Hopp til innhold

Markus sihtá niejddas galggá åhpadusáv oadtjut gielan mij la gáhtum

Mánná­niehkke sávvá mánájis galggi bajás sjaddat gielajn mav iesj ittjij åhpa. Siján ælla rievtes­vuoda åhpadussaj uddni, valla moattes rievddadussaj dårvustalli.

Markus Jensen-Langseth holder datteren på fanget.

Markus Jensen-Langseth niejdajnis Liv-Aurora (1) asken. Niejddas diehti sihtá dal ubbmemsámegielav oahppat.

Foto: Elena Paulsen / NRK

Les på norsk.

Markus Jensen-Langseth (38) bajás sjattaj dádtjan.

Gå lågenan­jagijda lahkanij, de oattjoj diehtet sån lij ubbmem­sábme.

Markus ittjij diede ubbmem­sáme gávnnujin, ja hæhkkat lij iesj ubbmem­sábmelasj. Dát lij stuorra rievddam sunji.

– Gássjel dåhkkidit

Ubbmemsáme­giella Vuona­rijkas gádoj måttijt lågev jagijt das åvddåla. Lågo jages 2018 vuoset ælla åvvå ubbmem­sáme giellaaddne Vuona­rijkan. Dåssju guokta­låges Svieriga bielen.

Diedo ubbmemsámegiela birra

  • Unescolistan mij guosská ájtedum gielajda væráldin, adni ubbmemsábme gáhtum giellan Vuona bielen.
  • Guoktalåges sámegielav bukti Svierigin (Gálldo: Ethnologue, 2018).

Gånnå?

  • Ubbmemsáme guovllo l sihke Vuonarijkan ja Svierigin.
  • Vuona bielen la geografijjalasj guovlon gånnå uddni Heäjmmanásja ja Rána suohkana li Nordlándan.

Ij la lága baktu mierredam

  • Sámediggeráde l oajvvadam lága baktu mierredit bihtám-, ubbmem-, ja gålldåsámegiela almulasj giellan Vuonarijkan, ja dajnas sjaddat dássásattjan nuortta-, julev- ja oarjjelsámegielajn.
  • Sámelága giellanjuolgadusá rievdaduváj ådåjakmáno vuostasj biejve dán jage, valla ij ienep sámegielajda.
  • Danen e lága hárráj gávnnu riektá ubbmemsámegiela åhpadussaj.

Suodjalime dagi

  • Ubbmemsámegiella ij la unneplåhkogiellan defineridum Vuonarijkan ja danen ij la unneplågogiellalihton suoddjidum.
  • Nuorttasámegiella, oarjjelsámegiella, julevsámegiella, guojnagiella, romanes ja romani li definieridum vuona guovllo- jali unneplågogiellan.

Ælládahttem

Giellabarggo

  • Vuostasj grammatihkka ja báhkogirjje jagen 1738.
  • Ubbmemsámegiela tjállemvuohke dåhkkiduváj Sáme Parlamentáralasj Ráden jagen 2016.
  • Svieriga dárogiela ubbmemsámegiela báhkogirjje almoduváj jagen 2018.
  • Vuona dárogiela - ubbmemsámegiela grammatihkka vuordedahtte l gárves jagen 2025.

Diehti gus..?

...jut vuostasj girje ma sámegiellaj almoduvvin, tjáleduvvin ubmesámegiellaj?

Vuostasj girjje, almoduvvam jagen 1619, lij katekissma (åskulasj girjje).

Gáldo: Store Norske Leksikon, Regjeringen.no

Juska iesj ij gielav buvte, sihtá niejddas Liv-Aurora (1) galggá gielav oahppat.

Valla máhttá gus åhpadusáv skåvlån oadtjot giellaj mij lága baktu ij la mierre­duvvam sujna l riektá?

– Doajvov sjaddá luondulasj Liv-Auroraj, nav vaj bæssá sæmmi vásádusájs dagu mån, javllá Markus ja vuoset dasi gå sån mánnán iebde­duváj suv ådå identitehta diehti.

Markus Jensen-Langseth, Hemnesberget

Markus Jensen-Langseth bajás sjattattadijn ittjij diede ubbmemsámijda gulluj. – Divna l sjallidum, javllá ubbmemsámevuoda birra.

Foto: Elena Paulsen / NRK

– Gå dav oattjojma diehtet aktselåk­jagijn, de dát muv vuosstij givsedime hárráj aneduváj. Ja dat lij munji gássjel dåhkkidit.

Dat rájes gå æjgáda guovtes gávnajga gullujin sáme máttojda la Markusa áhttje Jørn Magnus Rivojen æhkám ájnas ubbmemsámegiela åvddå­nahttemij.

Dav majt Markus uddni diehtá ubbmem­sáme birra, la æjgádijs oahppam.

– Iv de bárep ietjam duogátja birra diede, danen gå sáme­vuohta ålles guovlos la gáhtum. Divna l sjallidum.

Náv giehttu Markus árbe birra mav ittjij goassak oattjo dároj­duhttem­politihka diehti.

Dároj­duhttem nav garrasit iellemav vájkkudij vaj skåvllå­máná givseduvvin, ja tsábbmudallin åhpadiddjijs gå sámástin. Ja sáme ietjasa identitiehtav tjiegadin.

Ja politihkka sierra­láhkáj ubbmem­sáme guovlov vájkkudij nav vaj giella gádoj.

Doajvvo niejda åvdås

Gå Markus ålles­sjattugin sjattaj, de máhtij árvva­laddat ietjasa vásádusáj birra. Dálla sihtá histåvråv ietjájduhttet nav vaj ubbmem­sáme­giella sjaddá luondulasj oasse niejdas árgga­biejves.

Familien Jensen-Langseth, Hemnesberget.

Ålles famillja Jensen-Langseth galggá ubbmemsámegielav oahppat sæmmi bále. Áhkátjis Anne-Karina mielas la ájnes gielav oahppat mánás diehti.

Foto: Elena Paulsen / NRK

Sån jáhkká Liv-Aurora oadtju jasska­vuodav dåbddåt sábmen liehket sjattadijn.

– Mánáj­gárde ja skåvlå berusti ja dåjmajt sámevuoda birra jåhtuj biedji, ja dan diehti la ållu ietjá dille ja vuojnno dasi dálla, ienni gå mån bajás sjaddiv.

Markus huoman jáhkká sjaddá hásstalus jut niejddas åhpadusáv oadtju ubbmem­sámegiellaj, valla sujna l vuordde­musá vaj ájgge l láddam dasi.

Kaija ja Erika ieddne l aj vájmo­giela åvdås rahtjam. La tjierrum ja suhton læhkám.

– Buktá dåbdojt

Sámedikke­ráde Mikkel Eskil Mikkelsen miedet dat vaddá hásstalusájt Liv-Auroraj, dajna gå giella ij la láhkaj tjáledum.

Juska de suv mielas doajvvo gávnnu.

– Juska ælla åhpadus­lágan riektá ubbmem­sáme­giella åhpadussaj, de ij la degu láhka mij javllá «Dån ij oattjo loabev», nav ahte jus dat la miella suohkanijn, skåvlåjn, de sij máhtti aktisattjat barggat rijkarájáj rastá fálatjit jur dán mánnáj ubbmem­sáme­gielav, javllá Mikkelsen.

Mikkelsena mielas famillja Jensen-Langseth ájnas bargov dahká.

Sametingsråd Mikkel Eskil Mikkelsen

Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen duodas fámilja ulmmáj ubbmemsámegielav oahppat.

Foto: Elena Junie Paulsen / NRK

– Dat la goappátjagá prinsihpalasj ássje, ja dat aj buktá dåbdojt. Nav mån duodastav sijá ájggo­musájt ja javlav «Dat la riekta ájggomus sijá bieles», javllá.

Mikkelsen vuoset duohtavuoda- ja semadim­rappårttåj ja vierre­dahkuj ubbmem­sámij vuosstij dároj­duhttem­ájgen.

– Dát la vierre­dahko mij la dáhpá­duvvam gå ubbmem­sáme­giella ij la anon uddni. De ij la åhpadus dasi, dat la juoga majt mij hæhttup njuolggit, vaj de boahtá åhpadus, javllá sámedikke­ráde.

Juska ubbmem­sáme­giella ij la lágajda tjanádum, de Sámedigge huoman dåhkkit bihtám-, gålldå- ja ubbmem­sáme­gielajt almulasj giellan Vuona­rijkan, sæmmi láhkáj dagu nuortta-, julev- ja oarjjel­sáme­giela.

Lågå Amandá birra gut oattjoj diehtet sujna ælla makkárik rievtesvuoda bihtám­sáme­gielav åhpatjit: – Vilá dat muv vájmov báktji.

Galles li sámegielagin tjáledam?

Ådåjakmáno 26. biejve jagen 2024 li 1683 tjáledum giellaaddnen.

  • Nuorttasámegiella: 1429
  • Julevsámegiella: 129
  • Oarjjelsámegiella: 125

Gálldo: Værroetáhtta

Gut tjáledahttá?

Álmmukregisstar statistihkav dahká dan birra galles sámásti, tjálli ja/jali låhki sámegielav.

Nuortta-, julev- ja oarjjelsámegielaga registreriduvvi.

Ubbmem-, bihtám- jali gålldåsámegielagijt e registreri juska li árbbedábálasj sámegiela Vuonarijkan.

Mij tjáledum lågo merkahij?

  • Ulmusj máhttá ienep gå avtav sámegielav tjállet.
  • Tjáledibme le luojvojdis. Danen lågo e ajto subtsasta galles sámásti.
  • Ulmme l viehkedit suoddjit ja bisodit sámegielav ájtedum giellan.
  • Álmmukregistar juohká dáhtájt statistihkas váj sebrudagá bessi giellaåvddånimev guoradallat ja dåjmajt dahkat ma sámekultuvrav ja sámegielav åvdedi.

– Vuorbástuvvi gal

Giella­guoradalle Berit Anne Bals Baala mielas familjan la dav majt dárbaha gielav ælládahtátjit:

Sisŋep arvus­mahttem.

– Ájnas la arvus­mahttem ja sisŋeldis doajmma. Vuojnnet viehkken la.

La buorre gå siján la almma vuojnno. Ja jus nahki berustimev ja arvus­mahttemav bisodit, ja ienep bágojt oahppat, de guhkes­ájggásattjat vuorbástuvvi, jáhkká Bals Baal.

Bals Baal dættot man ájnas jut Liv-Aurora oadtju sámegielav skåvlån oahppat. Dat vaddá mánnáj ienep­giella­arenájt.

– Mån vájnnodav sij árrat álggi, ja gájbbádusájt tjuovvu. Gå mánájda sjaddá álkkep sáme­gielajn bargga­goahtet gå oadtju åhpadusáv skåvlån.

Bajás­sjaddam- ja famillja suohkan­jådediddje Sølvi Åsheim Heäjmmanásja suohkanin, javllá suohkan åhpaduslága milta barggá ja dilev láhtjá nav buoragit gå máhtti.

– Sihtap gæhttjalit tjoavddet dáv ássjev. Valla sihkarit gávnnu byråkratijja majt hæhttup tjadádit. Valla ælla miján huoman vuosste­miella.

Lufåhtan la aj ienep sáme gå dav mij åvddåla la åvddån­boahtám: – Ålos li sjávot årrum ietjas sáme­vuoda birra. Muddo l dal giehtto­goahtet.

Buoris!

Le gus dujna ájádusá dán ássje birra, jali ájádusá ietjá ássjij birra masi luluv lagábut gæhttjat? Sáddi e-påstav munji!

Korte nyheter

  • Čavgejit gearggusvuođagáibádusaid Norggas

    Les på norsk.

    Heahtedilis berrejit dál olbmot ieža sáhttit birget ovtta olles vahku. Eiseválddiid ráva lea eanetgo duppal geardde guhkit go ovdal lea ávžžuhan, dieđiha NTB.

    Ráđđehus čavge gearggusvuođagáibádusaid earret eará borramuša, čázi, rádio ja vuosttašveahkkeneavvuid hárrái.

    Justiisa- ja gearggusvuođaministtar, Emilie Enger Mehl rávve maid ahte galggašii konto máŋgga iešguđetge báŋkkuin.

    – Sáhttá dáhpáhuvvat nu ahte okta báŋku fáhtehallá cyberfalleheapmái, nu ahte ii beasa ruđaid viežžat. Dalle sáhttá leat buorre jus leat ruđaid eará báŋkkuin. Seamma ákkaid geažil lea maid jierpmálaš ahte leat reaidaruđat, dadjá Mehl.

    Justis- og beredskapsminister. Emilie Enger Mehl.
    Foto: Eirik Hind Sveen / NRK
  • Einar Niemi oažžu St. Olava gudnemearka

    Les på norsk.

    Professor emeritus Einar Alfred Niemi, Čáhcesullos eret, lea nammaduvvon Riddárin 1. luohkkái Gonagaslaš Norgga St. Olava gudnemearkkas.

    – Dat lea stuorra gudni ja mun lean hui movttet, dadjá Niemi kvenaaviisii Ruijan Kaiku.

    Niemi lea 1989 rájes doaibman Norgga árktalaš universitehta historjáprofessorin. Son oažžu bálkkašumi iežas áŋgiruššama sámi ja kvena kultuvrra ovddas.

    Son lei miellahttu Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnnas.

    Geigejupmi dáhpáhuvvá UiT Campusis Romssas geassemánu 5. beaivve.

    Professor Einar Niemi
    Foto: NRK
  • Heahtetelefovnna fáhkka boraspirehástalusaid várás

    Les på norsk.

    Geassemánu 1. b. rájes gitta čakčamánu 8. b. rádjai vástida Romssa ja Finnmárkku Stáhtahálddašeaddji gažaldagaide jus fáhkka šaddá dárbu ásahit vaháteastadeaddji doaimmaid dahje boraspiriid jávkadit.

    Heahtetelefovdna lea fáhkka boraspireáššiid várás, ja doppe oažžu vástádusa maid olggobealde kantuvraáiggi mánnodagas sotnabeaivái.