NRK Sápmi – sámegillii

Dah gieleviehkie, språkhjelperne, med prosjektleder.
Foto: Ina-Theres Sparrok

Saernie - Åarjelsaemien

  • Sæjhta beapmoesysteemh nænnoestidh

    Beapmoesysteemh lea vihkeles aalkoealmetjidie goh eatnamistie jielieminie. Dan åvteste lea vihkeles hijven vaarjelimmie beapmoe systeemijste utnedh, goh mijjieh fïerhten biejjie nuhtjebe, faageåejvie internasjonaale gyhtjelassine Jon Petter Gintal jeahta. Dïhte lea akte dejstie goh lea Glasgowenisnie, COP26sne mah sijhtieh bïeljelidh klijma-jorkestimmie darjoeminie beapmoesysteemh dasmoes sjædta, jïh ahte daarpesjibie akte nænnoes politihke aamhtsen bïjre.

    Jon Petter Gintal
    Foto: Ailin Maria Danielsen / NRK
  • Daenbien P3aksjovne aalka

    Daan biejjien 100 tæjmoeh P3aksjovnine aelkieh! Gaskevåhkoen raejeste aejlegen raajan programmeåejvieh edtjieh P3aksjovne-buvresne Solsidenisnie Tråantesne tjåadtjodh. Daan jaepien P3aksjovne beetnegh Plan Norgese tjöönghkie, jïh dan barkose maanapruvremen vööste gæmhpodh Bangladeshesne, Nepalesne, Malawisne, Malisne jïh Nigerijesne.

    Lohkh vielie daesnie.

    Programlederne for P3aksjonen 2021
    Foto: Kim Erlandsen / NRK
  • Nammoehtamme baalhkese

    Journaliste jïh tjaelije Elin Anna Labba lea akte dejstie golme almetjijstie mejtie lea nammoehtamme Pennskaftbaalhkam 2021 åadtjodh, SVT Sápmi & Sameradion tjaala. Labba gærjam "Härrarna satte oss hit" tjaaleme, jïh daan gærjan åvteste lea Labbam nammoehtamme. Vitnije earoem jïh 11 000 kråvnah åådtje.

    "Herrene sendte oss hit" av Elin Anna Labba kjem på norsk i 2021.
    Foto: Pax/Thambert
  • Viehkievierhtie "Beeretjekåarth"

    Beeretjekåarth lea orre viehkievierhtie maanide- jïh noere almetjidie. Beeretjekåarth edtjieh viehkine årrodh
    åarjelsaemien gærhkoejieliemasse jïh åålmege-jieliemasse.Ööhpehtæjjah jïh healsoebarkijh
    maehtieh beeretjekåarhtide gellie jïh ovmessie vuekiej mietie utnedh. Beeretjekåarhtigujmie maehtebe stoerre jïh onne, nåake jïh buerie damtojde nommestehtedh. Beeretjekåarhth hijven viehkine gosse edtjebe lïerehtalledh damtoej bïjre soptsestidh jïh damtojde vuesiehtidh.

    Beeretjekåarth
    Foto: Ailin Maria Danielsen / NRK
Lulesamisk kofte
Foto: Laila Durán Foto Laila Duran

Ådåsa - Julevsábmáj

  • Bådåddjo sáme giellaháldadimguovlluj

    Bådådjo suohkan sihtá dal sáme giellaháldadimsuohkanin. Dat mierreduváj udnásj stádastivran Bådådjon. Dåssju Åvddånimbelludagá niellja ájrrasa jienastin vuosstáj. Guokta sámegiela li de ráddijiddje gå dal Bådådjo sáme giellaháldadimguovlluj åhtså: Bidumsámegiella ja julevsámegiella. Suohkan de dájna departemænntaj åhtsåmusáv sáddi, ja åtsådallama vuosedi jahke gållå åvdås gå mærrádus vijmak stáhtarádes boahtá. – Gå la buorre barggo dálátjij dagádum, de sihtap ájn åvddålij guovlluj lávkkit. Duodden la aj miján sierra åvdåsvásstádus sáme gielav ábjjat, javllá suohkanoajvve Ida Pinnerød.

    Dánna dárogiellaj lågå. - Les på norsk her.

    Svein Erik Bjørgan fra Bane Nor monterer samiske skilt
    Foto: Martin Steinholt / NRK
  • Uddni stádastivran mierreduvvá

    Uddni Bådåddjo stádastivran mierreduvvá jus suohkan galggá sáme giellaháldadimguovlluj åhtsåt. Jus dáv dåhkkidi, de Bådåddjå sjaddá vuostasj ja ájnna stádasuohkan dájna stáhtusin. Gå la sáme giellaháldadimguovlon, de la dárogiella ja sámegiella dássedum.

    Bådåddjo, Samisk byskilt for Bodø
    Foto: Harald Krogtoft / NRK
  • Ådå suohkanoajvve Bájddárin

    Suohkan mij la oahpes Bidumsáme guovdátjis Duoddara ráfe, luosas ja Villmarksdagan, la ådå suohkanoajvev oadtjum. Suv namma l André Kristoffersen guhti Guovdásjbelludagáv ájrastahttá. Sivvan gå Kristoffersen suohkanoajvven válljiduvásj le gå sån guhti l dálátjij suohkanoajve ámmádin læhkám, Monica Sande, la fylkkaráden nammadum Nordlánda fylkan. Sande la jåhtulak- ja infrastruktuvra fylkkaráde. Sande la virgen fylkkaráden javllamáno gudát biejve rájes. Ådå suohkanoajvve André Kristoffersen la dálátjij sadjásasj suohkanoajvven doajmmam.

    Beiarn rådhus
    Foto: Billy Jacobsen / NRK
  • Bådåddjo dávk giellaháldadimguovlluj

    Guokta sámegiela li de ráddijiddje jus Bådådjo stádastivrra mierret suohkanav sáme giellaháldadimguovlluj åhtsåt. Åvddånammadus Bådådjon la mielos, ja stádastivrra de vijmak dav mierret. – Mij lip sáme ássjij måttijt jagijt barggam, ja sihtap de dajna buorep suohkanin sjaddat mijá sáme viesádijda, javllá suohkanoajvve Ida Pinnerød. Suohkanoajve mielas la suohkan nav guhkás jåvsådam vaj gárvvása li sáme giellaháldadimsuohkanin sjaddat, ja suohkanoajvve dættot guokta sámegiela lij Bådådjon. Duodden aj nuorttasámegiella ja oarjjelsámegiella anon la. – Gå la buorre barggo dálátjij dagádum, de sihtap ájn åvddålij guovlluj lávkkit. Duodden la aj miján sierra åvdåsvásstádus sáme gielav ábjjat, javllá suohkanoajvve Ida Pinnerød.

    Ida Pinnerød med et samisk flagg i hånd fremfor Bodø kommunes rådhus.
    Foto: Naima Khan Nergård / NRK
  • Tjoahken árvojt ja vielgijt juohkemin

    Áhkánjárga ja Hábmera suohkan lij dájt biejvijt Tjoahken árvojt ja vielgijt juohkemin sjiehtadalátjit gåktu árvo ja vielgge oabme Divtasvuona suohkanis da guokta suohkanij gaskan galggá juogeduvvat. Vargga guokta jage la gållåm gå Divtasvuona suohkan guovte oassáj juogeduváj, ja árvojt ja vielgijt juohket tjoavdeduvvá juohkemlága milta. Valla suohkan máhttá nuppes buohttov gájbedit jus rudálasj båhtusa li ållu tjævto miehtsen.

    Grensedebatt i kommunestyret i Tysfjord
    Foto: Sander Andersen / NRK
Konfirmanter Kautokeino 2014
Foto: Ewa-Mari Hedman

Ođđasat - Davvisámegillii

  • Inge Even Danielsen NBR ođđa jođiheaddji

    Inge Even Danielsen lea válljejuvvon Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi gaskaboddosaš jođiheaddjin Ellinor Marita Jåma sadjái, gii ođđajagimánus dieđihii ahte son ii searvva šat ođđasis jođiheaddjiválgii. Leif Anders Somby lea nubbijođiheaddji.

    Danielsenis lea oaiveovddasvástádus politihkalaš jođiheapmái ja Sombys gis hálddahuslaš jođiheapmái.

    Inge Even Danielsen
    Foto: Helle Therese Kongsrud / NRK
  • Deanu gielda soaitá fas njihtton

    Deanu gielda soaitá fas njihtton. Dás lea sáhka 400.000 ruvnnus dearvvašvuođaossodagas. Ášši lea loktejuvvon ovdagoddečoahkkimii, gitta uvssaid duohken.

    Gurutbellodaga Børre Steinar Børresen loktii ášši otná gielddastivrračoahkkimii ja jearai mo ášši lea čuovvuluvvon.

    Tana rådhus
    Foto: Erik Andreassen
  • Bargiidbellodat nannešii stipeanddaid

    Bargiidbellodat dáhtošii badjel 4 milj. kr várret sámegielat oahpaheddjiide ja buohccedivššáriidda stipeanddaid ja rekrutterendoaimmaid. Nu bidje ovdan dievasčoahkkimis otne go Sámedikki bušeahtta gieđahallui. Bellodat maid dáhtošii lasihit miljovnna kruvnno vuođđoealáhusaide ja čohkket daid iešguđetlágan doarjjaortnegiid vuođđoealáhusaide oktasaš doarjjaortnegin, ii ge nu go otne iešguđetlágan ortnegat.

    Bellodat ruhtadivččii dáid doaimmaid ruđain, mii váldo ee. Sámedikki hálddahusas, politihkalaš bellodagain ja sámi váldoorganisašuvnnain.

    Ronny Wilhelmsen
    Foto: Samuel Frode Grønmo / NRK
  • Nordkalottfolket njeaiddášii hálddahusa

    Nordkalottfolket dáhtošii njeaidit sámedikki hálddahusa lagabui 23 millijuvnna kruvnnuin boahtte jagi, nu bidje ovdan molssaevttolaš bušeahtas jagi 2022:ii sámedikki dievasčoahkkimis otne. Bellodat dáhtošii baicce ruđaid geavahit nannet ealáhusaid 14 mill. kr ja 10 mill. kr mearrasámi guolástanvuoigavuođaid nannemii ja buoridit rittu infrastruktuvrra ja johtolaga. Stuorámus oassi hálddahusa goluin leat bálká ja bargigolut, ja 23 millijuvnna kr uhccit lea sullii 27 uhcit bargi/jahkebarggu uhccit hálddahusas. Hálddahusas leat otne su 150 bargi. Sámediggi rehkenastá juohke jahkebarggu máksit su 850.000 kr.

    Silje Karine Muotka og Toril Bakken Kåven
    Foto: Mona Solbakk / NRK
  • - Ealáhusat sámedikki bušeahtta vuoitit

    Ealáhusat leat bušeahtta vuoitit, logai sámediggeráđđeláhttu Runar Myrnes Balto go bijai ovdan sámediggeráđi bušeahtta árvalusa. Sámedikki eanetlohku dáhttu nannet ealáhusaid sámi báikegottiin 6 millijovnna kruvnnuin. Eanetlohku maid evttoha lasihit doarjaga Saemien Sijte 7 mill. kr. ja guovtti ođđa giellaguovddážii: Stormen giellaguovddáš Bododjos ja Aarporte giellaguovddáš. Ráđđi maid nanne politihkalaš dási 3,5 mill. kruvnnuin.

    Sámedikki ollislaš bušeahtta lea 580 mill. kruvnno. Lagabui 400 mill. kr. juhko viidásat iešguđetlágán doarjjaortnegiidda ja njuolggodoarjagiin sámi ásahusaide ja doaimmaide.

    Dievasčoahkkin mearrida otne sámedikki bušeahta 2022 jahkái.

    Runar Myrnes Balto
    Foto: Samuel Frode Grønmo / NRK