NRK Sápmi – sámegillii

Hopp til innhold
Ungdommer fra Natur og ungdom deltok i markeringen av ettårsdagen for Fosen-dommen.
Foto: Mette Ballovara / NRK

Saernie - Åarjelsaemien

  • Almetjh sjuevnedstïjjeste vuelkieh

    Sjuevnedstïjje noerhtene aalkeme. Gellie almetjh daelie åarjese vuelkieh, juktie eah daarpesjh noerhtene abpe sjuevnedstïjjem årrodh.

    – Manne joekoen nahkeren sjïdtem jïh vaenie energijem åadtjoem. Negatijve sjïdtem jïh löövles aajmoem åadtjoem, Therese N. Andersen jeahta, gie Askeristie båata. Dïhte noerhtene vïjhte jaepieh orreme, jïh panihkedomtesh fïerhten jaepien åådtje gåessie sjuevnedstïjje aalka. Daan jaepien edtja åarjese vuelkedh.

    Siri Broch Johansen aaj seamma domtesh sjuevnedstïjjen bïjre åtna. – Jïs manne leam gåetesne abpe sjuevnedstïjjem, manne daelviedepresjovnem orrejaepievadtesinie åadtjoem, Johansen jeahta.

    – Mijjieh dovne tjoevkem jïh jemhkelem daarpesjibie jïs edtjebe hijven åeremebalansem utnedh, Ole-Marius Minde Johnsen jeahta, gie Mental Helsen åejvie.

    Gellie daaroeh sijjen energijem dessieh, jïh Johnsen jeahta medtie 800.000 almetjh daelviedepresjovnem åadtjoeh. Jïs maahtah åarjese vuelkedh, dellie dïhte joekoen hijven råajvarimmie. Jïs ih maehtieh, dellie tjoevketerapije, aktiviteete jïh sosijaale gaskese leah hijven råajvarimmieh. Lea aaj vihkeles ålkone årrodh gåessie lea tjuavkede, Johansen jeahta.

  • Neavroe-blussem Plassjesne vöötjih

    Jååktan iehkeden almetje nænnoesti dïhte edtji neavroe-blussem Plassjen jarngesne vuetjedh. Almetje pollisese bïeljelamme, dan åvteste dïhte lea ïskeres moeregåetide goh leah jarngesne, pollise Twitterisnie tjaala.

    Det er boplikt i hele Røros sentrum
    Foto: Frode Søreide / NRK
  • Orre TV-raajroem Norrbottenistie

    Disney+ edtja aelkedh sov voestes stoerre Sveerjen TV-raajroem darjodh. Lea Mikael Niemien gærja «Koka björn» goh lea akte buvveme-mojnestimmie goh edtja TV-raajroem sjïdtedh. Niemi jeahta daate lea joekoen stoerre dååjrehtse, Sameradion tjaala.

    Mikael Niemi
    Foto: Berit Solveig Gaup / NRK
  • Idtji naan baalhka åarjelsaemien musihkese

    Daan iehkeden Folkelarm baalhkajoekedimmiem utni Riksscenesne Oslosne. Marja Mortensson lij nammoehtamme kategorijesne ræhpas klaasse, men idtji naan baalhka sjïdth daan iehkeden.

    Mortensson daan jaapetje åålmehmusihkerinie sjïdti, jïh daan jaepien altese CD «Raajroe» lij nammoehtamme.

    Folkelarm lea nöörjen musihkeöörneme jïh suerkiegaavnedimmie mij ulmine åtna åålmehmusihkeartistide åehpiedehtedh nöörjen jïh gaskenasjonaale åålmeh- jïh veartenemusihkesuarkan.

    Baalhka ræhpas klaassese vadtasovvi Bjørn Kåre Odde.

    Bilde av Marja Mortensson til albumet Raajroe
    Foto: Jørn Kristensen
  • Gïelebarkije lea orre lïhtsege Sveerjen saatnankommisjovne

    Patricia Fjellgren, gïelebarkije Mihteste jïh Ađevuopmiste, lea orre lïhtsege Sveerjen saatnankommisjovne.

    Mænngan daiddar Brita Marakatt-Labba jïh gïeleprofessor Mikael Svonni kommisjovnem laehpieh kultuvre-jïh gïelebarkije vaeltie akte sijjie.

    2017 Fjellgren Språkråden baalka åadtjoeji sov barkoe gïele-jealajimmien åvteste.

    – Lea stoerre earoe, bene aaj stoerre dïedte, Fjellgren jeahta SRese.

    Patricia Fjellgren
    Foto: Karin Wesslén / TT
Lulesamisk kofte
Foto: Laila Durán Foto Laila Duran

Ådåsa - Julevsábmáj

  • – Jus e máná oattjo smávva detálljabágojt ma dåbdåjda ja árggabæjvváj gulluji, de giella jábmá

    Girjjetjálle Samuel Gælok Ájluovtas Habmera suohkanin, la giellajn álu barggam - tevstaj tjadá. Dálla l sån mánágirjev almodam gånnå la inspireriduvvam ietjas sijddabájkes Tjierrekluokta Oarjjevuonan Divtasvuonan. Ja dát la vuostasj subtsas majt sån la mánájda subtsastallam – vargga vihttalåk jage dás åvddåla. Gæloka mielas galggi ienep girje tjáleduvvat nuoregáttes.

    Girje namma l Virok ja Bájska. Iđut la girjjealmmudahka ja Nina Marie Andersen la tjuorggam tjáppa, bájnos gåvåjt.

    Girjetjálláj la ájnas mánájgirjijt tjállet, ja ávttji dal iehtjádijt tjálátjit.

    – Jus e máná oattjo smávva detálljabágojt ma dåbdåjda ja ietjasa árggabæjvváj gulluji, de giella jábmá, javllá Gælok.

  • Åvdep bargge Árranin dåbddi biehtedum ja nuppástum

    Guovtes gudi árabu bargajga julevsáme guovdátjin Árranin bukteba garra lájtov guovdátja jådediddjijda. Gry Fors Spein varudallá sån biehteduváj madin Lis-Mari Hjortfors dåbddå degu sjáhtjaluváj ietjas bargos.

    – Mån nåv suhttiv, valla ienemusát hådjåniv gå dádjadiv lidjiv biehteduvvam, giehttu Fors Spein (64) NRKaj.

    Lis-Mari Hjortfors (69) skihppáj, tsåhkehávve sjattaj. Sån giehttu NRK jáhkká ilá ållo barggo sjattaj.

    – Rassiduvviv ja iv jáhke rumáham dav gierddam.

    Goappátjagá libá sieldes lájttálisá gåktu dallusj direktørra Árranin Lars Magne Andreassen dåmadi sunnu guokáv.

    NRKa la åvdebu låktim ássjev gåktu mánájgárdde tsieggidahttem hiejteduváj konkursajn ja iehpeluohtádusájn Árrana vuosstáj.

    Dan ássjen ilmij Stiftelsetilsynet tjoahkkájgæsosav mij javlaj guovdásj måttijt jagijt juo lidjin vádnum økonomijajådedidmev.

  • 25 gráda ærádis sæmmi suohkanin

    Stuor temperatuvvraærádis Karasjågå suohkanin, dajnas aj máhttá javllat dálvve l ållim ja tjoasskem bissu boahtte biejvijt nuorttan. Árabu uddni lij 22 galmmagráda Karasjågån. Váren Iškoras (642 m) guokta mijla oarjás Karasjågås lij ienni vihtta lieggagráda.

    YR tjielggi Twitterin gå l nav stuor ærádis de gåhtjoduvvá inversjåvnnå. Liegga ilmme mij allagit ilme milta fievrriduvvá ja galmma ilmme mij loadtjen bissu sæmmi sajen vuolládagán.

    Sjærádahka joarkká ja boahtte biejvijt vuorddeduvvá jielagis sisednamin.

    Lågå ienebu ássje birra.

    Landskapsbilde av Karasjok mot Kargiasniemi, Finland. en himmel farget i blått, lilla, rosa og hvitt.
    Foto: Naima Khan Nergård / NRK
  • Ittjij diede julevsámegiella gávnnuj – dálla l gielav oahppam ja guoradallam

    Hanna Danbolt Ajer (30) ittjij diede julevsámegiella gávnnuj åvddål lij guoktalåkgålmmå jage vuoras. Suv mielas sáme ássje lij tjiehkusin dahkam gå skåvlåv váttsij. Sån la giellaberustiddje, ja dan diehti sunji dåbddo nievres gå ij lim julevsámegiela birra åvvånis gullam. Valla dálla l dåktårgrádav tjállám julevsáme grammatihka birra ja duodden oahppam sámástittjat. Ij la nav ålos gudi l julevsámegiela grammatihkav guoradallam, ja danen la suv mielas dárbbo guoradallat. – Jus julevsámegielav buohtastahttá ietjá, stuoráp gielajda de ij la nav ållo dutkam mij la dahpaduvvam, ja dat merkaj la ienep majt hæhttup dahkat dádjadittjat gåktu giella doajmmá, javllá Ajer gut ietjas guoradallamav åvddånbuvtij vásse máno, ja dåssju nágin biejve duogen Nuortta universitiehtan barggagoahtá. Gulldala ienebuv Julevmagasijnan.

    Hanna Danbolt Ajer
    Foto: Elena Junie Paulsen / NRK
  • Hiejtet aktijvuodav ráddnasuohkanijn Ruossjan

    Moattes suohkanijs Vuonarijkan li ráddnasuohkana suohkanij Ruossjan, duola degu Råmsså, Hárstták, Áhkánjárgga ja Bådåddjo. Råmsså l akta dajs suohkanijs Vuonarijkan gut dal la sijá sjiehtadusáv låhpadam. Suohkanoajvve Råmsån Gunnar Wilhelmsena mielas galgaluluj ienebujt suohkanijs hiejtedit dáv aktijvuodav. Dasi Suohkansuorge organisasjåvnå jådediddje duodas.

Konfirmanter Kautokeino 2014
Foto: Ewa-Mari Hedman

Ođđasat - Davvisámegillii

  • Sámi dearvvašvuođadutkamii 20 miljovnna

    Go juo Sosialisttalaš gurutbellodat ja ráđđehus nákcejedje soahpat bušeahttaovttasbarggu boahtte jahkái, de luovvanii maid sámi dearvvašvuođadutkamii ruhta.

    20 miljovnna ruvnno leat sii várren Saminor dutkanbargui. Dát lea viiddiis dearvvašvuođa- ja eallindilleiskkadeapmi, mainna Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš Romssas bargá.

    – Dát lea duođaid illubeaivi go dán dutkama bokte oažžut vástádusaid makkár dearvvašvuođa doaibmabijuid ja divššu sámi álbmot dárbbaša.

    Nu lohká Sosialisttalaš gurutbellodaga sadjásaš stuorradiggeáirras, máttasápmelaš Hilde Marie Gaebpie Danielsen.

    Sámedikkis leat maid hui giitevačča go Danielsen ja su bellodatustibat leat bušeahttašiehtadallamiin nákcen luvvet dáid ruđaid Saminor doibmii (Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáša neahttasiidu.).

    – Dán sámi dearvvašvuođadili kártemii lea ge váilon ruhta juo moadde jagi, muhto dál de besset Romssas álggahit dán dehálaš guorahallama, mii lea ávkin buot sámiide, lohká sámediggeráđđelahttu Runar Myrnes Balto.

    Runar Myrnes Balto
    Foto: June Grønnvoll Bjørnback / NRK
  • 10 miljovnna lasi Sámediggái

    Sosialisttalaš gurutbellodat (SG/SV) ja ráđđehusbellodagat leat mearridan lasihit Sámedikki bušehttii 10 miljovnna kruvnnu.

    Bellodagat leat mearridan ovttas bargat bušeahttaáššiin, ja dáid šiehtadallamiin dat gáibidii Sosialisttalaš gurutbellodat lasáhusa Sámediggái.

    – Lean rámis ja ilus go nákciimet Sámediggái háhkat lasi ruđa, lohká Hilde Marie Gaebpie Danielsen. Son lea Sosialisttalaš gurutbellodaga sadjásaš áirras Stuorradiggái Trøndelágas.

    Ráđđehus lei evttohan Sámediggái 13,5 miljovnna ruvnnu lasáhusa, mii lea unnit go haddegoargŋun.

    – Sámedikkis leat ovddasvástádus nannet sámi servvodagaid, ja dalle dárbbašit sii ge ruđaid, lohká Danielsen.

    Sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto lea hui duhtavaš ja ilus go Sámediggi oažžu lasáhusa.

    – Lea buorre oaidnit ahte SG nu garrasit vuoruhii lasihit Sámedikki bušeahta. Bellodat ánssáša rámi dan ovddas, lohká son.

    Ođđajagis deaivvada Sámediggi finánsaministariin, Trygve Slagsvold Vedum ja sis leat čielga vuordámušat dasa ahte ráđđehus boahtte jagi goit vuoruha Sámediggái nana lasáhusa, deattuha Myrnes Balto.

    SV-nestleder Torgeir Knag Fylkesnes
    Foto: Lars Nehru Sand / NRK
  • Cagget ođđa oljobohkamiid

    Sosialisttalaš gurutbellodat (SG/SV) lea bušeahttašiehtadallamiin ráđđehusain caggan ođđa oljobohkamiid álggaheami Norgga rittus.

    Nu almmuhii SG ja ráđđehus maŋŋá go odne soabadedje boahtte jagi stáhtabušeahta ruhtageavaheamis.

    Diibmá juo go bellodagat šiehtadallagohte vejolaš ráđđehusfámu alde, de gáibidii SG ahte Støre ráđđehus ii galgga almmuhit ođđa oljobohkankonsešuvnnaid Norgga riddoguovlluin.

    Budsjettforhandlinger
    Foto: Terje Bendiksby / NTB
  • Leat soabadan stáhtabušeahtta šiehtadallamiin

    Sosialisttalaš gurutbellodat ja ráđđehusbellodagat leat soabadan das man ollu ruđaid geavahit boahtte jagi stáhtabušeahtas, ja makkár doaimmaide vuoruhit ruđaid. Nu duođaštit bellodagaid ovddasteaddjit NRK:ii. Bellodagat almmuhit šiehtadusa otne eahkedis.

  • Stádabušeahtta soaitá gárvvis

    Dál orrot boahtimen ovttaoaivilii boahtte jagi stádabušeahtas. Sosialisttalaš Gurutbellodat ja ráđđehusbellodagat Bargiidbellodat ja Guovddášbellodat leat šiehtadallan stádabušeahtas. Muhto SG šiehtadallanjođiheaddji, Torgeir Knag Fylkesnes, dadjá NRK:i ahte leat ain áššit mat eai leat čovdojuvvon. Bealit deaivvadit otne Stádaministara kantuvrras, maŋŋel go guhká ikte šiehttadalle. Mihttu lea geargat bušeahttadebáhtain Stuoradikkis duorastaga. Ja šiehtadus sáhttá presenterejuvvot beaivvi mielde.

    SV, Ap og Sp fortsatte forhandlingene om statsbudsjettet for 2023 søndag
    Foto: NRK