Sámegielav gal sihtá ietjas mánájda vaddet

Les på norsk

Nuorra nissunin li ájggomusá tjielggasa, ja javllá suv máná e galga dav sæmmi vásedit gå sån. – Muv máná galggi bidumsámegielav vuostasjgiellan!

Da la akta niegojs Amanda Reidunsdatter Sandvollan (20) gå la sáhka bidumsámegiela dåjmaj birra boahtte ájge.

Amanda Reidunsdatter Sandvoll doajvvu, ja jáhkká dán suv niehkuj dåhkki åmastit jus dal viehkev giellaåhpadibmáj oadtju.

– Jus viehkev oattjov dagu kursaj baktu gielav oahppat, de jáhkáv la vejulasj, javllá sån, ja la ávon gå de ælládahttem la jådon bidumsámegiela hárráj.

Vásse vahko ásadij má Sámedigge seminárajt, goabbák biejve, bidumsámegiela ja ubmemsámegiela åvddåni Jus la vejulasj dá guokta sámegiela Vuonabielen ælládahttet. Ja makkár dåjma viertti jåhtuj jus galggi ællát.

Vuodon seminárraj lej diedádus mav Vuona Sámedigge åvddånbuvtij , ja mav professor Jon Todal la tjállám.

Diedádus vaddá buorre doajvojt goappátja gielajda, jus dal sierra gájbbádusájt tjuovvu.

Vájmov báktji

Amanda Reidunsdatter Sandvoll tjuovoj bidumsámegiela seminárav nehta baktu.

Reidunsdatter Sandvoll åhtsål vejulasjvuodajt bidumsámegielav åhpatjit, juogu dal vuodoskåvlån jali joarkkaskåvlån.

– Ietjastim lav dal oahppagoahtám, valla buoremus la dal skåvlå baktu jali kursaj baktu.

Ållu njuorran

Stig Morten Kristensen, guhti l bæjválasj jådediddje bidumsáme guovdátjin Duoddara ráfe, ållu vájmos njuorran gå gullá nuorra ulmutja sihti bidumsámegielav oahppat.

– Dat muv nav ávvudahttá. Ja dát la de tjielgga giellaælládahttem, javllá Kristensen guhti aj jáhttá Amanda niego galggi ållånit.

Gatjálvis la ruhtadit

Kristensen la bidumsámegiela ælládahttema åvdås juo soames jage barggam, ja jáhkká vejulasjvuoda lij stuoraga. Valla vejulasjvuoda dán diedádusán, ja aj mav Sámedigge l jáhttám, gájbbet ållo rudáv. Gatjálvis la gåktu dáv bargov ruhtadit.

– Politihkalasj sidot viertti ruhtalasj vájkkudimnævojda sivdustallat. Dát dal máksá, ja dat la de hásstalus Sámediggáj, javllá Kristensen.

Vájku man buorre

– Dat la má vájku man buorre ájggomus suv bieles, ja mij dárbahip ienebuv gudi ájggu dagu oahppat ja ælládahttet ietjasa sámegielajt, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen gå gullá Amanda Reidunsdatter Sandvolla ájggomusáj birra.

Mikkelsen vuoset dán nammadum diedádussaj, ja bargguj mij dáv diedádusáj tjuovvol.

– Ij la dal nágin tjiegosvuohta hásstaliddje li unnep gielajt ælládahttet. Gå ælla giellaluohkko, ja ælla ga gielladdne Vuona bielen, de dahka dav hásstaliddjen. Da la giellabirrusa duogen ietja aj oassálassti gielav ælládahttet, ja sij ájggu bargov dahkat. Ep dal mij Sámedikke bieles dáv aktu nagá.

Sámedigge i hiereda

Giellaluohkko ja ienep ulmutjit åhtjudit ubmem- ja bidumsámegiellaj åhpadittjat li stuorámus hásstalusá, nav vaj sámedikkeráde bieles ij la ruhtagatjálvis stuorámus hásstalus dán aktijvuodan.

– Giellaælládahttem la akta dajs ájnnasamojs bargojs mij dahpáduvvá Sámeednamav miehtáj. Ja Sámedigge i galga hieredit dakkir buorre bargov boahtte ájgen, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.

Vuorddemusá Sámediggáj

Amanda Reidunsdatter Sandvoll doajvvu Sámedigge viehkken la sunji aj vejulasjvuodav vaddet sámegielav oahppat.

– Sámediggáj dal luohtedav, ja gå de jienastav sámedikkeválgan, de muv jiedna manná sidjij gudi unnep sámegielajt sihti gádjot ja åvddnahttet. Divna gielajn la má árvvo. Ja áddjárávkke lij de mihá liehket dán muv bargo åvdås.