Hopp til innhold

Sámi álbmotbeaivi lea lujávrilaččaid illubeaivi

Lujávrris sámi álbmotbeaivvi gudnejahttet sihke ođđa náittospáraid, olbmuid geain lea jorba beaivi ja giellaovddideaddjiid.

Samenes nasjonaldag i Lovozero

ILLU JA MOKTA: Sámi álbmotbeaivi lea šaddan stuorra jahkásaš ávvubeaivin Lujávrris.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

Roman Jakovlev heiser sameflagget

GUDNIBARGU: Roman Jakovlev gesii leavgga stággui dán jagi.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

Sápmelaš musihkkačállái ja čuojaheaddjái dát lea áibbas erenoamáš beaivi.

Sámi álbmotbeaivvi ávvudoaluin Lujávrris Roman Jakovlev ánssášii gutni geassit sámeleavgga stággui, go musihkalaš giellabarggus bokte ovddida gielddasámegiela.

– Munnje lea stuorra gudni go beasan geassit sámeleavgga stággui. Dan bottus dovden oktavuođa máttuidanguin, ja lea vahát go sámeleavgga gesset leavgastággui dušše ávvubeivviid. Dat galggašii leat álo, árvala Jakovlev.

Viiddis prográmma

Mannan lávvardaga sámi álbmotbeaivvi almmolaš doaluide bohte olu sápmelaččat. Eiseválddiid ovddasteaddjit maid bohte dearvvahit sápmelaččaid.

Kulturguovddáža bargit lágidedje viiddis prográmma, muhto olbmot besse oaidnit dušše doaluid mat ledje čearddalaš kulturguovddáža olggobealde.

Tatjana Sečko

ILUS: Čearddalaš kulturguovddáža direktevra, Tatjana Sečko.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

Čearddalaš kulturguovddáža direktevra, Tatjana Sečko, čilge ná:

Ávvudeapmi lihkostuvai bures. Mii leat beassan goit deaivvadit ja dearvvahit guhtet guimmiideamet. Dađibahábut koronapandemiija geažil ii leat lohpi bovdet olu olbmuid sisa. Danne buot eará doaluid mii čájehit interneahta bokte.

Interneahttagehččiid erenoamážit geasuhii teáhterčájáhus «Mjanddaša biellu». Dasa olbmot liikojedje olu.

Etnisk kulturhus i Lovozero

ÁLBMOTRIEMUT: Olu olbmot bohte sámi álbmotbeaivvi olgodoaluide, mat ledje Čearddalaš kulturguovddáža olggobealde.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

Dán jagi olmmoš

Álbmotbeaivvi árbevieru mielde olbmot geat leat deavdán «jorba jagi», nuorra náittosbárrat ja olu eará sámeolbmot ožžot skeaŋkkaid.

Lujávrris «Jagi olmmoš» nammadeapmi álggahuvvui jagis 1994 ja lea das rájes juhkkon jahkásaččat guovvamánu guđát beaivve. Vuosttaš «Jagi olmmoš» lei Jevgenij Juškov rohkki.

Dán jagi nammaduvvui Sámiráđi ovddeš presideanta ja Čearddalaš kulturguovddáža bargi, Aleksander Kobelev.

Årets menneske i Lovozero, Aleksander Kobelev

JAGI OLMMOŠ: Čearddalaš kulturguovddáža direktevra Tatjana Sečko lihkkuha Aleksander Kobeleva nammademiin.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

– Mun háliidan giitit din buohkaid. Mii eallit viidát. Sámeolbmot njealji riikkas – mii leat ovttas. Olu lihkku sámebeaivái. Sávan lihku ja dearvvasvuođa didjiide buohkaide, dajai Kobelev giitosártnistis.

Dát gudnenamahus addo dasa, gii erenoamáš vuogi mielde ovddida sámi kultuvrra, giela ja árbevieruid, árbevirolaš dieđuid ja máhttu.

Kobelev lea guhká bargan sámepolitihkas ja lei Murmánskka guovllu sámiid searvvi vuosttaš ovdaolmmoš.

Sámi álbmobeaivvi ávvudoaluid loahpahii konsearta Lujávrri kulturviesus.

Vuosttaš geardde jagi koronabottu maŋŋá Lujávrri artisttat besse fas boahtit lávdái olbmuid ovdii.

Sang og dans, Samenes nasjonaldag i Lovozero

FAS LÁVDDI ALDE: Marina Grinčuk lei mielde jagi 2019 Melodi Grand Prix:s. Lávvardaga beasai fas viimmat guoimmuhit gehččiid.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

Korte nyheter

  • Dieđihit eambbogo 30 goddon Israelea falleheamis Syriijas

    Siviila olbmot ja soalddáhat galget leat goddon israelalaš áibmofalleheamis Syriijas, syriijalaš eiseválddiid dieđuid mielde.

    Eanetgo 30 olbmo galget dieđuid mielde goddon.

    Dieđuid mielde galgá Israel fallehan Aleppo gávpoga mannan ija diibmu 01.45 báikkálaš áigge.

  • – Alimus Hálddahusriekti bággeha ii-sápmelaččaid Sámediggái 

    Sámiráđi ságadoalli Áslat Holmberg oaivvilda, ahte Suoma Alimus Hálddahusriekti (AHR) badjelgeahččá sámi álbmoga.

    – AHR lea ođasmahttán mearrádusaid, mat leat gávnnahuvvon rihkkut sápmelaččaid vuoigatvuođa friddja politihkalaš ortniiduvvamii, oaivvilda Holmberg.

    AHR lea mearridan, ahte mannan čavčča sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Riekti lea gieđahallan badjel čuođi sámediggeválggaid válgalogahallama ja válgabohtosa guoski váidaga.

    – AHR fas bágge Sámedikki dohkkehit 72 ii-sápmelačča ižas jienastuslohkui. Ná áitá Sámedikki legitimitehta sápmelaččaid ovddastanorgánan, cuiggoda Holmberg.

    Aslak Holmberg
    Foto: Piera Heaika Muotka / Sámiráđđi
  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi