Hopp til innhold

Sámegielav gal sihtá ietjas mánájda vaddet

– Dat mij muv ienemusát håjedahttám la, lej gå vidát klássan gulliv ællim mujna riektá sámegielav oahppat. Dat muv vájmov vilá báktji.

Amanda Reidunsdatter Sandvoll

Amanda Reidunsdatter Sandvoll sámegielav oahppá gå ietjas girjjáj gåvåjt dabbmi ja tevstajt tjállá.

Foto: privat

Les på norsk

Nuorra nissunin li ájggomusá tjielggasa, ja javllá suv máná e galga dav sæmmi vásedit gå sån. – Muv máná galggi bidumsámegielav vuostasjgiellan!

Da la akta niegojs Amanda Reidunsdatter Sandvollan (20) gå la sáhka bidumsámegiela dåjmaj birra boahtte ájge.

Amanda Reidunsdatter Sandvoll doajvvu, ja jáhkká dán suv niehkuj dåhkki åmastit jus dal viehkev giellaåhpadibmáj oadtju.

– Jus viehkev oattjov dagu kursaj baktu gielav oahppat, de jáhkáv la vejulasj, javllá sån, ja la ávon gå de ælládahttem la jådon bidumsámegiela hárráj.

Pitesamisk ordbok og klesplagg

Måttijt jagijt li juo bidumsáme giela ælládahttemijn barggam, ja dálla de vuojnnet Vuona Sámedigge dav bargov sjivnnjet.

Foto: Simon Piera Paulsen / NRK

Vásse vahko ásadij má Sámedigge seminárajt, goabbák biejve, bidumsámegiela ja ubmemsámegiela åvddåni Jus la vejulasj dá guokta sámegiela Vuonabielen ælládahttet. Ja makkár dåjma viertti jåhtuj jus galggi ællát.

Vuodon seminárraj lej diedádus mav Vuona Sámedigge åvddånbuvtij , ja mav professor Jon Todal la tjállám.

Diedádus vaddá buorre doajvojt goappátja gielajda, jus dal sierra gájbbádusájt tjuovvu.


Vájmov báktji

Amanda Reidunsdatter Sandvoll tjuovoj bidumsámegiela seminárav nehta baktu.

Reidunsdatter Sandvoll åhtsål vejulasjvuodajt bidumsámegielav åhpatjit, juogu dal vuodoskåvlån jali joarkkaskåvlån.

– Ietjastim lav dal oahppagoahtám, valla buoremus la dal skåvlå baktu jali kursaj baktu.

Signering av Biejve näjjda, første bok på det nye pitesamiske skriftspråket

Vuostasj låhkåmgirjje ådå bidumsáme tjállemvuogijn almoduváj dijmmá. Inger Fjällås ja Peter Steggo lijga dav girjev jårggålam.

Foto: Sander Andersen / NRK

Ållu njuorran

Stig Morten Kristensen, guhti l bæjválasj jådediddje bidumsáme guovdátjin Duoddara ráfe, ållu vájmos njuorran gå gullá nuorra ulmutja sihti bidumsámegielav oahppat.

– Dat muv nav ávvudahttá. Ja dát la de tjielgga giellaælládahttem, javllá Kristensen guhti aj jáhttá Amanda niego galggi ållånit.

Gatjálvis la ruhtadit

Kristensen la bidumsámegiela ælládahttema åvdås juo soames jage barggam, ja jáhkká vejulasjvuoda lij stuoraga. Valla vejulasjvuoda dán diedádusán, ja aj mav Sámedigge l jáhttám, gájbbet ållo rudáv. Gatjálvis la gåktu dáv bargov ruhtadit.

– Politihkalasj sidot viertti ruhtalasj vájkkudimnævojda sivdustallat. Dát dal máksá, ja dat la de hásstalus Sámediggáj, javllá Kristensen.

Stig Morten Kristensen er glad for at pitesamisk synliggjøres. Her fra en utstilling om pitesamiske

Stig Morten Kristensen la riek ávon gå juo vuojnná ælládahttembargon li juo hávsskes båhtusa.

Foto: Sander Andersen / NRK

Vájku man buorre

– Dat la má vájku man buorre ájggomus suv bieles, ja mij dárbahip ienebuv gudi ájggu dagu oahppat ja ælládahttet ietjasa sámegielajt, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen gå gullá Amanda Reidunsdatter Sandvolla ájggomusáj birra.

Mikkelsen vuoset dán nammadum diedádussaj, ja bargguj mij dáv diedádusáj tjuovvol.

– Ij la dal nágin tjiegosvuohta hásstaliddje li unnep gielajt ælládahttet. Gå ælla giellaluohkko, ja ælla ga gielladdne Vuona bielen, de dahka dav hásstaliddjen. Da la giellabirrusa duogen ietja aj oassálassti gielav ælládahttet, ja sij ájggu bargov dahkat. Ep dal mij Sámedikke bieles dáv aktu nagá.

Mikkel Eskil Mikkelsen

Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen tjuottjot rudá e galga giellaåvddånimev hieredit.

Foto: Eilif Aslaksen / NRK

Sámedigge i hiereda

Giellaluohkko ja ienep ulmutjit åhtjudit ubmem- ja bidumsámegiellaj åhpadittjat li stuorámus hásstalusá, nav vaj sámedikkeráde bieles ij la ruhtagatjálvis stuorámus hásstalus dán aktijvuodan.

– Giellaælládahttem la akta dajs ájnnasamojs bargojs mij dahpáduvvá Sámeednamav miehtáj. Ja Sámedigge i galga hieredit dakkir buorre bargov boahtte ájgen, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.

Vuorddemusá Sámediggáj

Amanda Reidunsdatter Sandvoll

Amanda Reidunsdatter Sandvollan li stuorra vuorddemusá Sámediggáj.

Foto: privat

Amanda Reidunsdatter Sandvoll doajvvu Sámedigge viehkken la sunji aj vejulasjvuodav vaddet sámegielav oahppat.

– Sámediggáj dal luohtedav, ja gå de jienastav sámedikkeválgan, de muv jiedna manná sidjij gudi unnep sámegielajt sihti gádjot ja åvddnahttet. Divna gielajn la má árvvo. Ja áddjárávkke lij de mihá liehket dán muv bargo åvdås.

Korte nyheter

  • Korona lassánan

    Mannan vahkkus vuvddii Apotek 1, duppal eanet covid-19 iskosii go vahkku ovdal. Ollusat ostet koronaiskosiid, seammás go eanet olbmuide duođaštuvvo dál korona njommon, čállá Apotehka epoastas NTBii
    – Olbmot leat čeahppi čuovvut njoammunsuodjalusa ávžžuhusaid, ja muhtimat maiddái geavahit njálbmesuoji go jáhkket korona njommon alcceseaset, čállá Apotek1 preassahoavda Silje Ensrud

    Positiv hurtigtest for korona
    Foto: Lorentz Berg / NRK
  • Báhpaviesso l vuobdedum

    Báhpaviesso Gásluiovtan Áhkánjárga suohkanin la vuobdedum. Oasste l Narvik boligstiftelse. Iehpetjielgas la majt ådå æjgáda dájna galggi. Hadde lej 2,9 millijåvnå kråvnå. Báhpajviesso Gásluovtan tsieggiduváj jagen 1868, ja la moaddi ietjájduvvam ja ådåstaehteduvvam. Mañemusát gå buolij jagen 2004, ja vat nuppádis gå buolij jagen 2006.. Dallusj ådåstuhttemprosjækta mávsij 4,2 millijåvnå kråvnå. Salljo báhpajvieso birra la badjelasj 3.000 kvadratmiehtara storak.

  • Jáhkká buorre luossajahkin

    Bures goddán luosaid Álttájogas, geassemánu álggus.
    Álttá luossabivdosearvi dieđiha ahte dán rádjai leat goddán badjel 120 luosa Álttájogas.
    Beaivválašjođiheaddji Vegard Ludvigsen jáhkká dán šaddat buorre luossajahkin.

    Tidligere ordfører i Kautokeino, Klemet Erland Hætta, fikk en laks på 23 kg i Altaelva
    Foto: Privat