– Mu máttarváhnemat dat ledje maŋimuččat, geat máhtte hupmat sámegiela mu bearrašis. Danin lea munnje deaŧalaš oahppat dan, muitala Nathaniel Holan Larsen NRK:i.
Áravuomis Davvi-Nordlánddas lei sámegiella measta oalát jávkan. Muhto Nathaniela eadni, dovddus sámepolitihkkár Vibeke Larsen, válljii bidjat mánáidis mánáidgárdái gos lei sámegiella.
Ja go gánddaš lei 10-jahkásaš, de hoavrrestii fárret Tromssa skuvlainternáhtii, logi miilla eret ruovttus. Golbma jagi ásai son Málatvuomis – ja oahpai sámegiela.
Dál lea son nana giitevaš.
– Eadni dat ražai ja ordnii dán vejolašvuođa sihke munnje, mu oabbái ja mu villjii. Eadni lea mearkkašan olu min «giellamátkái», muitala Nathaniel Holan Larsen.
- Loga:
Olusat háliidit oahppat hállat
Son lea nuoramus sámediggeevttohasaid searvvis. 20-jahkásaš lea Bargiidbellodaga Viestarmeara válgabiirre goalmmát evttohas.
Ja son ovddasta maid sin, geain lea dáhttu oahppat hállat sámegiela. NRK Sápmi jearai 174 politihkkáris – buot listtaid golmma bajimuš evttohasas dán:
«Jus iežat mielas ii leat sámegiel máhttu dohkálaš, maid barggat dalle?»
43,4 proseantta vástidedje ahte háliidit oahppat hállat. 36,6 proseantta fas ahte galggašedje áddegoahtit. Badjelaš 6 proseantta eai oainne dárbbu oahppat sámegiela.
33,1 proseantta vástidedje ahte máhttet sámegiela ja eai dárbbaš oahppat.
Go juohkit vástádusaid bellodagaid dásis, de lea dilli ná:
Nordkalottfolket-bellodagas leat eanemus evttohasat, geat dáhtošedje oahppat ja áddet sámegiela. Árja-bellodagas leat fas eanemus evttohasat geat sámástit.
- Loga:
– In hálit ahte giella jápmá
– Dál gal sávan ahte eadni livččii sámástan minguin mánnán.
Ná 22-jahkásaš Sophie Blaser-Erke dadjá NRK Sápmái. Son bargá Oslo Sámi mánáidgárddis veahkkin, ja aiddo dán barggu bokte oahppá son sániid juohke beaivve. Dá leat su lávkkit ođđa gielladillái.
- Loga:
Guovddášbellodaga Lulli-Norgga válgabiirre nubbin evttohas, vástida NRK-guorahallamis ahte háliidivččii oahppat sámástit.
– Giella han lea kultuvrra deaŧaleamos oassi mii čatná oktii olbmuid. Lea gal maid dieđusge eará bealit, muhto dan seammás go máhttá giela, de dovddat ahte leat nannoseabbo mielde. In hálit ahte sámegiella jápmá, Sophie dadjá.
- Loga:
– Boktá doaivaga
Jon Todal lea bargan Sámi allaskuvlla professorin, ja lea dutkan sámegiela ovdáneami ja dili moaddelot jagi.
Su mielas boktet logut doaivaga.
– Jus badjelaš 40 proseanttas sis, geat dál eai sámás, lea mihttun oahppat, de han dat oassi mii sámásta Sámedikkis, lassána gitta 70-75 prosentii. Ja dat gal lea positiivvalaš. Muhto jearaldat lea; čađahit go dan maid dadjet iežaset áigut? Na, dan han ferte oaidnit, Todal dadjá.
Álggu rájes, dalle go Sámediggi rahppui 1989:s, leat birrasii 30 proseantta áirasiin sámástan.
– In nagot čilget manne dát dilli ii leat nuppástuvvan. Buorre goittot lea ahte áirasat, geat sámástit, eai leat geahppánan dán áigodaga, Jon Todal dadjá.
– Ii eatnigiella, muhto váibmogiella
NRK deaivá Nathaniel Holan Larsena Tromssa Universitehtas. Doppe son lea dál oahpahallamin davvisámegiela.
Ja ii son dása duđa.
– Mun maid plánen goalmmát lohkanbaji UiT:s. Sámegiella ii leat leamašan mu eatnigiella, muhto dat han lea mu váibmogiella, dadjá Nathaniel.
Áigumuš lea šaddat nu njuovžil ahte lunddolaččat sámásta. Dál son beaivválaččat lohká NRK Sámi ja Ávvira ođđasiid ja geahččá TV-ođđasiid.
Sus lea maid giellarávvejeaddji, gean son rábmo erenoamážit; namalassii Lemet Máhtte Eira Sara.
– Lemet lea mu giellamentor. Son lea álo hupman muinna sámegiela, ja lea inspireren mu oahppat.
- Loga:
Nathaniel rávve maid buohkaid hárjehallat juohke beaivve, sihke hállat ja čálašit.
– Ná maid oahppá ođđa sániid. Mis lea maid čátten-báikkit gos čálašat, muitala.
- Loga:
Čakčat leat sámediggeválggat, ja 20-jahkásaš politihkkáris leat dieđusge áigumušat beassat Sámediggái.
Ja muhtin beaivve, boahtteáiggis, de lea su mihttu dát:
– Sámedikki sárdnestuolus sámástit.
- Loga: