Hopp til innhold

Ná eaba beasa áhčči ja nieida dál gulahallat – video šattai čoavddusin

Fargga lea mánnu gollan das rájes go Lisa beasai áhčis gallestallat buhcciidruovttus. Dál ferteba ođđaáigásaš rusttegiidda dorvvastit. Geahča video.

Lisa Baal ja su áhčči John Áilu.

ÁHČČI JA NIEIDA: Lisa Baal áhčis guossis buhcciidruovttus. Soai leaba govviduvvon mealgat ovdal go koronavirus bođii Norgii.

Foto: Privat

– Áhčči reaškkihii vel go video-gulahallama bokte beasai mu oaidnit mannan vahkus, lohká Lisa Baal, Guovdageainnus.

Ollu oapmahaččat Norggas leat seamma dilis go son. Buohcciidruovttuide eai beasa earát go bargit. Dát gielddus lea eastadan dihte koronavirusa njoammuma.

Suohkanat miehtá Norgga geahččalit dattetge láhčit vuorasolbmuide vejolašvuođa gulahallat oapmahaččain digitála čovdosiid bokte (dárogillii).

– Buorre áhči fas oaidnit

Baal lea moddii beassan video bokte gulahallat iežas áhčiin, guhte lea divššus Guovdageainnu buhcciidruovttus.

– Lei nu buorre áhči fas oaidnit. Oidnen su ámadajus ge ahte son movttáskii, lohká Baal.

Fargga lea mánnu gollan das rájes go Lisa beasai áhčis gallestallat buhcciidruovttus. Dál ferteba ođđaáigásaš rusttegiidda dorvvastit.

Fargga lea mánnu gollan das rájes go Lisa beasai áhčis gallestallat buhcciidruovttus. Dál ferteba ođđaáigásaš rusttegiidda dorvvastit.

Son lei máddin bargomátkkis go ráđđehus giddii buhcciidruovttuid uvssaid.

Njukčamánu 8. beaivvi rájes ii leat son beassan áhčis deaivat.

Sávvet stuorra šearpma

Guovdageainnu buhcciidruovttus leat geahčadeamen makkár video-gulahallanreaidu buoremusat doaimmašii dán dilis.

Karen Marianne Gaup Sara

GUORAHALLET ČOVDOSIID; Karen Marianne Gaup Sara ii vuos dieđe goas sii fitnejit ođđa rusttegiid, ii ge dieđe sihkkarit fitnejit go eará rusttegiid go iPad ja telefovnnaid.

Foto: Privat

– Mii geahččalat ráhkadit čovdosa mainna buohkat sáhttet gulahallat interneahta bokte, lohká buhcciidruovttu doaibmajođiheaddji Karen Marianne Gaup Sara.

Sis lea gal juo neahttaduolbbus (nettbrett) ja telefovnnat, maid dál geavahit go čuojahit lagamuččaide.

Sii ohcet vel buoret čovdosa.

– Galggašii juoga universealla čoavddus, mii ii eaktudivčče ahte olbmuin leat dihto mearka dihtorat ruovttuin, lohká Gaup Sara.

Jurdda lea fitnet buhcciidruktui digitála šearpma, mii lea stuorát go neahttaduolbbus.

Guovdageainnu buhcciidruokttu / Kautokeino sykehjem.

BUHCCIIDRUOKTU: Guovdageainnu suohkana njunuš dásis lea sávaldat vuorasolbmuide ja oapmahaččaide láhčit buori gulahallama dán váttis korona-dilis, deattuha maid Guovdageainnu sátnejođiheaddji, Hans Isak Olsen.

Foto: Marie Elise Nystad / NRK

– Rumašgiella lea dehálaš

Lisa ja su lagamuččat eai sáhte áhčiin gulahallat dábálaš telefovnna bokte.

John Áilu (86), su áhčči, oaččui vuoiŋŋašvardima badjelaš 30 jagi dassái.

– Áhčis ii leat hupmangiella ja danne lea mávssolaš oaidnit su. De lea álkit ipmirdit su, go son láve čájehit gieđain dahje cuiget maid oaivvilda, lohká Lisa.

Baksamiid ii leat álki lohkat go ii leat giella, muhto gorutgiela lea buorre lohkat go oaidnalit šearpmas, čilge son.

Buorre livčče dieđus ge mađe stuorit šearbma lea, go gulahallaba video bokte.

– Go áhčiin gulahallen videoin telefovnna bokte, de oidnen ahte son ražai veahá go nie smávva šerbmii galggai geahččat. Lea buorre go buhcciidruktui áiggošedje háhkat stuorát šearpma, lohká son.

– Oidnen isidan dušše glássaráigge

Kárášjogas leat gis oapmahaččat čoaggán ruđa vai boarrásiidda sáhttet oastit digitála reaidduid. Sávaldat livčče daid bokte háleštit ja oaidnalit.

Muhto boarrásiidruovttus váilo interneahtta oktavuohta.

Marit Mathisdatter Anti

VUORDDAŠA INTERNEAHTA: Marit Mathisdatter Anti doaivu ahte fuolahusossodahkii biddjošii interneahtta. Dalle beasašii dihtoriid bokte háleštit daiguin geat leat doppe.

Foto: Privat

Marit Mathisdatter Anti, Máhte Máret, muitala ahte ii beasa isida galledit dáid korona-áiggiid. Su isit lea massán muittuid.

Danne livččii Máreha mielas hui buorre oaidnalit dihtoriid bokte.

– Oktii mun gal dollejin fuolahusossodahkii, muhto fertejin olgun čuožžut ja geahččat sisa glássaráigge, muitala Máret.

Sutnje lei hui váivi go isit njuikii čuoččat ja beanta viehkalii glása lusa. Ii orrun áddemin manne eamit ii boađe sisa.

– Ii vejolaš oažžut interneahta

Gielddadirektevra Kurt Maurstad lohká ahte otná dilis ii leat vejolaš bidjat neahta boarrásiidda, go fuolahusossodat lea gitta.

Kurt Maurstad

HUTKÁS OLBMOT: Kurt Maurstad háliida rábmot daid ollugiid geat dál hutket vaikke maid vai boarrásiin šattašii buoret dilli dáid korona-áiggiid.

Foto: Marit Sofie Holmestrand / NRK SÁPMI

– Mii eat duostta luoitit IT-bargiid dohko. Dál fertet oainnat várjalit boares olbmuid korona-virusa vuostá, čilge son.

Sii leat gal smiehttan ahte galggašii interneahtta dohko maid. Geavatlaččat ii lean dát dattetge nu álki go álggos navde.

– Go galgá interneahtta gieldda ásahusaide, de fertet mii geavahit iežamet fierpmádaga. Ii leat dušše njulget johtasa, lohká Maurstad.

Gielda ferte maid álggos vuoruhit skuvllaide neahta. Ná dahket vai oahpaheaddjit besset fállat neahttaoahpahusa mánáide go skuvllat leat gitta.

Muhto mo dalle daiguin reaidduiguin maid oapmahaččat leat háhkan ruhtačoaggima bokte?

– Sáhttet gal doalvut daid fuolahusossodahkii, muhto neahtta gal ii leat, loahpaha gielddadirektevra.

Son láhttesta vel ahte gii gáttii gieldda šaddat dakkár dillái, ahte boarrásat dárbbašit neahta.

Korte nyheter

  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK
  • Odne ávvuduvvo kveanaid giellabeaivi

    Odne ávvuduvvo kveainaid giellabeaivi, kväänin kielipäivä, miehtá riikka.

    Beaivi dollo muitun dasa go kveanagiella almmolaččat dohkkehuvvui giellan cuoŋománu 26. beivve jagis 2005.

    Les på norsk

    Det kvenske flagget, kvenflagget
    Foto: Anders Fehn / NRK
  • Unnit ohccit oahpaheaddjeohppui - eanebut háliidit buohccedivššárin

    9077 ohcci leat bidjan Romssa universitehta oahpuid bajimussii čavčča ohcamušain.

    Dan čájehit Oktasašsisaváldin-logut.

    Áibmojohtalus, psykologiija, paramedisiidna, riektedieđa ja medisiidna leat ain dat bivnnuheamos oahput.

    Ohccit buohccedivššárohppui leat lassánan 13,1 proseanttain.

    Ohcciidlohku oahpaheaddjeohppui njiedjá. Romssa universitehtas lea njiedjan 14 proseanttain diimmá ektui.