Markus Jensen-Langseth (38) bajás sjattaj dádtjan.
Gå lågenanjagijda lahkanij, de oattjoj diehtet sån lij ubbmemsábme.
Markus ittjij diede ubbmemsáme gávnnujin, ja hæhkkat lij iesj ubbmemsábmelasj. Dát lij stuorra rievddam sunji.
– Gássjel dåhkkidit
Ubbmemsámegiella Vuonarijkas gádoj måttijt lågev jagijt das åvddåla. Lågo jages 2018 vuoset ælla åvvå ubbmemsáme giellaaddne Vuonarijkan. Dåssju guoktalåges Svieriga bielen.
Diedo ubbmemsámegiela birra
- Unescolistan mij guosská ájtedum gielajda væráldin, adni ubbmemsábme gáhtum giellan Vuona bielen.
- Guoktalåges sámegielav bukti Svierigin (Gálldo: Ethnologue, 2018).
Gånnå?
- Ubbmemsáme guovllo l sihke Vuonarijkan ja Svierigin.
- Vuona bielen la geografijjalasj guovlon gånnå uddni Heäjmmanásja ja Rána suohkana li Nordlándan.
Ij la lága baktu mierredam
- Sámediggeráde l oajvvadam lága baktu mierredit bihtám-, ubbmem-, ja gålldåsámegiela almulasj giellan Vuonarijkan, ja dajnas sjaddat dássásattjan nuortta-, julev- ja oarjjelsámegielajn.
- Sámelága giellanjuolgadusá rievdaduváj ådåjakmáno vuostasj biejve dán jage, valla ij ienep sámegielajda.
- Danen e lága hárráj gávnnu riektá ubbmemsámegiela åhpadussaj.
Suodjalime dagi
- Ubbmemsámegiella ij la unneplåhkogiellan defineridum Vuonarijkan ja danen ij la unneplågogiellalihton suoddjidum.
- Nuorttasámegiella, oarjjelsámegiella, julevsámegiella, guojnagiella, romanes ja romani li definieridum vuona guovllo- jali unneplågogiellan.
Ælládahttem
- Ubbmemsámegiella l ælládahttemprosessan Vuonabielen, ja ienep ubbmemsámegielav oahppi sihke Vuona ja Svieriga bielen.
- Sámedigge ubbmemsámegielav dåhkkit almulasj giellan Vuonarijkan.
- Sámedigge l guoradallam dilev, luohkkojt, strategijajt ja dåjmajt ubbmemsámegiellaj Vuonarijkan.
Giellabarggo
- Vuostasj grammatihkka ja báhkogirjje jagen 1738.
- Ubbmemsámegiela tjállemvuohke dåhkkiduváj Sáme Parlamentáralasj Ráden jagen 2016.
- Svieriga dárogiela ubbmemsámegiela báhkogirjje almoduváj jagen 2018.
- Vuona dárogiela - ubbmemsámegiela grammatihkka vuordedahtte l gárves jagen 2025.
Diehti gus..?
...jut vuostasj girje ma sámegiellaj almoduvvin, tjáleduvvin ubmesámegiellaj?
Vuostasj girjje, almoduvvam jagen 1619, lij katekissma (åskulasj girjje).
Gáldo: Store Norske Leksikon, Regjeringen.no
Juska iesj ij gielav buvte, sihtá niejddas Liv-Aurora (1) galggá gielav oahppat.
Valla máhttá gus åhpadusáv skåvlån oadtjot giellaj mij lága baktu ij la mierreduvvam sujna l riektá?
– Doajvov sjaddá luondulasj Liv-Auroraj, nav vaj bæssá sæmmi vásádusájs dagu mån, javllá Markus ja vuoset dasi gå sån mánnán iebdeduváj suv ådå identitehta diehti.
Markus Jensen-Langseth bajás sjattattadijn ittjij diede ubbmemsámijda gulluj. – Divna l sjallidum, javllá ubbmemsámevuoda birra.
Foto: Elena Paulsen / NRK– Gå dav oattjojma diehtet aktselåkjagijn, de dát muv vuosstij givsedime hárráj aneduváj. Ja dat lij munji gássjel dåhkkidit.
Dat rájes gå æjgáda guovtes gávnajga gullujin sáme máttojda la Markusa áhttje Jørn Magnus Rivojen æhkám ájnas ubbmemsámegiela åvddånahttemij.
Dav majt Markus uddni diehtá ubbmemsáme birra, la æjgádijs oahppam.
– Iv de bárep ietjam duogátja birra diede, danen gå sámevuohta ålles guovlos la gáhtum. Divna l sjallidum.
Náv giehttu Markus árbe birra mav ittjij goassak oattjo dárojduhttempolitihka diehti.
Dárojduhttem nav garrasit iellemav vájkkudij vaj skåvllåmáná givseduvvin, ja tsábbmudallin åhpadiddjijs gå sámástin. Ja sáme ietjasa identitiehtav tjiegadin.
Ja politihkka sierraláhkáj ubbmemsáme guovlov vájkkudij nav vaj giella gádoj.
Doajvvo niejda åvdås
Gå Markus ållessjattugin sjattaj, de máhtij árvvaladdat ietjasa vásádusáj birra. Dálla sihtá histåvråv ietjájduhttet nav vaj ubbmemsámegiella sjaddá luondulasj oasse niejdas árggabiejves.
Ålles famillja Jensen-Langseth galggá ubbmemsámegielav oahppat sæmmi bále. Áhkátjis Anne-Karina mielas la ájnes gielav oahppat mánás diehti.
Foto: Elena Paulsen / NRKSån jáhkká Liv-Aurora oadtju jasskavuodav dåbddåt sábmen liehket sjattadijn.
– Mánájgárde ja skåvlå berusti ja dåjmajt sámevuoda birra jåhtuj biedji, ja dan diehti la ållu ietjá dille ja vuojnno dasi dálla, ienni gå mån bajás sjaddiv.
Markus huoman jáhkká sjaddá hásstalus jut niejddas åhpadusáv oadtju ubbmemsámegiellaj, valla sujna l vuorddemusá vaj ájgge l láddam dasi.
Kaija ja Erika ieddne l aj vájmogiela åvdås rahtjam. La tjierrum ja suhton læhkám.
– Buktá dåbdojt
Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen miedet dat vaddá hásstalusájt Liv-Auroraj, dajna gå giella ij la láhkaj tjáledum.
Juska de suv mielas doajvvo gávnnu.
– Juska ælla åhpaduslágan riektá ubbmemsámegiella åhpadussaj, de ij la degu láhka mij javllá «Dån ij oattjo loabev», nav ahte jus dat la miella suohkanijn, skåvlåjn, de sij máhtti aktisattjat barggat rijkarájáj rastá fálatjit jur dán mánnáj ubbmemsámegielav, javllá Mikkelsen.
Mikkelsena mielas famillja Jensen-Langseth ájnas bargov dahká.
Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen duodas fámilja ulmmáj ubbmemsámegielav oahppat.
Foto: Elena Junie Paulsen / NRK– Dat la goappátjagá prinsihpalasj ássje, ja dat aj buktá dåbdojt. Nav mån duodastav sijá ájggomusájt ja javlav «Dat la riekta ájggomus sijá bieles», javllá.
Mikkelsen vuoset duohtavuoda- ja semadimrappårttåj ja vierredahkuj ubbmemsámij vuosstij dárojduhttemájgen.
– Dát la vierredahko mij la dáhpáduvvam gå ubbmemsámegiella ij la anon uddni. De ij la åhpadus dasi, dat la juoga majt mij hæhttup njuolggit, vaj de boahtá åhpadus, javllá sámedikkeráde.
Juska ubbmemsámegiella ij la lágajda tjanádum, de Sámedigge huoman dåhkkit bihtám-, gålldå- ja ubbmemsámegielajt almulasj giellan Vuonarijkan, sæmmi láhkáj dagu nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiela.
Lågå Amandá birra gut oattjoj diehtet sujna ælla makkárik rievtesvuoda bihtámsámegielav åhpatjit: – Vilá dat muv vájmov báktji.
Galles li sámegielagin tjáledam?
Ådåjakmáno 26. biejve jagen 2024 li 1683 tjáledum giellaaddnen.
- Nuorttasámegiella: 1429
- Julevsámegiella: 129
- Oarjjelsámegiella: 125
Gálldo: Værroetáhtta
Gut tjáledahttá?
Álmmukregisstar statistihkav dahká dan birra galles sámásti, tjálli ja/jali låhki sámegielav.
Nuortta-, julev- ja oarjjelsámegielaga registreriduvvi.
Ubbmem-, bihtám- jali gålldåsámegielagijt e registreri juska li árbbedábálasj sámegiela Vuonarijkan.
Mij tjáledum lågo merkahij?
- Ulmusj máhttá ienep gå avtav sámegielav tjállet.
- Tjáledibme le luojvojdis. Danen lågo e ajto subtsasta galles sámásti.
- Ulmme l viehkedit suoddjit ja bisodit sámegielav ájtedum giellan.
- Álmmukregistar juohká dáhtájt statistihkas váj sebrudagá bessi giellaåvddånimev guoradallat ja dåjmajt dahkat ma sámekultuvrav ja sámegielav åvdedi.
– Vuorbástuvvi gal
Giellaguoradalle Berit Anne Bals Baala mielas familjan la dav majt dárbaha gielav ælládahtátjit:
Sisŋep arvusmahttem.
– Ájnas la arvusmahttem ja sisŋeldis doajmma. Vuojnnet viehkken la.
La buorre gå siján la almma vuojnno. Ja jus nahki berustimev ja arvusmahttemav bisodit, ja ienep bágojt oahppat, de guhkesájggásattjat vuorbástuvvi, jáhkká Bals Baal.
Bals Baal dættot man ájnas jut Liv-Aurora oadtju sámegielav skåvlån oahppat. Dat vaddá mánnáj ienepgiellaarenájt.
– Mån vájnnodav sij árrat álggi, ja gájbbádusájt tjuovvu. Gå mánájda sjaddá álkkep sámegielajn barggagoahtet gå oadtju åhpadusáv skåvlån.
Bajássjaddam- ja famillja suohkanjådediddje Sølvi Åsheim Heäjmmanásja suohkanin, javllá suohkan åhpaduslága milta barggá ja dilev láhtjá nav buoragit gå máhtti.
– Sihtap gæhttjalit tjoavddet dáv ássjev. Valla sihkarit gávnnu byråkratijja majt hæhttup tjadádit. Valla ælla miján huoman vuosstemiella.
Lufåhtan la aj ienep sáme gå dav mij åvddåla la åvddånboahtám: – Ålos li sjávot årrum ietjas sámevuoda birra. Muddo l dal giehttogoahtet.
Buoris!
Le gus dujna ájádusá dán ássje birra, jali ájádusá ietjá ássjij birra masi luluv lagábut gæhttjat? Sáddi e-påstav munji!
