- Les på norsk: Sametingspresidenten: – Samisk språk erobrer nye arenaer
– Boahtte jagi soaitit beassat eambbo mátkkoštišgoahtit, ja de beassat oaidnit sámi galbbaid sihke rádjerasttildemiin ja girdišiljuin davvin, ja min ođđa pássain dahje id-koarttain oidno dál sámegielat teaksta.
Nu sárdnidii sámediggepresideanta Aili Keskitalo ođđajagibeaivvisártnistis mii sáddejuvvui NRK1-kanálas.
Sártnis son maid rámidii Lemet Máhtte Eira Sara gii iežas friddjaáiggis lea jorgalan máilmmi stuorimus dihtorspealu Minecraft sámegilli. Sara áŋgiruššan gudnijahttojuvvui Giellalokten bálkkašumiin.
– Sámegiella vuoitá ođđa arenaid. Dál galgá nuoraid oahpahit dronaiguin girdit sámegillii, dajai Keskitalo.
Geahča olles sártni:
Sámiid cielaheapmi
Keskitalo čalmmustahtii sártnis vaši maid sámiid ain vásihit. Gieskat fallehuvvui Tromssa nieida Anne-Marie Dorph go sámástii busses.
– Mu lea illudahttán oaidnit man ollugat dorjot rahčama cealkkedettiin ahte lea doarvái dál. Cielossániid duohken leat boares ovdagáttut ja sámi rivttiid systemáhtalaš vealaheapmi, sárdnidii presideanta.
Son celkkii ahte lea álki almmuhit gilkora sosiála mediain, muhto váttis dovddastit sámi rivttiid, árbedieđuid, luondduipmárdusa ja riektesihkkarvuođa.
– Jus mii galgat sáhttit eallit ja bajásgeassit mánáideamet ja oahpahit sin luohttit earáide ja eiseválddiide, de eat sáhte dohkkehit ahte luohttámuš rihkkojuvvo eahpevuoiggalaš reguleremiiguin, mearrádusaiguin ja duomuiguin.
Hukset buriid oktavuođaid
Sámediggepresideanta hástala olbmuid hukset luohttámuša gaskkaneaset ja leat árvasat, gierdevaččat ja ráhkislaččat guhtet guimmiideasetguin.
– Leage dat buoremus alccesat ja earáid vuostá, ja jáhke Sápmái, celkkii sámediggepresideanta.
Son ávžžuhii maid sápmelaččaid addit ándagassii sihke alcces ja earáide jus ii máhte sámegiela.
– Eat galgga sivahallat ja heahppášit, muhto hukset oktavuođa gos lea buorre ja oadjebas leat sápmelaš. Dá lea dat buoremus suodji cielaheami ja eahpevuoiggalašvuođa vuostá, logai son.
Ođđa gákti
Sámediggepresideanta báittii ođđa gávttiin go sárdnidii sámi álbmogii TV bokte.
Dássážii leat oaidnán su čiŋadeame dušše guovdageainnu-gávttiin, muhto dál lei sus julevsámi gákti badjelis vuosttaš geardde.
– Háliidan gudnijahttit mu isida soga ja bearraša geat leat mu čiŋahan odne, dadjá Keskitalo.
Julevsámegávtti son oaččui 50 jagi skeaŋkan isidis, su bearrašis ja sogas Divttasvuonas.
– Mun duođai dovddan dá lea ráhkisvuođa skeaŋka, lohká sámediggepresideanta.
Dá lei Keskitalo maŋemus ođđajagi sárdni presideantan. Čakčat leat sámediggeválga ja Keskitalo ii šat áiggo joatkit presideantan.
Sártnis son vel muittihii buohkaid atnit jienastanvuoigatvuođa čavčča válggain.
– Geavahettiin du jienastanvuoigatvuođa leat don fárus huksemin sámi demokratiija ja searvevuođa, dajai Keskitalo.
Dá lea olles sárdni: