Vájmo giela rahtjamus

• Jårggåliddje: Lars Theodor Kintel/Kintel AS
• Les på norsk - lågå dárogiellaj

Ájluokta, Nordlánnda, 2003. Vivian dåbddå degu tjoajvve råtjos. Juohkka ássje ganuk gå tjuodtju bájke ájnna rámbuvdan.

Nágin minuhta åvddåla lij guovte mánáj ieddne mihát mánájnisá ságastam gåktu biejvve lij læhkám mánájgárden.

Mihá, danen gå ienemus oasse ságastallamis lij sámegiellaj.

Diehtá suv jiednadibme ja grammatihkka ij la buoremus.

Vuoras nissuna bágo mielkkediska guoran ájn oajven gulluji:

– Jus lidjiv sæmmi tjuorbbe sámástit gå dån, de iv lim vissjat ietjam mánájda sámástit.

Vivian vássá nissunav ja njielat.

Ij sån vuollána. Galggá vuojttet ruopptot dav mij sujsta la váldeduvvam. Galggá ietjas mánájda dav vaddet. Vájmo giellan sån dav gåhttju.

Ittjij galla dalloj diede man garra rahtjamus dat galgaj sjaddat.

Juo dallutjis gå ieddnen sjattaj, la 49-jagák Nordlándas rahtjam juojnak mij la luondulasj ássjen ienemusájda. Riektá ietjas iednegielav ságastit. Valla moatten sajen Vuonan rahtji sáme æjgáda sæmmi ássjijn gå Vivian Aira.

Bådåddjo, 2019. Tjoajvve hullit vuorddemusájs, nav geldulasj la! Nielje biejve duogen álggá Erik gudát klássaj ja Kaija avtsádij.

Valla juoga vehi juorruladdá. Åvdep skåvllåjahke lij hásstalus.

Ieddne Vivian vissjalit barggá iehkedisbiebmov láhtjemin.

– Sidá gus gáhkov?

Ienemusát dárusti, nágin sáme bágoj duolloj dálloj.

Vivian dav gåhttju gievkansámegiellan.

Tjielggi sån buktá nágin álkkes gárgadisájt javllat gievkanbievde birra. Gå ságastallam sjaddá vehi tjiegŋalabbo, de ij desti buvte.

Valla Vivianij la ihkeva ájnas jut máná bessaba sámegielav gullat nav álu ja ålov gå ber vejulasj.

Mánná iednegiela dagi

Iesj iednegielastis massij juo mánnán.

Viviana ieddne sámástij, valla ij sujna. Ieddne dåbdåj ællim danna ietjá ráde.

– Mån lav máj dároduhttemájge mánná. Riegádiv jagen 1970.

Viviana ieddne skåvllåj álgij jagen 1958 váni dárogielav buktemis. Ij lim dat makkirak ibmahijt. Ienemusá Divtasvuonan dalloj sámástin. Skåvlån lidjin sujna dåssju dárogielak åhpadiddje.

Sáme máná duon dán láhkáj stráffuduvvin jus sámástin klássalanján jali ålggon.

Ij aktak æjgát sidá máná galggi dav vásedit. Danen Vivian degu moadda ietjá sáme máná dåssju dárogielav åhpaj mánnán.

Viviana ieddne ja sån iesj hæhttujga gierddat dárojduhttempolitihkav mij vibáj birrusij jages 1850 gitta 1980-låhkuj. Politihka ulmme lij gájka galggin dáttjan sjaddat.

Sámegiella vájmon

Vivian la julevsábme. Unneplågon unneplågoálmmugin. Nuorttasáme li stuorámus juogos. Julevsáme årru Nordlándan ja Svieriga bielen.

Javllá sån dárus jus bæssá válljit.

– Valla sámegiella dat la munji lagámusán dáppe, javllá madi vuojŋŋá ja giedav tsåge nali biedjá. Dat la oassen muv identitiehtas.

Gadnjala båhtali. Gæhttjal tjielggit majt miejnni, valla suv mielas la nav gássjel ietjas ájádusájt bágoj gåvvidit.

– Njuorranav gå giellaj li nav edna dåbdo tjanádum. Ij la imáj dat vájmo giellan gåhtjoduvvá.

– Juoga l viehka sierralágásj gielajn. Jus muhtem subttsasav giehttu sábmáj, jali juojgav råhtti, de dåbddu ållu ietjálágásj gå dáro lávla.

Vivian dåbddå surgov gå ij la gielav oahppam. Ballá giella gáhtu. Ihkeven ájggáj.

Dåssju birrusij 650 julevsámegielav ságasti, ja dat la tjoahkkáj Svieriga ja Vuona bielen. AN:a (FN) diedoj milta la dat akta dajs gielajs mij la ienemusát ájtedum ålles væráldin.

Vivian dåbddå suv duogen la gielav boahtte buolvajda gálggit.

Ållo rievdaj gå Kaija riegádij.

– Gå ieddnen sjaddiv, de degu ællájiv. Muv máná galggi oahppat sámástit, båhtus mij båhtus. Navti ájádalliv.

Dát ájggomus boahtá ednagit vájkkudit Viviana iellemij boahtte jagij nalluj. Vájvve l dåbddåt suv máná aj soajtti gielav masset.

Áhkko viehkken

Buoragit álgij.

Famillja åroj Ájluovtan Divtasvuonan jages 2005 gitta jahkáj 2011. Dåppe årru birrusij 800 viesáda ja julevsámegiella la árggabiejvvegiella. Ájluoktaj jåhtet lij juojddá majt famillja diedulattjat válljij.

Valla dav válljit maŋŋela buvtij hásstalusájt.

Áhkko lij guovdátjin. Ådå ájgge lij. Vájku ij lim Vivianij sámástam, de lij mierredam ietjas áhkkovijda galla ájgoj dåssju sámástit.

Tjabu mak ittjij dárogielav dádjada, gå máná lijga lahkusin.

Ájluovtan la julevsáme birás nanos. Ihkap buoremus sadje mij gávnnu jus sihtá máná galggi oahppat sámástit.

Iesj Vivian bargaj Árran julevsáme guovdátjin ja vehi sámástahttjáj.

– Bágo lidjin dåppe. Degu lidjin muhtem láhkáj tjiehkusin læhkám, subtsas.

Mánnán lij má gullam ållesjattugijt gaskanisá sámástime. Dálla lij duosstam nágin bágov moalgedit. Mánáj diehti.

Iesj lij dudálasj ietjas rahtjamijn mánáj diehti váj galggaba oahppat sámástit. Kaija ja Erik lijga Árrána mánájgárden.

Viehka buorre fálaldahka, Viviana mielas.

Mánáguovtes sihke sámástibá ja dárustibá. Kaija álkket gielaj gaskan målsoj, dan duogen gejna ságastij.

Mærrádus mij dilev gåmedij

Valla de famillja mierret juojddáv. Dát la ájn vehi vájvve gå Vivian dan birra ájádallá. Danen gå håjen la.

Bådåddjuj jåhti jagen 2011. Stádaj. Jagij nalluj Ájluovtan la Vivian ájttsam sån la stádaulmusj. Åvddåla lij måttijt jagijt stádan årrum. Åhtsål valjesvuohtaj ja moattebelakvuohtaj.

- Dav válljijiv váj mujna galgaj buorre dille, vájku soajttá ierit válljijiv juojddá ietján.

Diedij galla dat såjtij mánáj gielav hædjodit. Valla jáhkij galggin bierggit. Sábmen liehket aj stádan degu Bådåddjo. Dat la máj julevsáme guovlon, ja stáda sáme namma lij jur dalloj vuojnnusij boahtemin.

Valla de álgij ájgge vájvij, gadnjalij, suhtojn ja vuollánimijn. Sáme birás la unne ja dárogiella juohkka sajen domineri.

Vivian dárbaj gájkka gielladoarjjagav majt ber máhttá oadtjot mánájgárdes ja skåvlås.

Valla mánájgárde fálaldahka Vivianav hådjånahttá. Sáme máná li juohkusij tjåhkanam guokta lahkke biejve vahkkuj.

– Giela åvddånibme suojmoj gå jådijma. Gå ságastalájma de lidjin binnep gárgadisá sábmáj, subtsas Vivian.

Ij la dåssju Bådådjon sáme æjgáda buorep fálaldagáv åhtsåli. Moatten dajs 29 sáme mánájgárdijs Vuonan máná ednagit dárusti. Gássjel la sámegielak barggijt gávnnat, dat la akta sivájs.

Dåssju bielle sáme mánájgárdijs nahki dåssju sámegielagijt mánájgárddeåhpadusájn virggáj biedjat. Dav vuoset gatjádallam mav NRK la tjadádam.

Guoradallam aj vuoset 7 dajs 29 sáme mánájgárdijs hæhttuji ulmutjijt virggáj biedjat gudi e sámegielav buvte. Ja ienep gå bielle oasse mánájgárdijs e agev sadjásattjajt nagá gávnnat.

Bahás bahábuj virddu

Maŋenagi álggeba Kaija ja Erik skåvllåj Bådådjon. Jage ma de tjuovvu vájbbadahtti guovte máná iednev.

Vivianij la ållu luondulasj máná galggaba sámegielav skåvlån oahppat. Sån diehtá sáme mánájn la riektá sámegielav oahppat sihke vuodoskåvlån ja joarkkaskåvlån, vájku dal gåggu lándan årru.

Diedet skåvllåj Erik ja Kaija galggaba sámegielav vuostasj giellan oahppat niellja tijma vahkkuj.

Valla gáma jåhtelit dæhppu.

Álu masseba åhpadimev gå skåvlån ælla åhpadiddje. Navti la læhkám måttijt jagijt.

Dármedis gielajn ságas. Sjuohket åvddål joarkká.

– Lav na håjen. Dánna la máj sáhka giela birra mij la avta buohta dárogielajn.

2018 tjavtja sjaddá ájn væráp. Sámegielåhpadiddje skihppen tjáleduvvá ja Kaija ij åhpadimev oattjo.

Ij oattjo karakterav fágan javllaj.

Erik aj massá oasev sámegielåhpadimes, valla suv dássáj maŋenagi sadjásattjav gávnni.

Vivian dåbddå suohkan ij nuohkásav dagá mánáj åvdås gudi li åhpadimev massám.

Vargga la tjierrum gå la suohkana åhpadimåjvijn ságastam danen gå ij suv argumentajda gulldala, dåbddå.

– Dåbdoj bieles sjaddá viehka låssåt. Dåbddu degu skåvllå ij muv mánájs berusta sæmmi ålov gå ietjá mánájs. Jut ælla sæmmi ájnnasa gå iehtjádij máná. Dat la degu sæjnnáj ságastit, javllá Vivian.

Sáddi niejdas 200 km nuortas

Fámoduvvá. Vivian nav vájbbá váj vargga vuollán ja iehpedahtjá lijssi gus åvvånis rahtjat.

Ådåjakmáno dán jage ij la ájn sámegielåhpadiddje skåvlån.

Ådåjakmáno 11. biejve Vivian vat ådå fámojt oadtju. Tjállá gujddimusáv Fylkkamánnáj.

Vahko maŋŋela vásstádus boahtá.

Giedajt tjårmåt ja vuojnnet ij dal ájn vuollána. Badjel lahkke jahke la juo vássám dallutjis gå girjev oattjov Fylkkamánnes, valla ájn dåbddå moarev.

Adnal tjavgga sofarabdas.

Suohkan galggá plánav dahkat gåktu massám åhpadimev tjadádit boahtte skåvllåjahkáj, tjuottjoj girjen.

– Boahtte skåvllåjahkáj! Ållu tjævtomæhttsáj! Kaija la nuorajskåvlån. Sån juo nuohkásav rahtjá karaktervuorddemusáj ma juo li skåvlån, javllá Vivian.

Sjnjuktjamáno dán jage ij desti Vivian dåhkkida dilev. Niejdas sáddi 200 km nuortas Ájluovta skåvllåj Divtasvuonan. Dåppe sån oadtju intensijvvaåhpadimev guokta vahko maŋŋálakkoj.

Gidán la Kaija giellalávggomin Bådådjon. Giellalávggomin dåssju sámásti.

Danen jur rijbaj váj oattjoj åbbålasjkarakterav dán jage.

Kaija la ednagav ájádallam sámegielåhpadime måjva birra.

– Viek vájvve la máj jus ij gulá ja åhpa gielav ájge tjadá. Vajáldahttá máj vehi. Vahkos vahkkuj oadtjuv diedov muv åhpadiddje lij ájn ierit. Ittjij aktak munji diededa gudik goassak sámegielåhpadibme ij sjatta åvddåguovlluj, subtsas 14-jagák.

Jur man moadda sámegieltijma majt Kaija hæhttu duodden låhkåt dán skåvllåjage mij áttjak la álggám, ij aktak ájn diede.

Vivian jáhkká li birrusij 60 tijma.

– Dat lij lahkke jahke åhpadime dagá. Lahkke jahke! Ællim má goassak dáttja mánnáj javllam dån i oattjo dárogielåhpadimev boahtte lahkke jagev, valla nagátja dávk boahtte jahkáj duottev låhkåt, javllá.

Råmså universitiehta gielladutke Øystein Vangsnes máhttá ednagav sámegielaj dile birra.

Juorrul gå sámegieltijma gáhtu.

- Juohkka ájnna ulmusj gut sámás, la viehka mávsulasj. Ájnnasamos la jut sij gudi skåvlåjt jådedi dádjadi gå sáme oahppe ietjas sámegieltijmajt massá de la dat viehka duodalasj, javllá Vangsnes.

Vuonan li vargga 640 000 oahppe vuodoskåvlån. Dåssju 2400 sijájs sámegielav oahppi.

– Ienep oahppe hæhttuji oadtjot alla dáse sámegielåhpadimev. Ælla nuoges máná gudi gielav oahppi váj máhttá gielav boahtteájggáj bisodit, javllá Vangsnes.

Æjgáda vuolláni

Sámegiella la akta guovtet almulasj gielajs Vuonarijkan. Ajtu li juohkka jage oahppe gudi e besa sámegielav skåvlån oahppat, vájku siján la riektá dasi.

– Moaddásijda sjaddá sámegielåhpadibme rahtjamussan. Álu sjaddá navti jut æjgáda ja oahppe vuolláni, javllá nammadusá ájras Inga Lill Sigga Mikkelsen.

Sij juorruli dåssju máná gej æjgáda bukti ja vissji rahtjat mánáj diehti, oadtju sámegielav skåvlån. Dakkára degu guovte mánáj æjgát Nordlándan.

Maŋemus jage la Vivian viehkkijt åhtsåm.

Sámediggeráde Silje Karine Muotka la akta sijájs. Sån la Sámedikke «ráddidusán».

Dálla la Bådåddjuj vuolggám.

Muotka galggá tjåhkanit suohkanåjvijn, háldadusåjvijn ja åhpadimåjvijn. Sámedikken la máj sjiehtadus Bådådjojn gåktu sáme ássjijt nannit suohkanin. Dálla dat galggá evalueriduvvat.

Dát la luojvoj sjiehtadus mav lága e gájbbeda. Dákkir sjiehtadusáv li gålmmå ietjá stádasuohkana Vuonan vuolláj tjállám, Råmsså, Oslo ja Áltá.

Giedajn bævddáj tjårmmåt

Silje Karine vuojnnet la buorttomielak gå tjåhkanimladnjaj tjåhkkit. Vuopta li tjavggasit maŋus bárggelduvvam. Tjuorgas tjuorggáj tjadádi sjiehtadusáv.

Ja de sámegielåhpadibmáj båhti. Dát la akta dajs ássjijs massta sámepolitihkkár ienemusát berus.

– Diedáv giella la ájnas gå galggá ulmusjvuogev hábbmit váj oadtju nanos identitiehtav. Danen la juohkka máná sierra riektá sámegielav oahppat. Dav ij aktak ij goassak galga vajálduhttet, javllá Muotka.

Sån diehtá Bådådjon ælla nahkam sámegielåhpadimev mánájda fállat. Ij la buorre mielan.

Tjåhkanimlanján sjaddá dille duodalasj. Sjávot. Libjja Silje gápten skuollá gå giedajn bævddáj tjårmmåt.

- Navti ij galga. Jus nágin bargge hæhkkat skihppen diededuvvá de e moadda máná dan diehti galga åhpadimev masset. Dáv hæhttu tjoavddet, javllá Silje.

Åhpadimoajvve Tore Tverbakk måjot gå NRK:av iejvvi vehi maŋŋela. Jåhtelit javllá Bådådjo suohkana mielas la vájvve ja suddo gå sáme mánájn ij lim åhpadiddje vuostasjgielagijda. Tjoahkkáj lidjin 17 oahppe gudi ettjin sámegielåhpadimev oattjo nágin gaskav.

Skåvllå sadjásattjajt åtsåj. Almodin åhpadiddjevirgev jåhtelis álggemijn, valla ettjin vuorbástuvá. Ij la biednigij duogen dán ássjen. Máhtudagá da fájlluji, miejnni Tverbakk.

Biedjá oalges giedav tsåge nali åvddål javllá:

– Suohkan la edna barggotijmajt gålådam gæhttjalime dáv ássjev tjoavddet. Dav galla duodastav.

– Vivian Aira la dármedibmen ja juorrul mij suv mánáj åhpadimijn sjaddá dáhpáduvvat. Majt dån dan birra ájádalá?

– Hæhttup máj dahkat majt máhttep váj oadtju dav fálaldagáv masi sunji l riektá. Dádjadav gå subtsas majt subtsas. Viehka visses lav dáv galggap juoktá tjoavddet, vásstet Tverbakk.

Tverbakk jáhkká boahtteájgge l tjuovggadabbo mij guosská Bådådjo sámegielåhpadibmáj. Suohkan la virggáj biedjam ådå åhpadiddjev gut galggá mánájdásen åhpadit. Oadtjum li aj sjiehtadusáv gájdosåhpadibmáj oahppijda sámegielajn vuostasjgiellan nuorajdásen.

Duodden li aj sjiehtadam ietjá åhpadiddjijn gut la vargga ållim ietjas åhpadusájn.

Suohkan la aj sjiehtadam guokta julevsáme åhpadiddjestudentaj gudi li studerimin dálla.

Æjvvalimsadje

Dárbbo sámástit mierret ednagav gåktu Viviana ja mánáj árggabiejvve sjaddá. Gájbbet vehi duodde bargov gå dárogiella la nav nanos siebrudagán.

Nágin kilomehtara Bådådjo guovdátja ålggolin la edna ulmusj gábmáj tjåhkanam.

Gámás la vuogas hádja rássjodálke maŋŋela.

Ådnårisá ja dæhkága li sågijs. Uvsa badjel la gámá namma sámegiellaj tjáleduvvam.

– Mij lip dav gåhtjudam Vájmogábmán, subtsas Kaija.

Tjágŋá sisi ja giejggi rábe vuolláj. Guokta ådnårisájs li dakkir hámes váj vájmmo la dassta sjaddam, tjielggi.

– Man ájnas la dunji buktet sámástit?

– Ájnas la máj gå ælla nav moaddása gudi bukti sámástit. Soajttá giella jábmá.

– Gej sámásta dáppe Bådådjon?

– Iednijn, sámegielåhpadiddjijn, sij gej siegen sámegielav åhpav skåvlån, ja siesájn, gå suv guossidip, vásstet Kaija.

Oase lavnjijs li tjærránam. Máná vissjalit goarŋŋu gámá nali divotjit.

Sáme æjgátværmástahka Bådådjon la gámáv luojvoj barggon tsieggim. Dajna li barggam badjel guokta jage.

Aj ietjá stádajn Vuonan li sáme æjgáda ja máná sierra æjvvalimsajijt dahkam. Vivianij lij ållu luondulasj åhtsåt ienep sáme arienájt Bådådjon.

- Æjgátværmádagáv ednagav adnep asstoájgen. Ållu diedulattjat. Ájllegijn aj. Miján li giellaæjvvalime. Máná bessi ietjá sáme mánájt iejvvit. Suv mielas li dákkir sáme æjvvalimsaje sierraláhkáj ájnnasa sámijda gudi årru stádajn ja dakkir bájkijn gånnå dåssju nágin gallegattja sámásti.

Mihá iedne diehti

– Ávon la lav gå mujna l sámegiella. Gå besav ietjam iednegielav ságastit. Iv má nav edna sámegielav gulá ietján dáppe Bådådjon, ietján gå skåvlån ja sijdan.

Kaija iednijnis mihástallá. Ávon gå nágin giela åvdås rahtjá skåvlån.

– Jus sån ij lim dav dahkat de lij ájn ienep ájgge mannat åvddål lijma sámegielav oadtjum. Ihkap ejma lam gudik goassak dav oadtjum, javllá måjo tjalmij.

Vivian mihát gehtjat mánáguoktáj gudi guorralakkoj tjåhkkåhibá sofan. Sunji la læhkám ájnas vuosedit sámegiella la sæmmi ájnas degu vájku makkir ietjá fáhka. Jáhkká máná aj dav dádjadibá.

Guovte máná ieddne aj dåbddå mihá la.

Vájku vájvástuvvam li sámegielåhpadimijn, de libá máná viehka diedulattja ietjasa sáme identitiehtas. Navti aj jáhkká skåvllåoappá ja -vielja ja rádna sunnuv vieledi.

– Hávsske l vuojnnet gå libá nav jasska. Æbá balá stádan vuosedimes såj libá sáme. Álu libá aktu ålles klássan. Dassta mån sjattav mihá.

Vivian aj doajvvu sån la viehkken nannim julevsámegielav.

Jus ga li stuorra hásstalusá læhkám, de æbá la mánáguovtes dav massám.

– Sunnun la dat vuodo mav dárbahibá, sunnun la læhkám åhpadibme skåvlån, ja jus sihtaba sámegielav nannit ållessjattugin, de jáhkáv nahkaba dav, javllá Vivian.

Várrogisát måjåt ålles muodojn. Vuojŋŋá. Ávos sjuohkedasstá.

Mánáguovtes ålggobiktasijda tjágŋaba, galggaba áhtje lusi, gut dan lahkusin årru. Nágin bágoj ihttásj plánajt giehttu, ja de tráhpán tjuodtjoba.

– Hivás! Vuojnnalip idet!

– Hivás!