Aksjonistene joiker inne på stortinget
Foto: Dragan Cubrilo / NRK

Sámi aktivisttat

Sii geavahit nuorravuođa áiggiset dáistalit Sámi ovddas, sii cielahuvvojit ja sii sáhttet ráŋggáštuvvot áŋgiruššameaset dihtii.

Les på norsk.

Elle-Rávdná, Sara-Elvira ja Petra leat bajásšaddan iešguđetge báikkiin Sámis. Norgga, Ruoŧa ja Suoma bealde.

Dattege leat sis ollu oktasaš áššit.

Sii leat njunuš aktivisttat ja dáistalit sámi boahtteáiggi ovddas.

Elle Rávdná Nkkljrvi ikledd kofte. Hun sitter i salen hvor FNs permanente forum for urfolkssaker holdes. I bakgrunnen sitter det flere andre deltakere

ONváldokantuvrras New Yorkas Elle Rávdná oažžu dieđu telefuvnnas.

Dušše muhtun vahkuid dás ovdal son áššehuvai Oslo diggegottis.

Dál goitge sáhttá ráŋggáštuvvat.

Itban leat dál dáppe? Leatgo fas máilmmis johtime?

Dát lea dábálaš gažaldat masa Elle Rávdná Näkkäläjärvi (23) vástida go iežas áhkuin hállaba telefovnnas.

Son gazzá duodjeoahpu Sámi oahpahusguovddážis, Anáris, sin bálgosa lahkosis.

Muhto vássán jagi lea son ollu mátkkoštan.

Akšuvnnat, diggeášši ja politihkalaš čoahkkimat leat boahtán oahpu ja boazodoalu ovdii.

– Dan sadjái go servodatdilis beroštit, livččen sáhttán bargat dušše dujiin dahje bohccuiguin. De livččii hui eará leamaš mu eallin.

Dien jurdaga son gal duvdila eret. Elle Rávnái ii leat vejolaš heaitit áŋgiruššamis.

På tur til slottsplassen Fosenaksjonen

Mannan giđa čoahkkanedje nuorra sápmelaččat ja luonddu várjaleaddjit Osloi.

Fosendemo2

Sámi leavggaiguin ja plakáhtaiguin akšunerejedje Fovse-ášši ovddas.

halvparten mener at Fosentubinene bør stanses

500 beaivvi ledje vássán das rájes go Fovse boazosámit vuite Alimusrievttis, muhto duopmu ii leat doahttaluvvon.

Aktivisttat gáibidedje ahte Norgga ráđđehus njeaidá bieggaturbiinnaid Fovses ja máhcaha eatnamiid Fovse-sápmelaččaide.

– Dovddan ovddasvástádusa ja lea maid oamedovdu mii veahá stivre dan. Mus ii leat oamedovdu heaititge dainna, go mun háliidan ahte dilli buorránivččii.

Fovse-akšuvnnaid maŋŋel gávdne bieggafápmohuksejeaddjit ja boazosámit čovdosa áššis. Muhto akšunisttaid bealis ii lean ášši vel nohkan.

Akšuvnnaid maŋŋel šadde 18 akšunistta diggái, go eai máksán sáhkuid maid ožžo akšuvnnaid oktavuođas Oslos. Buohkat áššehuvve, muhto de guoddaluvvui duopmu.

Lei dien dieđu maid Elle Rávdná oaččui go lei New Yorkas, ja ii dieđe vel gártágo fas diggái.

– Lea hui eahpevuoiggalaš go mii leat vuoitán dikkis, ja dattetge eai dohkket dan. Mun goit dovddan ahte mii dego sápmelaččat fertet dohkkehit vuoittáhallama muhtomin, ja dan mii leat dahkan ollu.

Borgarting lágamánneriekti vástida e-poasttas NRK:i ahte eai sáhte meroštallat goas mearridit áššis.

Dan botta go Elle Rávdná lea vuordimin gullat ráŋggáštuvvo go, de lea Sara-Elvira dáistaleamen ruvkke vuostá mii lea plánejuvvon su ruovttubáikái.

Sara Elvira Kuhmunen

Sara-Elvira Kuhmunen (24) lea bajásšaddan boazodoalus Johkamohkis.

Son gullá Ruoŧa stuorámus orohahkii: Sirges čearrui.

Gállok Kallak

Badjelaš logi jagi leamašan ruvkeplánat guovllus.

Dat váikkuha máŋga orohahkii, earret eará Sara-Elvira orohahkii.

Politiet drar en demonstrant etter seg ved Gállok i Sverige.

Sihke luonddu várjaleaddjit ja boazosámit leat čájehan garra vuostemiela ruvkkeplánaide.

Maiddái ON riektedovddit cuiggodedje Ruoŧa ráđđehusa go adde lobi álggahit Gálloka ruvkke jagis 2022.

Sara-Elvira lei mánáidskuvllaoahppi go vuosttaš geardde šattai sáhka ruvkkes.

– Dat lea álo leamašan oassin mu mánnávuođas. Lean álo diehtán ahte diekkár diŋga sáhttá dáhpáhuvvat Johkamohkis, ja ahte dat váikkuha min čerrui.

Su sohka lea máŋggaid buolvvaid bargan bohccuiguin, muhto eai leat nu guhká leamašan Johkamohkis.

Álggogeahčen 1900-logu bággehalle su máttut guođđit iežaset ruovttubáikki. Ođđa lága geažil eai šat beassan johttit geasseorohahkii mii lei Norgga bealde.

Danin son bargá hui garrasit várjalit iežas ruovttuguovllu.

– Sii fertejedje guođđit áidna báikki maid dovde hui bures ja bohte amas báikái. Lean álgán jurddahallat vel eanet dál go lea dat ruoná nuppástus, mii dáhpáhuvvá, jos manná nu guhkás ahte mis eai leat dát eatnamat, ahte eat dovdda šat iežamet ruovttu.

Maiddái Petra Laitis (28) buollái hállu bargat sámiid áššiiguin mánnán jo.

Petra Laiti om nasjonaljojk

Petra lea bajásšaddan gávpotbirrasis.

Son lei áidna sápmelaš mánná iežas skuvllas, ja šattai vástidit olu gažaldagaide iežas duogážis ja sápmelašvuođas

Go lea sáhka sámeaktivismmas dán beaivve Suomas, olbmuide boahtá millii Petra Laiti.

Son lea dahkan dovddusin sámeáššiid maiddái riikkadásis.

Petra Laiti om nasjonaljojk

Muhto almmolašvuohta ja stuorra mediafuomášupmi leat goittotge váldán oasi su buresveadjimis.

Suoma stuorimus mediat leat čállán olu Laiti oaiviliid birra, muhto čállosat eai leat álo vástidan duohtavuhtii. Dat lea čuohcan sutnje garrasit.

“Go Petra Laiti suhttá, olles Suopma vuollána” – ná lea okta stuorámus Suoma áviissa, Iltalehti, doaimmaheaddji bidjan bajilčálan iežas áviisačállosii.

Justa dakkár miellagovat leat dagahan dan, ahte Laiti ii šat oba duosttage muitalit iežas dovdduid birra almmolaččat.

Muhtumin ovttaskas olbmot ja riikkadási mediat dadjet mu leat loavkašuvvan dahje suhttan. Dat eandalii lea jagiid mielde váikkuhan dasa, mo mun dovddan, ahte mus ii leat sadji obalohkái dovdat iežan dovdduid almmolašvuođas.

Petra lei maid olu mielde Fovse-akšuvnnain diibmá. Doppe son fas oinnii man dehálaš lea ahte sámenuorat besset deaivvadit.

Boahtteáiggis son háliida láhčit saji gos sámenuorat besset deaivvadit ja oahpásmuvvat lunddolaš ja oadjebas birrasis.

Dat ahte mii láhčit sajiid, gos sápmelaččat besset dušše suohtastallat ja leat ovttas, somá dihte juohkit máidnasiid ja dieđuid, de dat lea okta dain dehálamos áššiin, maid min servodat sáhttá fállat.

Nuoraid fenomena

Historihkkár Mikkel Berg-Nordlie lea dárkilit čuvvon Fovse-akšuvnnaid ja lei maid vihtanin diggeáššis Fovse-akšunisttaid beale.

Son muitala ahte leat máŋga siva manin nuorat čájehit mielaset.

– Nuorain sáhttá leat buoret dilli ja vejolašvuohta čájehit miela, muhto dat ii leat ollislaš čilgehus: Jos livčče nie álki leamaš, de livčče miellačájehemiin leamaš dievva pensionisttat.

Forsker ved NIBR-OsloMet Mikkel Berg-Nordlie

NIBR-Oslo Met dutki Mikkel Berg-Nordlie čilge ahte leat máŋga siva dasa ahte nuorat dat dávjá jođihit dálá servodaga miellačájehemiid.

Foto: Johar Khalid / OsloMet

Berg-Nordlie čilge ahte nuorat dávjá geavahit eará kanálaid váikkuhit servodaga, daningo sis lea unnit fápmu árbevirolaš lávddiin.

– Min áiggis leat olu heahtedilit mat váikkuhit nubbái. Sii, geat stivrejit máilmmi, leat dagahan eahpesihkkaris boahtteáiggi. Ii soaitte leat nu ártet ahte sii, geat galget eallit boahtteáiggis, geahččalit váikkuhit dasa daid lávddiid bokte, mat leat olámuttos sidjiide.

Ovttasbargu

Vaikko akšuvnnat sáhttet čuohcat buresveadjimii ja muhtomin váibada, de leat olu buorit bealit das. Dan oaivvildit buot golbma aktivistta.

Juohkehaš diehtá dan ahte sáhttet boahtit lossa áigodagat. Muhto lea hui dehálaš ahte lea doaivva ja dat mii buktá maiddái fámuid.

Samisk ungdom på FNs permanente forum for urfolksspørsmål

Govas leat Sara Elvira, Petra ja Elle Rávdná ON váldokantuvrras New Yorkas. Sii leat ovdavázzit nuorra sápmelaččaide.

Foto: Maien Gaup Sandberg / NRK

Mii han leat oalle bearaš, sihke aktivistajoavku ja buohkat geaiguin bargat ovttas. Ferte nagodit boagustit ja suohtastallat maiddái, muđui gal sevnnjoda bearehaga, dadjá Elle Rávdná.

Fovse-akšuvnnain oahpásmuvve bures ja dan son jáhkká boahtit ávkin boahttevuođas.

Lea hui dehálaš ahte mii bargat ovttas riikkarájiid rastá daningo dan maid mun goit oainnán Fovse-akšuvnnaid maŋŋel lea ahte mii leat gievrramusat go mii bargat ovttas, dadjá Elle Rávdná.

Skuvlajahki lea nohkamin ja Elle Rávdná lea ain vuordimin vástádusa lágamánnerievttis.

Gártágo fas diggái iežas áŋgiruššama geažil vai nohkágo Fovse-ášši dása?

Psyhkalaččat dovdo maiddái gorudis, dat ahte lea garrasit šaddan dáistalit ja šaddá ain viidáseappot garra dáistaleapmi stáhta vuostá, loahpaha son.

Hei!

Man somá go leat lohkan olles ášši!

Leatgo dus árvalusat eará áššái, dahje jurdagat dán ášši birra? Čális munnje!