Boares, dološ sámi sátnevádjasa mielde eai eaiggáduša olbmot eatnama, muhto eanan eaiggáduššá olbmuid.
Sámi mánát besset oahppat árvvus atnit elliid ja luonddu.
«Eat mii rieja vuovddis», lea juoga maid mii oahppat juo hui nuorran, muitala Anders Sunna munnje, doppe Nitjas, gos moai deaivvadetne.
Juste dán rávvaga lea ge son válljen iežas fámolaš totálainstallašuvnna namahussan, mii dál deavdá dan stuora čájáhuslanja Lillestrømas. Olles dát dáiddalaš prošeakta lea dego hirpmus heahtehuikkas meahcis.
Huikkas man ii oktage datte gula.
Čájáhusas beassat muosáhit dan issoras kontrástta mii lea sámiid duháhiid jagiid sajáiduvvan eallinvuogi, ja ruhtaáŋgiris háhpohalli ruvkedoaimma gaskka, mii billista sámiid eallinvuođu ja moive sin dološ bassi báikkiid.
Anders Sunna lea dáiddár gii borjjasta miehtebiekkas.
Son lea earret eará leamaš okta golmma dáiddáris geat ovddastedje Davviriikkaid Veneziabiennalas 2022:s. Anders Sunna lea eret Johkamohkis Norbottenis Ruoŧas, ja lea oahpu gazzan sihke Umeå konstskolas ja Konstfackas Stockholmmas.
Dasa lassin lea sus viiddis máhttu, ja čehppodat duojis, ja dovdá daid dološ sámi giehtaduodjeárbevieruid.
Lea garra vásáhus lávket dán čájáhussii.
Dáppe lea Anders Sunna seakka guosain ja jalgŋáin huksen juoidá man gohčoda vuovdediggestohpun.
Olles installašuvdna lea dego speajalgovva das movt eiseválddit leat badjelduolbman sámiid.
Sunna diggestobus sáhtát don válljet čohkkedat go áššáskuhttojuvvon beali sadjái, vai goarpmastat go baicca duopmára stullui, gos soaittát jurddašallat veahá dan birra mii duopmostuollu duođaid lea.
Badjelduolbmama historjjálaš vásáhus
Láhkagirjjiid olis rivdet olbmuid gaskasaš áššit guhkás eret das mii lea oahpis ja sirdahuvvet hálddahuslaš dássái.
Anders Sunna čájeha iežas dáidaga bokte movt Davviriikkaid eiseválddit systemáhtalaččat leat heivehan, ja muhtomin rievdadan lágaid, sin iežaset ekonomalaš beroštumiide ávkin, ja sámi álbmogii vahágin.
Maiddái dát dáidda lea Anders Sunna fragmentáralaš vuogi ovdamearka, mas son ovttasta iešguđetlágan hámiid ja vugiid. Dás vuohttit hui čielgasit su graffitivuogi, muhto guhkolaš meavrresgári hápmi čujuha ges njuolga sámi vuoiŋŋalaš árbái.
Foto: Anders SunnaVuovdediggestobu váibmosis leat assás girjjit iešguhtet steallis. Dat lea Suoma, Ruoŧa ja Norgga láhkagirjjit.
Juohke láhkagirjái lea čuggejuvvon sámeniibi.
Dien dagus vuhtto vuosttaldeapmi ja moarri. Vástádus guhkes áiggi badjelduolbmamii.
Iešguđetlágan hámit ja stiillat
Vuosttaš maid čalbmat go lávket diggestohpui lea stuora govva hábmejuvvon njuohtama ja collage seaguhussan.
Dás lea son iešguđet stiillaid ja ovdanbuktinvugiid bokte hábmen hui fámolaš collage.
Grafittiestetihkka lea mihtilmas, muhto dás gávdnojit maid árbevirolaš sámi motiivvat dego meavrresgárri, ja báktesárgguslágan stiliserejuvvon bohccot.
Sámi motiivvat leat seahkálaga oarjemáilmmi akademiija árbevirolašvuođain; klassihkalaš dáiddaportreahtaiguin, romantihkalaš eanadagaid njuhtosiiguin, jugendmállet šaddoornamentihkain ja unna gobastagažiiguin mat doibmet dego smávva abstrákta njuhttojuvvon govvan.
Vuos oaidnit viiddis eanadaga. Doppe golgá govda johka, mii nu čábbát alihastá almmi čuovgasiid vástádussan.
Vuosttáš geahčastahkii lea dát kitcha, poastakoartalágan dálveeanadat. Galbmon johka, njárbes guossavuovdi, alihasti skábmačuovga. Muhto go lagabui boađán, de fuomášan olu iešguđetlágan motiivvaid mat ilbmet muohttagis, ihtet dego mierkká čađa. Oainnán maiddái earret eará politiija ja politiijabiilla ja diggestobu siskkoža.
Foto: Nitja senter for samtidskunstVárrevielttis dobbelis ceaggájit stuora visttit almmi vuostá: Stockholmma historjjálaš parlameantaviessu, Uppsala nállebiologiija-instituhtta ja dat boares, čáppa Bájila-girku.
Dát leat eiseválddiid fápmoásahusat mat iešguhtet vugiid mielde leat badjelduolbman ja marginaliseren sápmelaččaid.
Badjelduolbmama ámadadju
Gova guovddážii lea son njuohtan iešguđet áiggi fámolaš olbmáid. Maiddái sin govvideamis vuhttoge klassihkalaš, oarjemáilmmi portreahttavuohki.
Dáid gaskkas čuččoda Ruoŧa gonagas Gustav Vasa, govdadit iežas vuovdnás renessánsa-gárvvuid siste. Son dat ásahii nu gohčoduvvon «lappeskatten», sámiid vearuheami.
Dáppe lea maid 1700-logu botanihkkar Carl Von Linné, ja oaivvis vel vilges rokokkomállet goanstavuovttat. Son lea eanemus beakkán dan geažil go kategoriserii šattuid ja elliid, ja bijai daidda latiinnagiela namaid. Muhto – son lei maiddái vuosttaš gii olmmoščearddaide ráhkadii formála klassifiseremiid.
Govas oaidnit soames olbmáid geat Ruoŧa stáhta historjjálaš áiggiid čađa leat váikkuhan ja ráddjen sámiid friddjavuođa ja vejolašvuođa friddja eallit. Erenoamážit ruvkedoaibma lea boktán Anders Sunna dáiddalaš moari – ruhtafámolaš ruovderuvkedoaimmaid vuostá, mat leat borran bohccuid guohtuneatnamiid ja hoigan sámiid eret eatnamiin mat agiid čađa leat leamaš sin ruoktun.
Foto: Tor Simen Ulstein / KunstdokVeahá ođđaset áiggi fámolaš olmmái čohkká litna stuolus. Dat lea Hjalmar Lundbom, gii lei stáhtalaš ruvkedoaimmahaga LKAB hoavda. Son ovddasta ruhtafámuid mat áiggiid čađa leat badjelduolbman sámiid beroštumiid.
Nuppi bealde dán stuora govas leat njuolgguhis gávttehasat, ja ovttas sis lea meavrresgárri.
Sis leat jámešoaivvit ja govviduvvojit dego suoivvanassan mat dego jávket gova sisa.
Vaikko Anders Sunna dáidda lea hui poehtalaš ja muitaleaddji, de son datte ii raba olles muitalusa midjiide.
Su millii čuohcci motiivvain báhcá ain olu smiehttamuš ja guorahallamuš sutnje gii daid oaidná.
Dán govas oaidnit dološ sámi noaiddi bázahusaid, gean vissa rogge bajás dutkama namas. Muhto das ilbme nu olu fámolaš geidosat ahte bággehalle su fas hávdádit. Dát leat noaiddi bázahusat govviduvvon bulkoris vuoiŋŋadeame.
Foto: Anders SunnaPersovnnalaš ja historjjálaš moarri
Go váccašan ja geahčadan dán miellagiddevaš installašuvnna de dego muosáhan dan garra persovnnalaš ja historjjálaš moari mii dovdo Anders Sunna dáidagis. Su iežas bearaš lea 70-logu rájes dáistalan beassat joatkit boazodoaluin.
Dat lea leamaš nohkameahttun ja ávkkehis rahčamuš stáhta vuostá.
Muhto dás lea maid sáhka dán rahčamuša nohkameahttunvuohta. Das ahte dilli lea álo leamaš ná, ja ahte dat dađibahábut ain bistá. Jurdil dušše Fovse-ášši!
Go vel alimusrievtti duopmu ge ii doahttaluvvo, movt de galgá sámi álbmot bihtit bealis?
Man alladit ja garrasit de galggašii huikit ja čuorvut vuvddiin ja mehciin?
Mun ráhkistan Anders Sunna ovdanbuktinfámu ja su meastta ilgadis moari. Dát čájáhus lea duođai geahččanveara!
Hei!
Jeg er frilanser og skriver anmeldelser om arkitektur og kunst for NRK. Les hva jeg synes om Nasjonalmuseet, eller 22. juli-minnestedet på Utøykaia. Les gjerne også anmeldelsene av «Floker av tråd og tau» av Magdalena Abakanowicz, «Meditasjoner over Dantes Inferno» av Håkon Bleken og «LOL – Humor i norsk kunsthistorie» ved Haugar i Tønsberg. Her kan du også se hva jeg mener var de tolv sterkeste kunstopplevelsene i 2023.
