Hopp til innhold

Oappážat ilus go fas beassaba riemostallat

(LUJÁVRI, NRK): Ruošša Guoládagas leat olbmot ilus go koronaeastadanbijut leat ložžejuvvon. Norggas gis lea áibbas nuppe láhkái.

Jelena Kuzmičeva og Jana Čuprova-Gunko

ILUS: Lujávrilaš oappážat, Jelena Kuzmičeva (36) og Jana Čuprova-Gunko (30) leaba ilus go máilbmi orru fas gulol rahpaseamen koronapandemiija maŋŋá.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

– Mun lean ilus go fas beassat deaivvadit ustibiiguin ja fulkkiiguin min sámeriemuin. Liikon maid go beasan čiŋadit čábbát ja čájehit iežan čáppa sámegárvvuid. Orru somá go Lujávri fas váldá gussiid vuostá, illosa lujávrilaš Jelena Kuzmičeva (36).

Valentina Čuravlevič

DUHTAVAŠ GUOSSI: Valentina Čuravlevič, Mončegorsk.

Foto: Jevgenij Kirillov / NRK

Murmánskka fylkkas leat sakka ložžen koronaeastadanbijuid.

Dán jagi Lujávrri dálveriemuide Murmánskka fylkka ráđđehus fuolahii njeallje nuvttá busse olbmuide lagaš gávpogiin vai besse fitnat Lujávrri dálveriemuin.

– Mii leat hirbmat duhtavaččat go eat dárbbaš smiehttat koronavirusa birra ja sáhttit vázzit almmá njálbmesuoji haga, návddašit sámi musihka ja čáppa sámi biktasiid. Oinniimet herggiid ja máisttiimet basson bohccobierggu. Dat lea duođai min vuosttaš ávvubeaivi pandemiija áigge.

Dan lohká Valentina Čuravlevič, gii lei boahtán Mončegorsk gávpogis.

Njávkkada hearggi, klapper en rein

NJÁVKKADA HEARGGI: Dát nieiddaš orui lohkolaš go beasai hearggi njávkkadit. Eat dieđe goabbá lei eambbo balus, nieida vai heargi.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

– Mun dieđán gal, ahte pandemiija ii leat vel nohkan, muhto olbmot ožžot boahkuid dál ja mun jáhkán ahte fargga mii vuoitit dan, lohká Jana Čuprova-Gunko.

Dušše pandemiija lea bissehan riemuid

Jana Čuprova-Gunko lohká alcces ja su bearrašii koronavirus ja ráddjemat garrasit čuohcan.

– Mu oabbá orru Norggas. Pandemiija geažil ii leat leamaš vejolašvuohta deaivvadit. Munnje njoamui koronavirus. Dat čuozai munnje garrasit go šadden guovtti vahkui buohccevissui geahpesboaldagiin, muhto lihkkus manai bures ja mun dearvvasmuvven, muitala Čuprova-Gunko.

Tatjana Sečko

DUHTAVAŠ: Lujávrri čearddalaš kulturviesu direktevra Tatjana Sečko.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

Riemuid 87 jagi historjjás dušše oktii ii leat lihkostuvvan daid čađahit.

– Diibmá eat beassan čađahit dálveriemuid koronaleavvama geažil. Dát riemut dollojedje juohke jagi maiddái nuppi máilmmisoađi áigge. Dušše pandemiija lea nagodan gaskkalduhttit min árbevirolaš sámi riemuid.

Dan dadjá Tatjana Sečko, Lujávrri čearddalaš kulturguovddáža direktevra ja dálveriemuid lágideaddji.

Skuting med armbrøst, Lovozero

BÁHČE DÁVGGIIN: Lujávrri dálveriemuin leat feara makkár suohtastallamat buot ahkohaččaide.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

Dušše guovttis heargegilvvuin

Lujávrri dálveriemuin heargegilvvut dábálaččat eanemus olbmuid geasuhit.

Pandemiija lea dán jagi garrasit čuohcan heargevuodjinbirrasii.

Aleksander Kobelev

VÁLDODUOPMÁR: Aleksander Kobelev.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

– Olbmot leat buohccán, eaige leat nagodan čohkket ealuideaset. Danne ledje dušše guokte oasseváldi, čilge heargegilvvuid váldoduopmár Aleksander Kobelev.

Nubbi gilvovuoddji lea Nikolai Jurjev, gii máŋgii ovdal lea searvan.

– Dán jagi lei bures ráhkkanuvvon gilvoluodda ja livččii vejolaš olahit buriid bohtosiid, muhto hearggit eai lean bures dábmojuvvon. Pandemiija geažil mis ii lean dilli válljet daid buoremus herggiid dahje dápmat ođđa. Lean almmatge duhtavaš go riemut dollojit fas, lohká Jurjev.

Heargevuoddji Lujávrris - Reinkappkjører i Lovozero

GUOVTTIS HEARGEGILVVUIN: Nikolai Jurjev doaivu koronapandemiija fargga jávkkašii oalát. Son sávvá olbmo fas beasašedje eallit nu mo dábálaččat.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

Lágideaddjit leat jo bidjamin ođđa plánaid.

– Geassemánus mii čađahit geasseriemuid maid, navdá Tatjana Sečko.

Ložžen koronaeastadanbijuid

Koronapandemiija lea garrasit čuohcan sihke Lujávrri gildii ja Murmánskka fylkii.

Murmánskka fylkkaeiseválddit vuhttet, ahte virus ii šat nu garrasit leava nu go vearrámus mánuid dagai. Danne ložžejedje mannan vahkus sakka koronaeastadanbijuid.

Kvinne med munnbind i Lovozero

NJÁLBMESUODJI BUVDDAS: Almmolaš viesuin lea ain bággu geavahit njálbmesuoji.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

Dál besset olbmot fas fitnat kaféain ja restoráŋŋain. Eaktun lea ahte dušše 50 proseantta čohkkánsajiin leat olbmot.

Kulturviesut, ealligovvateáhterat ja diekkárat sáhttet gis leat 75 proseantta dievva.

Almmolaš viesuin nugo buohcceviesuin ja buvddain ferte geavahit njálbmesuoji. Olgun ii dárbbaš geavahit njálbmesuoji.

Das rájes go virus leavvagođii badjelaš jagi dás ovdal, lea Lujávrris 720 olbmos duođaštuvvon Covid-19.

Vássán jándora leat duođaštuvvon guokte ođđa njoammuma. Vássán guovtti vahkus lea virus njommon 37 olbmui.

Lujávrri dálveriemut - Vinterfestivalen i Lovozero

OLBMOT ČOAGGANIT FAS: Lujávrri mannan vahkkoloahpa dollon dálveriemuin ledje olu olbmot, sihke báikkálaš olbmot ja guossit.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

Murmánskka fylkkas leat duođaštuvvon oktiibuot 48.548 njoammuma. Dáppe leat vássán jándora 75 ođđa njoammuma.

Vássán guovtti vahkus leat Murmánskka fylkkas 959 ođđa njoammuma. 1055 olbmo leat jápmán pandemiija áigge korona geažil.

Murmánskka fylkkas leat 741.000 ássi. Dál leat 30.000 olbmo boahkuhuvvon.

Lujávrri dálveriemut - Vinterfestivalen i Lovozero

DÁLVERIEMUT: Lujávrilaččat leat ilus go viimmat fas besset doallat riemuid almmá koronaráddjemiid haga.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

Norggas áibbas eará dilli

Norggas vásihit olbmot áibbas eará dili go Ruošša bealde dahket.

Oslo gielddas ásset 697.000 olbmo. Doppe leat duođaštan oktiibuot 216.151 njoammuma.

Doppe lassána lohku dađistaga. Vássán jándoris lea Oslos Covid-19 njommon 408 olbmui.

Olles Norggas lea koronavirus ikte njommon 1085 olbmui.

Bent Høie

ČAVGE EASTADANBIJUID: Dearvvasvuođaministtar Bent Høie.

Foto: Håkon Mosvold Larsen

Norgga ráđđehus almmuhii ikte ođđa nationála koronaeastadanbijuid.

Earret eará eai beasa Norggas boradanbáikkit ja guossohanbáikkit vuovdit alkohola.

Dál galgá maid dollot guokte mehtera gaska nuppi olbmui. Iige leat lohpi eanet go guokte guossi bovdet vissui.

– Eastadanbijuid ferte čavget vai njoammumat geahppánivčče, čilge dearvvašvuođaministtar Bent Høie (Olgeš).

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK