– Mun lean ilus go fas beassat deaivvadit ustibiiguin ja fulkkiiguin min sámeriemuin. Liikon maid go beasan čiŋadit čábbát ja čájehit iežan čáppa sámegárvvuid. Orru somá go Lujávri fas váldá gussiid vuostá, illosa lujávrilaš Jelena Kuzmičeva (36).
Murmánskka fylkkas leat sakka ložžen koronaeastadanbijuid.
Dán jagi Lujávrri dálveriemuide Murmánskka fylkka ráđđehus fuolahii njeallje nuvttá busse olbmuide lagaš gávpogiin vai besse fitnat Lujávrri dálveriemuin.
– Mii leat hirbmat duhtavaččat go eat dárbbaš smiehttat koronavirusa birra ja sáhttit vázzit almmá njálbmesuoji haga, návddašit sámi musihka ja čáppa sámi biktasiid. Oinniimet herggiid ja máisttiimet basson bohccobierggu. Dat lea duođai min vuosttaš ávvubeaivi pandemiija áigge.
Dan lohká Valentina Čuravlevič, gii lei boahtán Mončegorsk gávpogis.
– Mun dieđán gal, ahte pandemiija ii leat vel nohkan, muhto olbmot ožžot boahkuid dál ja mun jáhkán ahte fargga mii vuoitit dan, lohká Jana Čuprova-Gunko.
Dušše pandemiija lea bissehan riemuid
Jana Čuprova-Gunko lohká alcces ja su bearrašii koronavirus ja ráddjemat garrasit čuohcan.
– Mu oabbá orru Norggas. Pandemiija geažil ii leat leamaš vejolašvuohta deaivvadit. Munnje njoamui koronavirus. Dat čuozai munnje garrasit go šadden guovtti vahkui buohccevissui geahpesboaldagiin, muhto lihkkus manai bures ja mun dearvvasmuvven, muitala Čuprova-Gunko.
Riemuid 87 jagi historjjás dušše oktii ii leat lihkostuvvan daid čađahit.
– Diibmá eat beassan čađahit dálveriemuid koronaleavvama geažil. Dát riemut dollojedje juohke jagi maiddái nuppi máilmmisoađi áigge. Dušše pandemiija lea nagodan gaskkalduhttit min árbevirolaš sámi riemuid.
Dan dadjá Tatjana Sečko, Lujávrri čearddalaš kulturguovddáža direktevra ja dálveriemuid lágideaddji.
Dušše guovttis heargegilvvuin
Lujávrri dálveriemuin heargegilvvut dábálaččat eanemus olbmuid geasuhit.
Pandemiija lea dán jagi garrasit čuohcan heargevuodjinbirrasii.
– Olbmot leat buohccán, eaige leat nagodan čohkket ealuideaset. Danne ledje dušše guokte oasseváldi, čilge heargegilvvuid váldoduopmár Aleksander Kobelev.
Nubbi gilvovuoddji lea Nikolai Jurjev, gii máŋgii ovdal lea searvan.
– Dán jagi lei bures ráhkkanuvvon gilvoluodda ja livččii vejolaš olahit buriid bohtosiid, muhto hearggit eai lean bures dábmojuvvon. Pandemiija geažil mis ii lean dilli válljet daid buoremus herggiid dahje dápmat ođđa. Lean almmatge duhtavaš go riemut dollojit fas, lohká Jurjev.
Lágideaddjit leat jo bidjamin ođđa plánaid.
– Geassemánus mii čađahit geasseriemuid maid, navdá Tatjana Sečko.
Ložžen koronaeastadanbijuid
Koronapandemiija lea garrasit čuohcan sihke Lujávrri gildii ja Murmánskka fylkii.
Murmánskka fylkkaeiseválddit vuhttet, ahte virus ii šat nu garrasit leava nu go vearrámus mánuid dagai. Danne ložžejedje mannan vahkus sakka koronaeastadanbijuid.
Dál besset olbmot fas fitnat kaféain ja restoráŋŋain. Eaktun lea ahte dušše 50 proseantta čohkkánsajiin leat olbmot.
Kulturviesut, ealligovvateáhterat ja diekkárat sáhttet gis leat 75 proseantta dievva.
Almmolaš viesuin nugo buohcceviesuin ja buvddain ferte geavahit njálbmesuoji. Olgun ii dárbbaš geavahit njálbmesuoji.
Das rájes go virus leavvagođii badjelaš jagi dás ovdal, lea Lujávrris 720 olbmos duođaštuvvon Covid-19.
Vássán jándora leat duođaštuvvon guokte ođđa njoammuma. Vássán guovtti vahkus lea virus njommon 37 olbmui.
Murmánskka fylkkas leat duođaštuvvon oktiibuot 48.548 njoammuma. Dáppe leat vássán jándora 75 ođđa njoammuma.
Vássán guovtti vahkus leat Murmánskka fylkkas 959 ođđa njoammuma. 1055 olbmo leat jápmán pandemiija áigge korona geažil.
Murmánskka fylkkas leat 741.000 ássi. Dál leat 30.000 olbmo boahkuhuvvon.
Norggas áibbas eará dilli
Norggas vásihit olbmot áibbas eará dili go Ruošša bealde dahket.
Oslo gielddas ásset 697.000 olbmo. Doppe leat duođaštan oktiibuot 216.151 njoammuma.
Doppe lassána lohku dađistaga. Vássán jándoris lea Oslos Covid-19 njommon 408 olbmui.
Olles Norggas lea koronavirus ikte njommon 1085 olbmui.
Norgga ráđđehus almmuhii ikte ođđa nationála koronaeastadanbijuid.
Earret eará eai beasa Norggas boradanbáikkit ja guossohanbáikkit vuovdit alkohola.
Dál galgá maid dollot guokte mehtera gaska nuppi olbmui. Iige leat lohpi eanet go guokte guossi bovdet vissui.
– Eastadanbijuid ferte čavget vai njoammumat geahppánivčče, čilge dearvvašvuođaministtar Bent Høie (Olgeš).