Hopp til innhold
Koronavirus, illustrasjon
Illustrasjon: CDC

Koronavirus i Sápmi

Oppsummert

Korona-virus, Covid-19, lea njoammu geahpesvirus, mii vuohččan duođaštuvvui Norggas guovvamánu 26. beaivvi. Álbmotdearvvašvuođainstituhtta ođasta dađistaga dán siiddus man olus Norggas leat njoammuduvvon. Dávda leavvagođii Kiinnás juovlamánus 2019:s.

  • Korona-njoammun lassána

    Sadjásaš dearvvašvuođadirektevra, Espen Rostrup Nakstad, duođašta NRK:i ahte Covid-19 njoammun dál lassána.

    – Buohcciviesut dieđihit ahte eanet olbmot dál buhcet koronavirusa geažil. Maiddái nuorvvu lassána dál go lea čakča, lohká Nakstad.

    Son ii jáhke dattetge nu olu olbmuid buohccát nu garrasit go maid álggos dahke, go koronavirus njoammugođii moadde jagi dassái.

    – Go juo stuorra oassi álbmogis lea boahkuhuvvon de leat dál mealgat unnit olbmot geat gevvet buohccivissui dán virusa geažil, lohká son.

    Nakstad
    Foto: Even Bjøringsøy Johnsen / Even Bjøringsøy Johnsen
  • Long-covid vaikko ii leat koronabuohcci leamaš

    Dutkan mas 500 nuora 12 ja 25 jagi leamaš mielde čájeha ahte sihke sii geat leat koronabuohccin leamaš ja sii geain ii leamaš korona, sáhttet leat long-covid buohcci. Dán čállá Aftenposten.

    Vuđolaš dutkan Norggas čájeha ahte bealli sis geat leat koronabuohccit leamaš, sis lei maid long covid. Dutkamis maid leat gávnnahan ahte seamma boađus lea nuoraidgaska geat eai leat goassige koronabuohccit leamaš, bealli sis buohcan long- covidan.

    Dát long-covid lea bártit mat koronavirusa geažil lea bistán unnimusat guokte mánu, muhto hehten olbmuid beaivválaš doaimmain.

    – Dát dutkan čájeha ahte dálá long-covid definišuvnnain de sáhttá seamma váttuid ožžon vaikko ii leat koronavirus infekšuvdna leamaš, ja nu berrešii rievdadit namahusa ja definišuvnna. Dán lohká son gii lea jođihan dutkama, professora Vegard Bruun Bratholm Wyller.

    COVID-19 hurtigtester.
    Foto: Simon Skjelvik Brandseth / NRK
  • Koronabárru dán hávvái nohkan

    Dán háve lea dál koronabárru nohkan, muhto goitge bohtet olbmot njoammuduvvot. Ja ođđa koronabárru soaitá fas boahtit loahpas dálvet, dahje giđđat, nu dieđiha Álbmotdearvvašvuođainstituhta.

    Maŋemus vahkkuid leat njoammumat njiedjan, ja dál eai leat nu olu olbmot buohcciviesuin covid-19 geažil, nu čállá instituhtta vahkkosaš raporttas. Juovllaid áiggi leavvagođii ges vuoiŋŋahatvuolši, muhto dat njoammun maid njiejai jođđajagimánus.

    Dán jagi vuosttaš vahkkuin njiejai olu influeansanjoammun ja RS-virusnjoammun. Maiddái eai leat šat nu olu olbmot buohcciviesuin korona geažil. Muhto lea eahpečielggas movt epidemiijat dálvvi mielde leavvagohtet, nu čállá instituhtta.

    Mann som snyter seg i et lommetørkle
    Foto: Colourbox
  • Influeansa leavvá

    Badjel 2.000 olbmo ledje buohcciviesuin influeansa, vuoiŋŋahatinfekšuvnna dahje covid-19 geažil, Dearvvašvuođadirektoráhta dieđuid mielde.

    Veahkke-dearvvašvuođadirektevra Espen Rorstrup Nakstad duođašta NTBii ahte njoammun ain leavvá. Álbmotdearvvašvuođa váldodoavttir Preben Aavitsland muitala ahte 338 pasieanta ledje buohcciviesuin covid-19 dihte, 228 pasieanta gis RS-virusa dihte ja 532 pasieanta influeansa dihte mannan vahkku

    Influensa
    Foto: Helene Wille Lund
  • Bálkestit boahkuid

    Dearvvašvuođainstituhtta lea ferten bálkestit 1,7 miljovnna koronaboahkkoávdnasa dán jagi go olbmot eai váldde njealját boahkuid. Badjelaš mánu leat ollesolbmot sáhttán fitnat boahkuheamen iežaset njealját geardde, muhto eai leat gallis vuollel 65 jagi dahkan dan. Eai leat nu ollugat geat leat váldán dábálaš influeansaboahkuidge, čállá Aftenposten. Buohkat riskajoavkkus ja badjel 65 jagi ávžžuhuvvojit njealját boahkuheami váldit.

    Koronavaksine på Sluppen Vaksinesenter i Trondheim
    Foto: Morten Waagø / NRK

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK