Hopp til innhold

Presideanta ođđajagi sártnis:– Sámegiella vuoitá ođđa arenaid

Ođđajagisártnis sámediggepresideanta illuda go sámegielat dál eambbo oidnojit almmolašvuođas.

Aili Keskitalo ođđajagisárdni

OĐĐAJAGI SÁRDNI: Sámediggepresideanta Aili Keskitalo báittii ođđa gávttiin go sárdnidii ođđajagi beaivvi NRK1:s.

Foto: Vaino Rensberg

– Boahtte jagi soaitit beassat eambbo mátkkoštišgoahtit, ja de beassat oaidnit sámi galbbaid sihke rádjerasttildemiin ja girdišiljuin davvin, ja min ođđa pássain dahje id-koarttain oidno dál sámegielat teaksta.

Nu sárdnidii sámediggepresideanta Aili Keskitalo ođđajagibeaivvisártnistis mii sáddejuvvui NRK1-kanálas.

Sártnis son maid rámidii Lemet Máhtte Eira Sara gii iežas friddjaáiggis lea jorgalan máilmmi stuorimus dihtorspealu Minecraft sámegilli. Sara áŋgiruššan gudnijahttojuvvui Giellalokten bálkkašumiin.

– Sámegiella vuoitá ođđa arenaid. Dál galgá nuoraid oahpahit dronaiguin girdit sámegillii, dajai Keskitalo.

Geahča olles sártni:

Sametingets president taler til folket fra Sametinget.

Sametingets president taler til folket fra Sametinget.

Sámiid cielaheapmi

Keskitalo čalmmustahtii sártnis vaši maid sámiid ain vásihit. Gieskat fallehuvvui Tromssa nieida Anne-Marie Dorph go sámástii busses.

– Mu lea illudahttán oaidnit man ollugat dorjot rahčama cealkkedettiin ahte lea doarvái dál. Cielossániid duohken leat boares ovdagáttut ja sámi rivttiid systemáhtalaš vealaheapmi, sárdnidii presideanta.

Son celkkii ahte lea álki almmuhit gilkora sosiála mediain, muhto váttis dovddastit sámi rivttiid, árbedieđuid, luondduipmárdusa ja riektesihkkarvuođa.

– Jus mii galgat sáhttit eallit ja bajásgeassit mánáideamet ja oahpahit sin luohttit earáide ja eiseválddiide, de eat sáhte dohkkehit ahte luohttámuš rihkkojuvvo eahpevuoiggalaš reguleremiiguin, mearrádusaiguin ja duomuiguin.

Hukset buriid oktavuođaid

Sámediggepresideanta hástala olbmuid hukset luohttámuša gaskkaneaset ja leat árvasat, gierdevaččat ja ráhkislaččat guhtet guimmiideasetguin.

– Leage dat buoremus alccesat ja earáid vuostá, ja jáhke Sápmái, celkkii sámediggepresideanta.

Son ávžžuhii maid sápmelaččaid addit ándagassii sihke alcces ja earáide jus ii máhte sámegiela.

– Eat galgga sivahallat ja heahppášit, muhto hukset oktavuođa gos lea buorre ja oadjebas leat sápmelaš. Dá lea dat buoremus suodji cielaheami ja eahpevuoiggalašvuođa vuostá, logai son.

Ođđa gákti

Sámediggepresideanta báittii ođđa gávttiin go sárdnidii sámi álbmogii TV bokte.

Dássážii leat oaidnán su čiŋadeame dušše guovdageainnu-gávttiin, muhto dál lei sus julevsámi gákti badjelis vuosttaš geardde.

Aili Keskitalo

JULEVSÁMI GÁVTTIIN ČIŊADAN: Aili Keskitalo lea badjel 20 jagi leamaš náttisodilis divttasvuonalaččain Nils Jørgen Nystøin ja dál de vuosttaš geardde čiŋadii julevsámi gávttiin.

Foto: Vaino Rensberg

– Háliidan gudnijahttit mu isida soga ja bearraša geat leat mu čiŋahan odne, dadjá Keskitalo.

Julevsámegávtti son oaččui 50 jagi skeaŋkan isidis, su bearrašis ja sogas Divttasvuonas.

– Mun duođai dovddan dá lea ráhkisvuođa skeaŋka, lohká sámediggepresideanta.

Dá lei Keskitalo maŋemus ođđajagi sárdni presideantan. Čakčat leat sámediggeválga ja Keskitalo ii šat áiggo joatkit presideantan.

Sártnis son vel muittihii buohkaid atnit jienastanvuoigatvuođa čavčča válggain.

– Geavahettiin du jienastanvuoigatvuođa leat don fárus huksemin sámi demokratiija ja searvevuođa, dajai Keskitalo.

Dá lea olles sárdni:

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK