- Hei, jáddat dien!

Almmáiolmmoš gii dan dadjá, čujuha nissonolbmui gii čohkká ja rávdnje njuolga Facebookii iežas telefovnnain.

Minoritehtaorganisašuvdna, man namma lea Kvensk Finsk Riksforbund dahjege Kveeni Suomi Liitto (KFR-KSL), lea bovden álbmotčoahkkimii.

Organisašuvdna oažžu stáhtadoarjaga ja sivahallojuvvo das ahte juohká boasttudieđuid.

Ruđaid geavahit muitalit ahte sin historjá lea suoláduvvon. Ja ii leat dušše suoláduvvon, sápmelaččat dat leat váldán dan.

Dál čoahkkimis hupmet kvenaid historjjá birra. Namuhit dološ mihkiid ja ahte láddelaččat ledje roastilis soahteálbmot.

Nisu, gii aiddo lea ožžon dieđu bidjat eret telefovnna, biehttala.

Son áigu duođaštit mii dáhpáhuvvá čoahkkimis.

Mii son dáppe daddjo mii ii gierdda beaivečuovgga?

Dan botta go dát drámá dáhpáhuvvá Trøndelágas, de čohkká KFR-KSL jođiheaddji Bjørnar Seppola ruovttus Ivgubađas.

Son lea duhtavaš go su searvvis leat doaimmat.

Su mielas lea buorre go kvenat ožžot fuomášumi. Norgalaččat dihtet beare unnán sin birra.

Sámiin ja kvenain lea ollu mii lea oktasaš. Norga lea dulbmon goappašiid álbmotjoavkkuid ja rivven sis giela ja kultuvrra.

Bjørnar Seppola oaivvilda ahte eiseválddit ain vealahit kvenaid.

Bjørnar Seppola muitá ahte mánnán rávisolbmot hupme suomagiela gaskaneaset ruovttus Ivgubađas, Davvi-Romssas.

Áiggi mielde oahpai ahte dan dahke dan dihte go sii ledje kvenat. Davvi-Norgga giliin ledje ollu dakkár bearrašat.

Álggos ledje kvenat buresboahtimat Norgii, muhto áiggi mielde dovde Norgga eiseválddit ahte láddelaš boanddat ledje áittán Norgga sihkkarvuhtii.

Sii gehččojuvvojedje vierisin. Jurddaš jus dat mannet vašálaččaid beallái; namalassii Supmii ja Ruššii?

Danin fertii suomagiella jávkat. Nu ohppe Seppola ja dat eará mánát gilis dušše dárogiela.

Muhto nuorran Seppola mearridii oahppat giela, mii livččii galgan leat su eatnigiellan; giela maid dušše rávisolbmot hupme.

Son oahpai suomagiela, ja šattai suomagiel oahpaheaddjin. Son lei maid mielde ásaheame Norgga kvenaid lihtu. Dát lei vuosttaš riikkaviidosaš searvi kvenaid várás Norggas.

Guokte jagi maŋŋá lei Kárášjogas go gonagas Olav rabai vuosttaš Sámedikki 1989:s.

– Seammat dat rabašii geainnu kvenaide maiddái, jurddašii son dalle.

Muhto dan botta go sápmelaččat lihkostuvve rahčamiiddisetguin, de dovddai Seppola ahte kvenat eai váldojuvvon seamma duođas.

Sápmelaččat ožžo álgoálbmotstáhtusa, ja kvenat fas dohkkehuvvojedje «dušše» nationála unnitlogu álbmogin.

Bjørnar Seppola oaivvilda dan álgun riidui sámiid ja kvenaid gaskkas.

– Dat mii gehččojuvvo sámevaššin lea rievtti mielde vuoiggalaš suhttu vealaheami geažil, dadjá Seppola.

Seppola buohtastahttigođii sámiid ja kvenaid áššiid. «Sápmelaččat han eai gal leat eambbo álgoálbmogat go kvenat», jurddašii son.

Muhto de, 2017:s mearridii Stuoradiggi ahte Norga galgá guorahallagoahtit mot dáruiduhttinpolitihkka lea čuohcan.

Badjel čuođi jagi lei Norggas dakkár almmolaš politihkka ahte kvenat ja sámit galge šaddat nu dážan go vejolaš.

Sierra Duohtavuođa- ja soabahankommišuvdna ásahuvvui čohkket dieđuid.

Álggos jurddašii Bjørnar Seppola ahte dát lei buorre liiba oažžut ovdan duohtavuođa, nu go son dan oaidná: «Sii, geaid dolin gohčodedje «finnan», eai lean dušše sápmelaččat, muhto láddelaččat.»

– Dat ahte dološ Norgga historjjás «finnat» ledje sápmelaččat, dat lea Norgga historjjá botnjan. Lea čielggas ahte go «finnaid» gohčodit dál sápmelažžan, de leat suoládan láddelaččaid historjjá, dadjá Seppola.

Son oaivvilda ahte Norgga stáhtas lei politihkalaš ágga dahkat juste dán. Go Norga balai ahte Suopma galggai gáibidit eatnamiid davvin.

– Eiseválddit háliidedje čállit suopmelašvuođa eret Finnmárkkus, dadjá Seppola.

Leago Seppolas riekta? Geat duođai leat dát «finnat» geaid birra Seppola hállá?

Leatgo sápmelaččat, kvenat vai suopmelaččat?

Dan birra šattai riidu go su searvi bovdii álbmotčoahkkimii Tufsingdalii.

Čoahkkimii bohte maid máŋga báikkálaš sápmelačča.

Sii ledje gulastan ahte báikkálaš searvvi jođiheaddji galggai logaldallat kvena ja suoma historjjá birra lullisámi guovllus.

Sii ledje maid oaidnán dan, maid son čálii Facebookii dan birra.

Kristin Sara, gii lea Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) álbmotválljen sámediggeáirras, lei vuodján badjel 400 kilomehtera oassálastin dihte dán čoahkkimii.

Son čohkkeda guovdu lanja.

Su lahka čohkká nisu gii rávdnje čoahkkima njuolga Facebookii, «Duođaš sámecielaheami» jovkui.

Máŋggas hirpmahuvvet das mii boahtá ovdan. Čuoččuhit go duođaid ahte sápmelaččat leat kvenat, almmá sin dieđikeahttá?

Muhtumat vuosttaldit.

– Dat historjá mii dás boahtá ovdan, mas čuoččuhit ahte «finnat» eai lean sápmelaččat, dan ii doarjjo oktage fágahistorihkkár, lohká okta oasseváldiin.

Son konfrontere báikkálaš searvvi jođiheaddji cealkámušaiguin maid lea buktán sápmelaččaid birra sosiála mediain.

– Buot dain čállosiin govviduvvojit sápmelaččat dego parasihtat ja varranjammit.

Báikkálaš searvejođiheaddji hárbmá ja čerge ruovttoluotta:

– Dát lea áibbas jallodat! Gii lea dat, gii lea buktán cealkámušaid Norgga rasistalágaid hárrái, mat earuhit čearddalaččat? Lea go Sámeráđđi ja NSR, vai vearrut mus lea?

Čoahkkin šattai politiijaáššiin. Sámediggeáirras Kristin Sara váiddii báikkálašsearvvi jođiheaddji áitagiid ja duolbmamiid dihte.

Politiijat gohčodedje váidima «vaššicealkámuššan čearddalaš minoritehta vuostá», muhto hilgo ášši go eai lean doarvái duođaštusat.

Báikkálaš searvvi jođiheaddji ii dáhto kommenteret ášši NRK:i.

Searvvi váldočálli Rune Bjerkli gal áinnas kommentere. Son dat jođihii álbmotčoahkkimiid ja biehttala čoahkkimis dáhpáhuvvan makkárge vearredagu.

Son reagere go sápmelaččat rávdnjejedje čoahkkimiid jearakeahttá ja gohčoda dan koordinerejuvvon akšuvdnan searvvi vuostá.

– Sii ledje plánen boahtit álbmotčoahkkimii. Álbmotčoahkkimiid ovdal juo ledje lohkan ahte mii vašuhit sápmelaččaid, lohká Bjerkli.

Okta sis, gii juo ovdal álbmotčoahkkima álggii eahpidit searvvi, lei Mikkel Berg- Nordlie. Son lea okta dain, geat jođihit «Duođaš sámevaši»- joavkku, mas álbmotčoahkkin rávdnjejuvvui.

Son lea maiddái historihkkár ja Oslo Met universitehta seniordutki.

Go Berg-Nordlie gulai ahte searvi plánii álbmotčoahkkimiid doallat Trøndelágas ja Innlánddas de son manai searvvi ruovttusiidui lohkat searvvi birra.

Son hirpmahuvai go fáhkka iđii govva su máttar-máttar ádjás. Dat govva geavahuvvui duođaštussan dasa ahte sápmelaččat rievtti mielde ledje láddelaččat.

– Sii čuoččuhit ahte dá lea govva mii lea govvejuvvon 1700-logus, ja čájeha dan maid sii gohčodit «sjøfinnan». Muhto dá lea boazosápmelaš govvejuvvon 1800-logus, dadjá Berg-Nordlie.

– Lea veadjemeahttun gávdnat dán gova, almmá ipmirdit ahte dá lea govva sápmelaččas. Nu ahte sin historjá ii leat dušše boastut ipmirduvvon, muhto orru vásedin bodnjojuvvon.

Kvena searvi čujuha maid muhtun dološ protokollaide duođaštussan dasa ahte «sjøfinnat» ledje láddelaččat ja ahte «lappat» dat ledje sápmelaččat.

1740-logus, ovdalgo riikkarádji gessojuvvui Norgga ja Ruoŧa gaskii, de jođii almmái man namma lea Peter Schnitler miehtá Norgga ja čohkkii dieđuid ássiid birra.

Son govvidii earret eará movt iešguđet čearddalaš joavkkut elle ja birgeje.

Finnmárkku birra čálii ahte «fiinnat» dat ledje guovllu boarráseamos ja rivttes ássit. Son earuhii «sjøfinnaid» ja «fjellfinnaid» dahje «lappaid», geain buohkain lei oktasaš giella ja vierut. Áidna mii earuhii sin lei ealáhusláhki.

Dasa lassin čálii ahte doppe orro maid dážat ja «nu gohčoduvvon kvenat», geat ledje boanddat ja boahtán dáidda guovlluide Stuorra-Suomas ja Ruoŧas.

Schnitler čállá maid ahte kvenain lea giella ja vierut mat muittuhit «sjøfinnaid», ja danne sáhtte rehkenastot «sjøfinnan».

Dán sáhttá dulkot nu ahte dološ «sjøfinnat» ledje duođai láddelaččat, eai ge sápmelaččat, oaivvilda KFR-KSL.

Dat lea boastut, dadjá Berg- Nordlie.

– Dat, maid Schnitler čállá protokollain, lea baicce ahte «sjøfinnain» lea seamma giella, biktasat ja dábit go «fjellfinnain». Sii leat sápmelaččat. Kvenaid birra čállá Schnitler ahte sin duogáš lea Ruoŧa riikkas, dadjá Berg- Nordlie.

Muhto KFR-KSL doalaha iežas historjjá, ja čuoččuha ahte «sjøfinnat» eai lean buohkat sápmelaččat.

– Olu dain «sjøfinnain» ledje gárjilat, lohká searvvi jođiheaddji Bjørnar Seppola.

Seppola maid ii leat ovtta oaivilis ahte su lihttu dihtomielalaččat botnjá historjjá.

– Mii lea historjjá botnjan? Dat earát dat botnjet historjjá. Mis lea goabbatlágan oaidnu, dadjá Seppola.

Na geat de ledje dat «finnat» ja «sjøfinnat» dološ teavsttain?

Dutkit geaiguin NRK lea ságastallan, sihke Ruoŧa, Suoma ja Norgga bealde, leat ovtta oaivilis ahte «finn» lea dološ namahus sápmelažžii ja ahte «sjøfinnat» ledje sápmelaččat.

– Lea áibbas čielggas ahte norrøna doaba sámiid birra lea «finn». Maiddái «lapp» geavahuvvo namuhit seamma. Goappaš doahpagat, «finn» ja «lapp» geavahuvvojit iešguđege konteavsttas. «Sjøfinn» mearkkaša njulgestaga mearrasápmelaš.

Nu lohká historihkkár Ketil Zachariassen, guhte lea Norgga árktalaš universitehta UIT vuosttašamanueansa. Son lea leamaš Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna miellahttu. Sii leat earret eará kárten mii sajiid kvenain ja sámiin lea leamaš Norgga historjjás.

Zachariassena mielde leat Norgga eiseválddit dagahan moivvi «finn» doahpaga hárrái, go sii 1800-logu gaskamuttu rájes registreregohte kvenaid «finnan», dahje suopmelažžan, álbmotlohkamiin.

– Doppe dat molsašuddá veaháš, eiseválddit eai leat konsekventa, ja danne bohciida riidu. Muhto historjjálaš duođaštus dasa, ahte «finn» ja «lapp» lea seamma maid mii dál gohčodit sápmelažžan, lea dušše ovtta láhkai čilgemis dahje dulkomis ja dutkit leat ovtta oaivilis dás, dadjá Zachariassen.

– Dieđán ahte gávdnojit norgalaš historihkkárat geat dan oaivvildit, muhto mii eat dohkket dan, dadjá Bjørnar Seppola.

Dalle ii leat várra nu imaš ahte Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna bargu ii šaddan nu mo Seppola ja earát su searvvis ledje sávvan.

– Kommišuvdna ii lean ávkin kvenaide. Dát šattai nugo diŋgojuvvui, lohká Seppola.

Sii beahtahalle nu sakka, ahte čohkkededje čállit sierra raportta, man gohčodedje «Skuffelsen», mii sámegillii šaddá «Beahttašupmi».

Dán raportta sáddejedje Norgga eiseválddiide. Norga fertii gullat mo eiseválddit vealahit sámiid ja kvenaid, ja man bahát muhtin sápmelaččat sáhttet leat.

Mikkel Berg-Nordlie, son gii fuobmái ahte su sohka lei geavahuvvon duođaštussan dasa ahte sápmelaččat leat kvenat, lei okta máŋgga namuhuvvon olbmos dán raporttas.

Sierra kapihttalis« sámi bahávuođa» birra sivahuvvui Berg-Nordlie gilvime «sjøfinnaid vearrooahpa» ja leat «kvenavaši hálddašeaddji».

Berg-Nordlie válljii sáddet formálalaš váidaga Kulturdirektoráhtii, mii stáhta ovddas juolluda doaibmadoarjaga nationála minoritehtaid organisašuvnnaide.

Diibmá oaččui KFR-KSL 645.000 ruvnno doaibmadoarjjan. Jagi 2019 rájes leat sii ožžon measta 3 miljovnna ruvnno doaibmadoarjjan.

– Ipmirda go Kulturdirektoráhtta maid sii dorjot, dadjá Berg- Nordlie

Son oaivvilda ahte kvenaid searvi dihtomielalaččat juohká boasttudieđuid. Ja ahte dát dagaha moivvi ja riiddu kvenaid ja sápmelaččaid gaskii.

– Jus olbmot lohket dán historjjá ja jáhkket nu dat lea, de dat eahpitkeahttá addá negatiiva gova sápmelaččain. Ahte sii leat dakkár álbmotjoavku mii ii rievtti mielde gávdno, ja mas lea vuostálasvuohta kvenaide. Dat diehttelasat duddjo vaši, lohká Berg-Nordlie.

Dasa lassin lea ollugiin unnán máhttu sápmelaččaid ja kvenaid historjjás Norggas. Danne sáhttet boasttudieđut navdot duohtavuohtan, ballá Berg-Nordlie.

Eai buot kvenat leat ovtta oaivilis dasa maid KFR-KSL ovddasta.

Stuorámus kvenaid organisašuvnna, Norgga kvenaid lihtu, jođiheaddji Kai Petter Johansen hilgu sin retorihka.

– Dát lea hui unohas. Lea lunddolaš loktet kvenaid sierra álbmogin. Ii dárbbaš buohtastahttit iežas minoritehtaiguin, geat leat leamašan juste seamma dilis, lohká Johansen.

Bjørnar Seppola ii mieđa ahte su searvi dagaha riidduid ja vuostálasvuođaid sápmelaččaid ja kvenaid gaskii.

Son oaivvilda ahte Norgga eiseválddit dat dahket dan, go leat dohkkehan sámiid álgoálbmogin, muhto eai kvenaid.

– Sii bidjet guokte álbmoga vuostálagaid, seamma láhkai go máilmmeservodat lea bidjan israelalaččaid ja palestiinnalaččaid vuostálagaid. Dalle sáhttet ovttaskas olbmot čájehit vaši nuppi vuostá.

Kulturdirektoráhtta válljii diimmá čavčča geassit oasi KFR-KSL organisašuvdnadoarjagis, danne go eahpidedje deavdá go searvi eavttuid oažžut dakkár doarjaga.

Unnitloguálbmogiid organisašuvnnas fertejit leat unnimusat 100 miellahtu ovdalgo sáhttá oažžut almmolaš doarjaga. Searvi ii sáhttán duođaštit eambbo go 50 miellahtu.

Direktoráhta imaštalai maiddái dan go váldočálli ieš jođihii gávcci báikkálaš searvvi. Lihtus leat 13 báikkálaš searvvi.

– Lei hirpmástuhtti fuobmát ahte searvvis lea seamma jođiheaddji máŋgga báikkálaš searvvis. Dán sii eai lean vuordán, dadjá Kulturdirektoráhta direktevra Thorbjørn Urfjell.

Muhtun áiggi maŋŋá válljii Direktoráhta aŋkke olles doarjaga máksit.

KFR-KSL sáddii oainnat ođđa revišuvdnadieđáhusa, mas boahtá ovdan ahte lihtus ledje 100 miellahtu, go válde fárrui bearašlahtuid.

Doarjjaeavttut maid eai hilggo lihttu atnimis seamma jođiheaddji máŋgga báikkálaš searvvis.

KFR-KSL váldočálli lohká ádjánit hukset organisašuvnna, ja danne lea son ieš váldán badjelasas jođihandoaimmaid máŋgga báikkálaš searvvis.

– Áigumuššan lea oažžut báikkálaš servviid bures doaibmat nu ahte mun in dárbbaš leat doppe, lohká váldočálli Rune Bjerkli.

Berg-Nordlie moaitámuššii ahte KFR-KSL gilvá boasttudieđuid, vástida Kulturdirektoráhtta:

– Mii eat sáhte seaguhit iežamet dasa maid searvi oaivvilda. Sii fertejit gierdat vuosttaldemiid akademiijas, eará organisašuvnnain ja servodagas. Ja sii fertejit čuollat oaiviliiddiset beale, muhto stáhta ii sáhte seaguhit iežas sin oaiviliidda, lohká Urfjell.

Na mot de lei kvenaid historjá. Lea go dat suoláduvvon, nugo KFR-KSL čuoččuha?

– Dan mun gal garrasit hilggun. Dás lea politihkalaš bealli man mun in dovdda, lohká historihkkár Ketil Zachariassen.

Su oaivila mielde kvenaid historjá lea bures muitaluvvon.

Son jáhkká ahte KKFR-KSL vuosttalda dan historjjá mii lea boahtán ovdan, dan dihte go dat ii heive dan historjái maid sii háliidit galggašii boahtit ovdan.

Ruovttus Ivgubađas Davvi-Romssas, doalaha Bjørnar Seppola iežas historjjá. Son oaivvilda ahte minoritehtat galget ieža beassat muitalit iežaset historjjá.

– Vaikko min historjáoaidnu spiehkastage, de ii leat vuođđu vašuhit nuppi, dadjá Seppola.

NRK dieđiha ahte journalista Marie Elise Nystad orru ovttas Thomas Myrnes Nygårdain, gii bargá NSR hálddahusas. Son ii leat leamaš mielde hábmeme dán ášši.