Ådåsa - Julevsábmáj

Biednadåhpe Elim la 100 jage

Les på norsk.

Biednadåhpe Elim Ájluovtan Hábmera suohkanin tsieggiduváj ja rabáduváj jagen 1923 nissunmisjåvnnålihtudisás Kvinnelige Misjonsarbeidere (KMA). Sij dåjmadin institusjåvnåv "Fredly" Ájlátten dallusj Divtasvuona suohkanin.

Biednadåhpe tsieggiduváj Ájluovta lahka gånnå KMA máhtij ulmutjijt tjoahkkit almulattjat, ja aj barggat evangelakbargujn sierraláhkáj mánájda.

Vuonarijka Sámemisjåvnå guovllojådediddje Gasska- ja Lulle-Vuonan Øyvind Fonn subtsas dát la biednagoahte mav Sámemisjåvnnå åstij jagen 1935 gå joarkkin misjåvnnådåjmajt ja institusjåvnåjt Divtasvuonan. Dálla doajmmá biednadåhpe dagu dábálasj rijkkabiednadåhpe gånnå sárnnediddje guossidi. Gávnnuji moattelágásj misjåvnå ma aneduvvi biednadåbev.

– Gávnajma, gå Divtasvuonajn bargajma, tsieggidum la jagen 1923, ja navti l aj tsiekkadus tjuohte jage vuoras. Ja juogu dal bájkálasj doarjjaaddne dav ásadi jali márjju Sámemisjåvnnå ávvudallamav ásat dán tjavtja birán ja ávvudalli viesso l juo tjuohte jage, javllá Fonn.

40 jage dás åvddål vuobddin Sámemisjåvnnå tsiekkadusájt Fredly gånnå åvddåla institusjåvnåv dåjmadin, ja uddni dåssju Elimav dåjmadi.

Gulldala ienebuv Vuona Sámemisjåvnå dåjmaj birra Divtasvuonan dánna.

40 jage dan rájes gå Vuonarijka Sámemisjåvnnå Fredlyav vuobddin

Les på norsk.

Vuonarijka Sámemisjåvnnå bådij Divtasvuodnaj jagen 1935. Dalloj lij lihtudisá namma Vuonarijka Finnemisjåvnnå.

Oasstin institusjåvnåv «Fredly» Ájlátten Nissuna Misjåvnåbarggijs (KMA).

KMA lij oasse europealasj nissunlihtudisás Vuonarijkan gånnå nissuna oadtjun barggat sijá gåhtjulvisáj. Divtasvuodna vuoroduváj ja sjattaj doajmmaguovllo, ja Olivia Ugland bådij Divtasvuonas jagen 1908. Sån lij diakåvnnå ja misjonerra, ja álgij viehkedittjat gånnå vuojnij lij dárbbo skihppijsujttárij. Ájlátten gávnaj lij vejulasj viesojt tsieggit viehkedittjat vuorrasijt ja skihppijt mielggavigijn. Vuostasj viesso tsieggiduváj jagen 1911. Institusjåvnnå namma sjattaj Fredly. Fredlyan lij aj båndorsijdda, misjåvnnåstasjåvnnå ja mánájsijdda.

Duodden oasstin aj biednadåbev «Elim» Ájluovtan.

Gå Sámemisjåvnnå joarkkin bargojn, de sjattaj stuorámus tsiekkadus Fredlyan dåssju mánájviesso, danen gå BCG-vaksijnna lij boahtám ja ulmutja ettjin skibá. Nubbe tsiekkadusán joarkkin vuorrasijviesson, mav lij åvddåla læhkám.

Maŋŋela oadtjun Sámemisjåvnnå tsiekkadusáv «Margit's Minne» Ájluovtan.

Fredly vuobdeduváj priváhtta ulmutjijda jagen 1983, ja lij dalloj moadda jage guoros læhkám.

Vuonarijka Sámemisjåvnnå æjggu hájn biednadåbev «Elim».

Diedádus: Vastes tjállusa sámij birra Facebookan

Juohkka nælját tjállus sámij birra Facebookan la nievres tjállus. Dav vuoset Amnesty Rijkagasskasasj Vuonarijkka varás rappårtån.
Amnesty la aktan guoradallamdåjmadagájn Analyse & Tall giehtadallam ienep gå 200.000 moalgedimijt Facebookan ådåjakmános jagen 2019 ja biehtsemánnuj jagen 2023.

Maŋŋela garra dágástallama Fovse-duobmo birra laseduvvin nievres kommentára sámij birra Facebookan, vuoset rappårtå Amnestyas.

Gasskavahko ásat Amnesty Rijkagasskasasj Vuonarijkka idedistjåhkanimev Råmsån gånnå sisadno l man buorre la sábme Facebookan liehket.

– Filmma l boahtám sijddaj

Les på norsk.

Bierjjedagá lij vuostasj filmmavuosedibme barggijstuojmme birra mij histåvråv ietjájduhtij. Dát stuojmme ájgegávdan 1890-1907 lij álggo ássjijda majt dálla dåbddåp fáhkalihtudisán Vuonarijkan ja Skádasasuollun.

Filmma «Sulis 1907» la vuododum sjievnnjis oases vuona barggijhiståvrån. Sulisjielmmá lij nubbe stuorámus barggosadje Vuonarijkan, ja lij akta dajs várálamos barggosajijs rijkan. Sadje åvddåla gåhtjoduváj «Sámeednama duonanájmmo».

«Sulis 1907» la Vuonarijka stuorámus politihkalasj filmma mij goassak la Vuonarijkan dagádum.

Filma dåjmadiddjáj Nils Gaup lij buorre vásádus Sulisjielmán bierjjedagá.

– Riek buorre dåbddo. Muv mielas lijga gæhttje tjuohte prosænnta maŋen. Sij lijkkuji filmav, mån lav sieldes dudálasj, javllaj Gaup filma maŋŋela.

Ja sunji lij ájnas vuostak filmav Sulisjielmán vuosedit.

– Dat la sieldes ájnas liehket jur dáppe Sulisjielmán vuoseduvvat dán filmma, danen gå dáppe dahpaduváj, ja filmma l boahtám sijdda.

Sån subtsas sunji l sieldes ájnas mujttalit nuorttavuona histåvråjt.

– Danen gå mij oahppap nav unnán dan birra skåvlån. Jus mij ep iesj subtsastip, de gádodi, javllaj Gaup.

Filman la kinovuosádus gålgådismáno 6. biejve.

Gulldala ienebuv dánna.

Ájluovta skåvllå l oajvvaduvvam Drådnik Sonja skåvllåbálkkáj 2023

Ájluovta skåvllå Hábmerin la oajvvaduvvam Nordlánda kandidáhttan Drådnik Sonja skåvllåbálkkáj 2023 Nordlánda Stáhtaháldadiddjes. Árvustallamin tjállá skåvllå l aj ájnna Vuonarijkan gånnå åhpadus ij dåssju julevsámegiellaj, valla aj julevsámegiellan, vatteduvvá. Ájluovta skåvlå dagá la gássjel vuojnnet gåktu julevsámegiella udnásj rádjáj lij læhkám viesso giella mij bæjválattjat aneduvvá uddni. Duodden tjállá skåvllå luonndoiellemav ja várrevádtsemijt adná åbbålattjat vaj oahppe galggi oahppat aktisattjat barggat ja nubbe nuppev ja luondov vieledit.

Majestiehtta Drådnik Sonja iesj álgadij dáv skåvllåbálkáv sebrudahttema ja avtaárvvusasjvuoda diehti. Vuojtte oadtju 250 000 kråvnå, dájddagav majt Drådnik la hábbmim ja diplåvmåv.

Drådnik Sonja skåvllåbálkká juogeduvvá fert nuppe jage skåvllåj mij buoragit la barggam avtaárvvusasjvuodajn ja sebrudahttemijn. Dæddo biejaduvvá mánájda ja nuorajda galggi dåbddåt aktisasjvuodav fágalattjat, sosiálalattjat ja kultuvralattjat skåvlån. Divna galggi dåbddåt sij li dåhkkiduvvam oassevállde skåvllåaktisasjvuodan. Sæmmi båttå galggi oahppe oadtjot ålles ja avtaárvvusasj oahppofálaldagáv mij vielet oahppij moattelágásjvuodav.

Gulldala ienebuv dánna.