Oaivvilda iežas dovdat erenoamáš hája go jápmin lahkona

Muhtimat gohčodit guvlláruššama ja dálkkodeami «erenoamaš attáldahkan» dahje «garrasit fápmun».

Earát gis dás gohčodit dan «čáhppes magiijan» dahje «kvakksalverin».

Beroškeahttá das manin dan gohčodežžet, de háliidan dán eanet guorahallat.

Go mun joavddan Áltái ja ovtta vilges viesus rahpasa uksa, de badjána mus doaivva oažžut vástádusa dáidda gažaldagaide.

Uksagaskkas čuožžu Joret Biera Ellen Máret dahje Ellen Marit P. Sara.

– Buorre beaivvi, rávká son mojunjálmmiid ja bovde sisa.

Sáhkkiivuođain lean vuolgán su galledit, go mu bealljái lea gullostan ahte su sogas leat erenoamáš attáldagat. Daddjoge ahte Ellen Máret guoddá daid dál.

Ain nanu osku Sámis

Dál lea eanaš sámiin seammá oaidnu dearvvašvuhtii ja dálkkodeapmái go dáčča álbmogis.

Dattetge lea sámi dálkkodeapmi ain oassin kultuvrras, ja jáhkku dasa lea ain nanus.

Soaittát donge okta dain, geat háliidit diehtit sáhttágo guvllár buoridit dahje dálkkodit bátnevárkka dahje borasdávdda. Dahje bissehit vara ja gávdnat láhppon olbmuid dahje diŋggaid?

Dáinna muitalusain ii leat jurdda čuoččuhit ahte guvlláruššamis lea ávki, go dat ii leat vejolaš.

Ii oainnat gávdno dutkan mii duođašta dan. Norggas ii leat dutkojuvvon makkár ávki buorideamis lea.

Muhto lea aŋkke miellagiddevaš Ellen Márehiin deaivvadit. Ja jearahaladettiin beasan vásihit juoga maid in goassege ovdal leat oaidnán.

Eai márkanfievrrit

Borranbeavddis oainnán niibbi, meavrresgáriid ja goaskindolggi.

Ellen Máret muitala iežas atnit daid go guvlláruššá, dan lohká iežas dahkan badjelaš 10 jagi.

– Mun sáhtán oaidnit ja gulahallat jápmán olbmuiguin, ráidnet viesuid, lohkat olbmuid, guhkes gaskka duohken buoridit, bissehit vara ja gávdnat sihke láhppon olbmuid, elliid ja diŋggaid, muitala son.

Ellen Máret oaivvilda ahte attáldagaiguin veahkeha earáid ja gohčoda iežas guvllárin.

– Dat dat movttiidahttá mu.

Guvlláris lea áiggiid čađa leamaš erenoamáš ja fámolaš sadji Sámis. Dan sáhttá lohkat iešguđetlágan girjjiin.

Sámi oskkus galgá leat guvlláruššamii ja guvlláriidda luohttámuš ja respeakta. Lei dakkár oaidnu ahte guvllár lea buorredáhton, gutnálaš ja čájeha vuollegašvuođa.

Dattetge eai guvllárat ieža goassege čevllohallan dainna. Eaige sii rámpon iežaset.

Eaige sii váldde mávssu guvlláruššama ovddas, go lea dakkár oaidnu ahte Ipmeláhčči dat lea skeŋken dan ja dan galgá nuvttá juogadit.

It gávnna sin Googles

Sámi guvllárat eai leat dego dáčča ja riikkaidgaskasaš «healárat», go sin lea váttis oažžut ságáide.

Sii eai márkanfievrrit iežaset.

Danin ferte dovdat muhtima gii diehtá dahje dovdá guvllára.

– Sin gal it gávnna Gulesideris. It sáhte googletge, go doppe maid eai gávdno.

Nu dadjá UiT - Romssa árktalaš universitehta dutki ja vuosttašamanueansa Anette Langås Larsen.

Son lea dutkan ja čállán doavttergráda árbevirolaš dálkkodeamis, ja jearahallan buorideddjiid, olbmuid ja dearvvašvuođabargiid guovtti sámi suohkanis.

Okta gažaldagain su dutkamis lei manne olbmot atnet guvlláriid go dán áiggi han lea allateknologalaš ja buorre dearvvašvuođabálvalus.

– Buohcci ja biras jáhkká ahte das lea ávki.

Dutkkadettiin gávnnahii son ahte mearkkaša olu buohccái ja oapmahaččaide diehtit ahte muhtin jurddaša sin birra, dat attii doaivaga ja ráfi.

Earuha guvlláriid ja healeriid

Langås Larsena doavttergráda ii duođaš dieđalaš ávkki, muhto árbevirolaš dálkkodeapmi čilgejuvvo áibbas dábálaš diŋgan ja juoga maid olbmot dávjá eai jurddaš, go lea nu lunddolaš oassi kultuvrras.

Son jearahalai guvlláriid, ja muitaledje ahte sidjiide lea dehálaš ahte eai gilval medisiinnain.

– Sii geavahit doaktára diagnosa dálkkodettiin, vai dálkkodanrohkosiin lea dat guovddážis. Ja dalle lea sin jurdagiin ieš dat dávda, vihki dahje dat masa dálkkodeapmi lea jurddašuvvon.

Son doaivu ollugat seaguhit sámi árbevirolaš buorideaddji healeriin.

– Dat lea hui dehálaš earuhit guvllára ja healera, dadjá son.

– Healer váldá mávssu ja márkanfievrrida iežas, muhto guvllár lea dađistaga oahppan boarrásit guvllárin movt buoridit. Dat dáhpáhuvvá maŋŋelgo boarrásit guvllárat leat fuobmán ahte sii leat gievrrat psyhkalaččat ja luohtehahttit ja ahte sis leat attáldagat. Ja ahte sii leat vuoiŋŋaide rahpasat, ahte sis leat liegga gieđat ja soames háve oaidni.

– Guvllárat eai márkanfievrrit iežaset, eaige váldde mávssu, dattetge addet olbmot sidjiide skeaŋkkažiid.

Sihte edno boahtit

Ruovttoluotta fas Ellen Máreha lusa ja moai hupme dan birra go son mánnán juo dovddai iežas earáláganin.

– Muittán go ballen ahte earát doivot ahte lean geahppadat beallái, go reageren eará ládje.

Son oaivvilda mánnán juo dovdan mii ja gii ii leat buorre, muhto ieš ii ipmirdan manne nu negatiivvalaččat reagerii.

Vurddiigago du váhnen guovttos dus diekkár attáldagat?

– Soaitiba gal. Mun muittán ahte hupme mu birra ja áigo sihtat Ásllat-edno mu geahččat, son lei guvllár ja noaidi.

Ellen Máret muitala movt son čiehkádii go eanu bođii, muhto eanu ii ohcan su iige dadjan sutnje maidege.

Son doaivu ahte eanu huma- ja oainnikeahttá oinnii su attáldagaid.

Ilus go áhčči dagai nu

Mun imaštalan manne Ellen Máret dušše lea guvlláruššan 10 jagi, go oaivvilda alcces leamaš attáldagat mánnávuođa rájes.

Son muitala sivvan dasa lea go su áhčči lea suddjen su.

– Mun muittán oktii go bohten skuvllas. De dajai áhčči ahte lea ordnen nu ahte mun in gula ja dovdda šat maidege.

Ja nu šattaige, oaivvilda Ellen Máret. Iige son dieđe movt áhčči dagai dan.

– Muhto mun jáhkán dat lei buorre go dagai dan.

Nuorabun maid ii beroštan attáldagainis, sus lei dalle doarvái hommá iežas guvttiin mánáin.

Easka go ollii 50 jahkái, de guorahallagođii daid. Nu álggiige son buoridit ja veahkehit earáid.

– Dál, maŋit áiggis go jurddašan, de leat attáldagat čađat leamaš mus, muhto in leat fuomášan daid ovdal, muitala Ellen Máret.

Ellen Máret muitala ahte ii leat álo nu álki guoddit guvllár nama. Son lea oainnat vásihan ahte olbmot garvet su, go ballet su lohkamis earáid lobi haga.

– Mun in goassege loga dahje veahket ovttage, jus eai leat jearran, dadjá son ja čujuha daidda ehtalaš hástalusaide mat gusket fáddái.

Ii goassege muital

Ellen Máret muitala ahte olbmot leat bivdán sus veahki, go eallin lea loahpaguvlui manname buozalmasvuođa geažil.

Sii jearahit guhká sis ain lea eallit, muhto juste dasa ii hálit Ellen Máret vástidit.

– Dat ii leat riekta. Naba jus mun oainnán juoga mii ii leat duohta? Mun in láve gal boastut oaidnit, muhto...

– Mun dovddan go olbmot leat jápmime, de galmmista juolggis bájas.

– Sáhtán maid dovdat sis erenoamáš hája, muhto mun in goassege muital go havssán dan.

Liigedálkkas skuvlamedisiidnii

Ellen Máret muitala ahte ii goassege hálit earáide addit vuoigatmeahttun doaivaga, iige sáhte váldit eret borasdávddage mii lea leavvan.

– Mun sáhtán dušše veahkehit čorget oaivvi. Dalle válddán eret bákčasiid, balu ja vuorjašumiid.

Son oaivvilda iežas leat lassi dálkkasin skuvlamedisiidnii.

– Mun láven dadjat ahte eai galgga goassege heaitit divššuin, eai seallamirkkuin eaige suonjardemiin.

Áigot sámi buorideaddji

Ellen Máreha telefovdna ii leat oktiige čuodjan dan botta go mun lean dás, muhto son muitala ahte sutnje riŋgejit miehtá Norgga bivdit veahki.

Olbmot bohte diehtit su birra go searvvai reportášii «Hjemmet»-bláđđái.

Váibá hal veahkehit amasolbmuid miehtá Norgga, duođašta Ellen Máret.

– Mus ii leat energiija buohkaid veahkehit.

Jus ollugat bivdet sus veahki seammá áiggi, de ferte son vuoruhit geaid veahkeha.

Sin, geaidda ii sáhte fállat veahki, láve sihtat Googles ohcat eará guvlláriid. Dattetge eai dáhtoše sii veahki vaikko geas, sii háliidit sápmelaš guvllára.

– Sii dihtet ahte sápmelaččat máhttet feara maid.

Dušše dinen dihte

Leat soapmásat geat fállet noaiddástallan- ja guvlláruššankurssaid.

Ellen Máret oaivvilda ahte doppe lea juoga oahppat jus lea rabas dasa. Son lea maid searvan kurssaide ja oahppan.

– Kurssaid bokte lean mun oahppan eanet teknihkaid. Dasa lassin lea buorre eará guvlláriiguin humadit ja juogadit vásáhusaid.

Muhto doppe lea maid deaivvadan dakkáriiguin, geat dušše háliidit buoridit dinen dihte.

Dattetge oaivvilda son ahte fámut maid árbe leat deháleabbo go dat maid kurssas oahppá.

Sáhttá boastut dahkat

NRK TV-ráiddus «Uhkádusas» beassat oahpásnuvvat báikkiide, olbmuide ja diŋggaide mat sáhttet leat uhkiduvvon ja noidojuvvon.

Ellen Márehis lea stuora respeakta attáldagaide, iige loga duššin atnit daid.

– Dat eai leat várálaččat, muhto daiguin ii galgga stoahkat. Don sáhtát boastut maid dahkat, nugo sáddet heitot diŋggaid earáide.

– Nugo nevrriid dahje uhkidit?

– Juo.

Ellen Máret muitala ahte sus leat jearahan sáhttágo baháid bidjat earáide.

– Mun in daga dan. In leat dan dihte ožžon dákkár fámuid.

– Ja áhčči lávii dadjat ahte dat boahtá ruovttoluotta alcces.

– Leatgo goassege váldán eret uhkádusaid?

– Juo.

Erenoamáš vásáhus

Fáhkkestaga skuviha olmmoš vissui.

Munnje lea son amas, muhto ii fal Ellen Márehii. Go dat lea su lagamus ránnjá, Airin Elisabeth Sandslett.

Su lávkkit leat oanehaččat, Airin illá goastá vázzit ja gieđaid doallá sealggis.

– Mus leat garra čielgebákčasat maiguin lean guhká buohcan, dadjá Airin.

Son jearrá Ellen Márehis leago sus dilli liegga gieđaiguin buoridit su.

Ellen Máret geahčasta munnje, geahčastaga dulkon ahte son jearrá leago mis dilli dasa?

Jurdilan dieđusge ja nivkalan sutnje. Go dat mii dál dáhpáhuvvá, lea munnje ođđa vásáhus.

Ellen Máret sirdá boradanstuolu guovdu gievkkanláhtti, Airin čohkkeda dasa.

Mus badjánit vuordámušat ja govvideaddji Dragan doapmala ohcat rievttes kámeralinssa, ovdalgo darveha dán erenoamáš dáhpáhusa báddái.

Ellen Máret bidjá gieđaid dakko gokko bákčasat leat ja jearaha Airinis bákčasiid birra.

Dasto njávkkasta niibbiin Airina olggiid ja sealggi mielde vulos, dego bákčasiid njávkkasta eret. Maŋŋel dearpá siivvožit meavrresgári, dainna viežžá buori energiija.

Dát miellagiddevaš vásáhus bistá sullii 10 minuhta.

– Čuoččas ja geahččal vázzit, dadjá Ellen Máret.

Airin vázzá ovddos maŋás. Son orru dego iskame velgo dovdojit bákčasat.

– Mánná bures dál. Ferten oaidnit go čohkkedan, movt de, go dalle deaddása čielgi, dadjá Airin.

– Mus lea jáhkku ahte luovvana, dadjá Airin.

Mun doapmalan jearrat leago ožžon Ellen Márehis veahki ovdal.

– Juo, vástida Airin.

– Leago das leamaš ávki?

– Dat lea hui buorre leamaš. Sáhttá dadjat vaikko maid, muhto mu mielas goit šaddá buoret, dadjá son.

Airin moddjá, sus orru mokta maid buorránan. Son dadjá ahte lea giitevaš go lea guvllár ránnjáviesus.

– Mus lea hui lihkku ja dovddan oadjebassan. Dan in dárbbaš gal čiegadit.

Vásáhus lea deháleabbo go dutkan

Gávdnojit máŋggalágan molssaevttolaš dálkkodanvuogit, nugo ovdamearkka dihte ruvven, akupunktuvra ja guhppen.

– Dat ahte muhtun dikšunvuogis ii leat duođaštuvvon medisiinnalaš ávki, ii mearkkaš ahte lea duođaštuvvon ahte das ii leat ávki.

Dasa dadjá Agnete E. Kristoffersen. Son lea Romssa universitehta seniordutki Lassi ja molssaevttolaš medisiinna našuvnnalaš dutkanguovddážis, ja lea badjelaš 10 jagi dutkan dálkkodeami.

– Ollugiin lea árbevierrun atnit buorideddjiid, ja dutkamat čájehit ahte ollu olbmot vásihit oažžut buori veahki go váldet oktavuođa buorideaddjiiguin. Dát vásihuvvo deháleabbon geavaheddjiide go dat, maid dieđalaš dutkamat čájehit ávkki dáfus.

Doaktárii lei guhkes mátki

SAMINOR1 lei vuosttaš dearvvašvuođa- ja eallindilleiskkadeapmi guovlluin gos ásset sápmelaččat ja dáččat. Dán dutkamušas kártejuvvui dálkkodeami geavaheapmi 16 865 oassálasti gaskkas.

Sin gaskkas geat identifiserejedje iežaset sápmelažžan, vástidedje 26% ahte sii leat atnán árbevirolaš buorideddjiid, dušše 9% dáččain vástidedje seamma.

Olbmuin geain lea sámi gullevašvuohta, sii geat ásset guovddáš sámi guovlluin ja lestadiánalaččat atne dávjjimusat buorideddjiid. Eanemusat geavahuvvojit Sis-Finnmárkkus, gos 31% álbmogis lea leamaš oktavuohta buorideddjiin.

– Mii oaidnit ahte davimus osiin Norggas lea buorideddjiid geavaheapmi bisson nannoseabbon. Mii jáhkkit ahte sivvan dasa lea go davvin guhká váilo doaktárat ja doaktáriid gaska lei guhkki. Dainna lágiin šadde olbmot dávjjit dan dillái ahte veahkehit iežaset go bártidedje ja nu seailluhuvvojit dološ dálkkodanvuogit, muitala Kristoffersen.

Buoridit siskkáldasat

Servodagas leat álot gávdnon dakkárat, geat eahpidit erenoamáš attáldagaid.

Nugo "heaksáproseassa" mii bisttii 1400-logus gitta 1700-lohkui, ja prinseassa Märtha Louise ja Durek Verrett leaba ožžon olu negatiivvalaš fuomášumi iežaska čuoččuhuvvon attáldagaid dihte.

Muhto eai buohkat eahpit.

Astrid Swart lágida sámi guvlláruššan- ja noaiddástallankurssaid.

Son gohčoda iežas guvllárin. Earát fas gohčodit su noaidin, muitala son.

– Mun háliidan olbmuide oahpahit sielu dálkkodeami ja luonddu oktasašvuođa maid mun lean vásihan. Movt dat addá munnje oktavuođa, gullevašvuođa ja luohttevašvuođa.

– Movt sáhttá buoridit siskkáldasat go olbmuin leat iešguđetlágan eallinvásáhusat, mat čuhcet rumašlaččat ja siskkáldasat olbmo lundui, jearrala Astrid ovdalgo čilgegoahtá.

– Go olmmoš šaddá sensitiiva iežas eallima hárrái, de ráhkista ja oaidná iežas. Dalle olmmoš váruha movt eallá ja čájeha vuollegašvuođa.

– Geasa heivejit kurssat?

– Sidjiide geat dovdet gohččuma. Dat lea mu mielas hui dehálaš ahte dovdet, vástida Astrid ja muitala ahte kurssaide servet sihke dáččat, sápmelaččat ja olgoriikalaččat.

Fertejit oažžut gohččuma

Astrid muitala ahte ferte leat sensitiiva, jus galgá dovdat attáldagaid ja gohččuma.

Son čilge ahte sii, geat leat dolkan dakkár eallinláhkái, mas diŋggat leat guovddážis, sii váillahit juoga eará eallimis.

– Sáhttágo vaikko gii šaddat guvlláriin dahje noaidin?

– Guovddážis dás lea ahte fertejit oažžut gohččuma.

– Ja de vel lávejit lohkat ahte dat manná vara mielde. Muhto gávpogis, gos dat árbevirolaš servodat ii doaimma seammá ládje, de sáhttá gohččun boahtit eará ládje. Dasa ii gávdno fásta minsttar, oaivvilda son.

– Danin ii gávdno eará go okta vástádus gažaldahkii. Jus olmmoš lea sensitiiva vuoiŋŋalaš máilbmái, muitte iskat boahtá go gohččun, rávve Astrid.

Go gávpogis ii leat luonddu lahka árbevirolaš eallinvuohki, de lea Astrid mielas dehálaš fállat vuoiŋŋalašvuođa olbmuide kurssaid bokte.

Nu gohčoduvvon placebo

Ja dál fas ruovttoluotta dan gažaldahkii ahte gávdnojitgo olbmot geat sáhttet buoridit, bissehit vara dahje oaidnit láhppon olbmuid dahje diŋggaid.

Dá leat gažaldagat maidda ollugat dáhtoše vástádusa, muhto dál eai gávdno vuos dutkamušat, mat čájehit ahte das lea ávki.

Danin válddán oktavuođa sámi doaktáriin, Sárá Helene Bergstrøm Oskaliin, jearrat movt son doavttirin oaidná guvllár geavaheami.

Son lea maid bajásšaddan Guovdageainnus ja dovdá sámi kultuvrra ja árbevirolaš sámi dálkkodanvugiid.

Buorideamis ii leat makkárge duođaštuvvon ávkkiid, muhto go olmmoš buohccá, de leat máŋga iešguđet ášši mat dahket ahte olmmoš dovdá iežas buohccin.

– Okta oassi lea rumašlaš vigit, mat čuhcet psyhkalaččat, nugo moktii ja jurdagiidda. Jus olbmos lea jáhkku guvllárii, de sáhttá dat leat stuora jeđđehussan, veahkehit psyhkalaččat ja sáhttá doaivaga addit, nu ahte....

– Dat sáhttá leat buorre psyhkalaččat, mii maid lea oassin dávddas dahje buozalmasvuođas. Nu gohčoduvvon placebo effeakta, muitala son.

– Leago das seammá ávki go skuvlamedisiinnas?

– Ii. Dutkan ii čájet ahte das lea ávki. Dattetge eai leat Sámis dutkan leago guvlláruššamis makkárge positiivvalaš ávkkiid psyhkalaš dearvvašvuhtii.

Su mielas ii daga maidege ahte su pasieanttat mannet guvllára lusa, muhto son háliida ahte čuvvot su rávvagiid.

– Guvllár ii galgga leat divrras, ii galgga vahágahttit iige gieldit skuvlamedisiinna.