Hopp til innhold

Suohkan lei beassame julggiid ala fas, muhto de bođii korona

Dáppe ledje mátkefitnodagaid bargit illudeamen beassážiidda. Stuorámus oassi sin tietnasis galggai boahtit dál, muhto nu ii šatta.

Kautokeino

MÁŊGA ROASU OKTANAGAS: Guovdageaidnu lea Norgga stuorimus boazodoallosuohkan. Ráđđehus lei aitto dieđihan ahte Norggas lea duođalaš guohtindilálašvuohta boazodoaluls. Dál áitá korona-roassu daid eará ealáhusaid suohkanis.

Foto: Julie Groseth / NRK

– Vuojedettiin Romsii mannan duorastaga gullen ođđasiin ahte ráđđehus áiggui boahtit dehálaš dieđáhusain korona-dilálašvuođa birra. Mun dovden gamus ahte dá eai leat buorit ođđasat, lohká Johan Aslak Hætta (38).

Logi jagi lea son jođihan mátkefitnodaga Guovdageainnus. Sus leat moaddelot bargi maid ain láigoha bargin go dárbbaša veahki. Fitnodagas leat 16 láigobiilla.

Son lea aitto oastán vel ođđa fitnodatbiilla dan nammii ahte dustet lasi diŋgojumiid, mat leat boahtán dán giđđii.

Johan Aslak Hætta

BUOT DOAIMMAT BISSEHUVVON: Johan Aslak Hætta mátkefitnodagas leat buot diŋgojumit gesson ruovttoluotta maŋŋel go korona-virus leavvagođii Norggas ja muđui máilmmis.

Foto: Privat

Mannan duorastaga lei Hætta iežas morsiin jođus Romssa girdišilljui. Soai áigguiga doalvut láigobiilla mii lei diŋgojuvvon.

Aitto ovdalaš go olliiga girdišilljui, de bođii diehtu ahte diŋgojeaddji dattetge ii dárbbaš biilla.

– Munnos ii lean eará go jorggihit fas ruoktot. Dan botta go leimme vuodjimin ruoktot Romssas, de álge olbmot geassit ruovttoluotta diŋgojumiid, lohká Hætta ja šuohkiha.

Buot bisánan

Beassážat ja giđđa lea dat áigi goas mátkeealáhusas lea eanemus doaibma Norgga stuorimus suohkanis. Dán áigodagas galgá dán jagi dienas sihkkarastot.

Muhto dál lea buot bisánan, rájit leat gitta, doalut leat heitojuvvon ja turisttat eai šat beasa boahtit korona-virusa leavvama geažil.

Seammás lea boazodoalus heahtedilli gassa ja garra muohttaga geažil.

Dát čuohcá suohkanii garrasit.

– Dá lea erenoamáš dilli dál, dan ii dárbbaš ii eahpidit ge. Dán in jáhke ahte oktage máhtii jurddašit ahte ná sáhttá geavvat, lohká sátnejođiheaddji Hans Isak Olsen.

Massán stuorra tietnasa

Máŋga jagi lei Guovdageaidnu dan nu gohčoduvvon Robek-listtus heajos ruhtadili geažil. Olu olbmot ledje barggu haga, ja olbmuin lei heajos sisaboahtu, ja olu mánát elle geafivuođas.

Dál lei dilli fas jorggihan buoret guvlui. Suohkan lea beassan eret Robek-listtus , ja ožžon ruđa ja veahki ovdánahttit suohkana ealáhusaid.

Johan Aslak lei okta dain, geat jurddašedje ahte boahtteáigi lea čuovgat. Sus ledje diŋgojumit máŋga čuođi duhát ruvnno ovddas dáid vahkuid.

Skjermdump

FACEBOOK: Sosiála mediain lea Johan Aslak Hætta muitalan makkár dilli su fitnodagas dál lea.

Foto: Skjermdump / NRK

– Dušše diimmuid maŋŋel ráđđehusa preassakonferánssa ledje 20:s geat dieđihedje ahte eai boađe. Dál leat 40 diŋgojumi gesson ruovttolotta, muitala Hætta.

Beassášfestivála, mii geasuha olbmuid miehtá máilmmi, ii šatta dán jagi .

Ráđđehusa veahkis ii leat ávki

Hætta lea geahččalan báikkálaš báŋkobargiin jearrat makkár veahki su fitnodahkii livčče fitnemis ráđđehusa heahtedoaimmain. Dása eai sáhte báŋkkus vuos vástidit.

Guovdageainnu dievddus leat dušše dain biillain juo loanat, main leat 10 000 ruvnnu ovddas reanttut juohke mánus. Dasa lassin leat momsa, vearru ja dáhkádusat máksámušat maid mánnosaččat ferte duostut.

– Jos ovdamearkka dihtii sáhtašin vuos jahkebeali vuordit daid reantomáksámušain, de šattašii juo buoret dilli mus ekonomalaččat. Muhto nu go lean ádden, de ii gávdno diekkár čoavddus dál, lohká Hætta.

Sátnejođiheaddji fuolastuvvan

Korona-roassu bođii jur vearrámus áiggi, oaivvilda sátnejođiheaddji.

Nu go Johan Aslaga fitnodagas, de leat olu eará fitnodagat main maiddái livččii stuora sisaboahtu juste dán áigge jagis.

Hans Isak Olsen

ERENOAMÁŠ DILLI: Guovdageainnu sátnejođiheaddji ballá koronoa-roasu čuohcat garrasit suohkana fitnodagaide.

Foto: Åse Pulk/NRK

– Mis leat hui olu smávvafitnodagat, nuppelot čuođi ovttaolbmofitnodaga. Mun veahá balan sin boahtte áiggis, mot dat šaddá dál, lohká Olsen.

Son lohká dili erenoamážin dál, dan dihte go suohkan lea aitto šaddan nuppástuhttinsuohkanin, ja sii ledje álggahan barggu ásahit ođđa bargosajiid ja doaimmaid suohkanii.

Dál son ballá ahte korona-dávdá čuohcá maiddái dán bargui.

– Mun balan dan ahte dat roassu boahtá dagahit ahte maŋŋonit dainna bargguin, muhto sáhttá maid nu ahte dát bargu áiggi vuollái bissehuvvo, ahte dat dađibahábut ii boađe doaibmat.

Ja lasiha:

– Mii leat mihá garrasit roasu siste dál go dalle go mii oaččuimet dan nuppástuhttin stáhtusa, dat goit lea hui čielga rehket, mis lea dál mihá vearrát dilli.

Seammás go smávvafitnodagaide čuohcá korona-roassu, de lea maid roassu boazodoalus. Gassa muohta lea dagahan ahte boazosápmelaččat leat šaddan biebmagoahtit bohccuid.

– Mii oažžut beaivválaččat dieđuid váttisvuođaid birra boazodoalus, go lea olu muohta ja dálkkit dakkárat ahte dagahit hui garra dili doppe, lohká Olsen.

– Duođalaš dilli

Sámi Ealáhusgárddi jođiheaddji doarju sátnejođiheaddji čilgehusa dilis.

Sii leat guorahallan mot korona-roassu čuohcá fitnodagaide Sámis.

Portrettbilde av Solveig Ballo

MÁTKEEALÁHUSAT RAHČET: Sámi Ealáhusgárddi jođiheadji Solveig Ballo lohká ahte olu fitnodagat eai nagot máksit goluideaset.

Foto: Sápmi Næringshage

– Lea duođalaš dili, mii oaidnit ahte mátkeealáhusat, ja eará fitnodagat mat dasa gusket, leat váttes dilis dál, lohká jođiheaddji Solveig Ballo.

Fitnodagat eai dieđe nagodit go máksit goluid ja ollugat fertejit bargiid bidjat bággolupmui.

–– Sii fertejit jođáneamos lági mielde oažžut oasi ráđđehusa roasso-páhkain, vai besset dán roasu čađa, lohká son.

17 dan 35 fitnodagas mat leat mielde Sámi Ealáhusgárddi fierpmádagas leat mátkefitnodagat. Máŋggas dain Guovdageainnus.

Árvvoštallá loahpahit fitnodaga

Dál eai leat Johan Aslagis báhcán eará go guokte diŋgojumi dán jagi, rievssatbivddu oktavuođas čakčamánus.

Jus heahtedilli bistá, de sáhttet dátge diŋgojumit botkejuvvot, ballá son.

– Mun árvvoštalan galggan go loahpahit fitnodaga. Fitnodagas leat loanat, mat galget máksot, ja ii makkárge dienas juste dál, lohká son.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.