Hopp til innhold

Duháhiid vurde sámi álbmotbeaivvi doaluide – dál maŋidit festivála giđđii

Korona vuot hehtte sámi nášunalbeaivvi doaluid sihke Sámis ja stuorát gávpogiin nu go Tråantes. Muhto Oslo gal bovde 200 olbmo ráđđevissui.

Rockheim i samiske farger, Tråante 2017

SÁMI IVNNIT: Norgga popmusihka nášunála musea Rockheim lea ovdal čiŋahuvvon sámi ivnniiguin sámi nášunalbeaivve. Nu dahket dán jagi ge. Rockheim lea Tråante gávpogis Trøndelágas.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Mii leimmet dál juo galgat ceggegoahtit stuorra lávu gosa čáhket 300 olbmo, muhto dálá dilis eat duostta lágidit nu stuorra doaluid, lohká Stig Vikan.

Son jođiha Tråante sámiid oktasaš searvvi maid máttasámegillii gohčodit Tråanten Saemien Dåehkie.

Dáid beivviid leat gávpogiin ja čoahkkebáikkiin Davviriikkain árvvoštallamin makkár ávvudemiid lea vejolaš čađahit sámi nášunalbeaivvi.

– Meroštalaimet moadde duhát guossi

Vaikko Norggas ložžii ráđđehus gieskat koronagáržžidemiid veahá, de leat Tråante gávpogis mearridan maŋidit eanaš oasi sámi álbmotbeaivvi čalmmustahttimis.

Stig Vikan

ŠLUNDON: Sihke sii geat leat festiválii ráhkkanan guhkká ja maid gávpotsámit Tråántes leat dieđus ge šlundon go ohpihii lea dilli nu ahte eai sáhte nu máŋggas čoahkkanit, lohká Vikan .

Foto: Privat

Sii ledje ráhkkanan stuorra kulturdoaluid lágidit mas galge leat konsearttat, borramušfestivála ja duodjemárkan.

– Mii leimmet meroštallan doaluide goit moadde duhát guossi dien vahkkoloahpa. Dál maŋidat dáid giđđii dahje giđđageassái, lohká Vikan.

Maiddái Tråante suohkana ja Sámedikki ovttasbargošiehtadusa vuolláičállin maŋiduvvo.

– Ipmilbálvalus Nidarosdomen duopmogirkus gal jáhkkimis čađahuvvo nu go lea leamaš ságas. Muđuid fertejit sii vel dárkkistit šaddá go juoga almmolaš sárdni olgun gos nu gávpogis, go sámi leavggain levgejuvvo, lohká Vikan.

Norgga popmusihka nášunála musea Rockheim gal ivdnejuvvo sámi leavggain, nu go dahkkui maiddái sámiid stuorra ávvudeamis 2017:is Tråantes.

Elsa Laula Renbergen sijjie - Elsa Laula Renbergsplass i Trondheim.

MAŊIDIT RAHPAMA: Elsa Laula Renbergen sijjie. gávpotšillju Tråante guovddážis, mii lea gohčoduvvon Elsa Laula Renberg sadjin, galggai rahppot almmolačča guovvamánu 6.beaivvi. Dát rahpan maid maŋiduvvo.

Foto: Stig Vikan

200 guossi Oslo ráđđeviesus

Oslos eai beassan sámit čoahkkanit diibmá koronanjoammuma geažil.

Marianne Borgen

SÁTNEJOĐIHEADDJI: Oslo sátnejođiheaddji Marianne Borgen illuda go beassá juobe 200 guossi bovdet Oslo ráđđevissui guovvamánu guđát beaivvi.

Foto: Oslo kommune/Sturlason

Vaikko dál ge ain duođaštuvvojit Oslos moadde duhát korona-njoammuma jándoris, de bovde Oslo gielda ávvudeapmái ráđđeviesus guovvamánu guđát beaivvi.

Guoktečuođi bovdejuvvon guossi besset dalle ávvudoaluide Oslo ráđđevissui.

– Go juo mis lea Oslos diekkár sadji gosa čáhket eanebuš olbmot nu go ráđđevissui dahket, de sáhttit bovdet 200 guossi ja ain nákcet doalahit mehtera gaskka, lohká Oslo sátnejođiheaddji Marianne Borgen.

Oslo rådhus

GUOSSIT ČÁHKET: Oslo ráđđeviesu stuorámus latnjii čáhket sullii 1000 guossi. Dáppe leat sámi álbmotbeaivvi leamaš badjel 600 guossi. 2022-ávvudeapmái bovdejuvvojit 200 olbmo.

Foto: Mette Ballovara / NRK

Mánáid ja nuoraid lea lunddolaš vuoruhit doaluide, muđuid lea Sámi viesu hálddus gávnnahit geat vel ráđđevissui besset, deattuha Borgen.

– Mu mielas lea dehálaš árvvusatnit ja ávvudit sámiid, min iežamet álgoálbmoga, beaivvi. Ná nannet maiddái luohttevašvuođa ja oktiigullevašvuođa sámiid ja eará ássiid gaskka, lohká Borgen.

Son maid sávvá ahte miehtá Norgga leat goit juoga lágan ávvudeamit dalle, vaikko leat gáržžideamit korona geažil.

Romssas eai leat vel mearridan

Romsa lea okta daid stuorát gávpogiin gos eai vel leat almmuhan makkár doalut doppe leat sámi nášunalbeaivvi oktavuođas.

Arrangør Nils I. Hætta var letta da de strenge smittevernreglene ikke gjaldt utendørsarrangementer.

LÁGIDEADDJI: Nils I.Hætta lea olu jagiid juo leamaš njunnožis sámi doaluid lágideamen Romssas.

Foto: Marita Andersen / NRK

– Mis lea čoahkkin Romssa suohkaniin vuossárgga eahkeda. Doppe áigut digaštallat ášši. Eat vuos dieđe movt dán jagi geavvá Norgga meašttir heargevuodjimiin, njorostallamiin ja Árktalaš dálveriemuin, lohká Nils I. Hætta.

Son lea Midnight Sun Marathon njunuš, ja sii dat lávejit Romssas jahkásaččat lágidit sámi kulturvahku guovvamánu álggus.

Digitála ávvudeapmi

Dássážii leat earret eará Johkamohki márkaniid lágideaddjit mearridan ahte duodjemárkaniin ii šatta mii ge dán jagi. Ii árbevirolaš sámi dánsa ge lágiduvvo.

Hápmiris Nordlánddas ges šaddá dán jagi digitála ávvudeapmi. Diibmá lihkostuvve dainna bures ja sii leat mearridan dán ge jagi addit kulturskuvla háldui lágidit digitála ávvudeami sámi nášunalbeaivvi.

Sametingspresident Silje Karine Muotka.

MAIDDÁI OSLOS: Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka lea maid Oslos sámi nášunalbeaivvi. NRK TV sáddagis čalmmustahtto sámi nášunalveaivi ja Muotka maid lea mielde dien sáddagis.

Foto: JUNE BJORNBACK / JUNE BJORNBACK

Korte nyheter

  • Ble nektet å registrere på samisk

    Foreningen Guovdageainnu historjásearvi, Kautokeino historielag, ble nektet å registrere protokoll på samisk i Brønnøysundregistrene. Det skriver Ságat.

    Etter årsmøtet sendte historielaget inn opplysninger til de offentlige registrene i Brønnøysund. Nylig fikk de til svar at dersom opplysningene ikke ble sendt inn på nytt på bokmål, vil etaten avbryte registreringen. Beskjeden var underskrevet av saksbehandler og fagdirektør.

    – Vi er både overrasket og skuffet over å bli møtt med en slik nedlatende holdning til bruk av samisk språk i offentlig virksomhet i 2022, sier leder i historielaget Nils Johan Heatta til Ságat.

    Han har sendt brev til registrene, med påpekning om at samiske språk etter loven er likestilt med norsk. Det vises til språkloven, sameloven og grunnloven.

    Nils Johan Hætta
    Foto: Ole Kaland / NRK
  • Čearru geassá stáhta dikki ovdii

    Dálbma čearru geassá Ruoŧa stáhta diggái go oaivvildit sis lea okto vuoigatvuohta bivdo- ja guolástusrivttiid hálddašit čearu eatnamiin. Čearu ságadoalli Aslak Allas duođašta, ahte leat geassán stáhta dikki ovdii, muhto ii kommentere dađi eanet ášši. Norrbottena leanastivrras dadjet diehtit Girjása duomu sisdoalu, muhto jotket vuovdimis meahcástanlobiid guvlui nu guhká go ráđđehus eará dieđuid addá. Nu čállá SVT Sápmi.

    Hagle og rype
    Foto: Privat
  • Giđđalodden álgá Guovdageainnus

    Guovdageainnus álgá giđđalodden miessemánu 24. beaivve. Dán jagi lea lohpi bivdit oktiibuot logi beaivvi ja bivdoáigi leage miessemánu 24. beaivve ja geassemánu 10. beaivve gaskkas. Dán giđa leat 93 loddejeaddji. Giđđalodden lea dološ sámi árbevierru ja gildojuvvui 1954. Guovdageainnus giđđalodden leamašan geahččalanortnega veagas 1994 rájes. Ođđa geahččalanortnet ásahuvvui 2013:is ja dat bistá 2022 rádjai.

    Mann på andejakt
    Illustrasjon: Marie EliseNystad / NRK