Illustrasjonsbilde av Kárášjohka - Karasjok

Giellagižžu Kárášjogas bárustii gitta Lulli-Afrihkái

87 hárbman olbmo Kárášjoga servodatviesus nagodedje hárdit Lulli-Afrihká olgoriikkaministara.

Gižžu mii lei Kárášjogas fargga 60 jagi áigi álggahii maiddái rahčamušaid dan ovdii ahte mánát ja nuorat galget beassat sámegiela geavahit ja oahppat.

Olu mánuid lei ášši juo duoldan Kárášjoga suohkanis Finnmárkkus. Muhtimat einnostedje sámi reserváhtaid ja ahte dárogiella sáhttá jávkat.

Cuoŋománu 9. beaivvi 1960 čoahkkanit 89 olbmo servodatvissui. Oallugat leat moaris.

Golmma diimmu čoahkkimastima boađusin lea cealkámuš Norgga ráđđehussii.

«Mii oaivvildit iežamet gullat Norgga riikka álbmogii, eat ge mii leat sihtan, eat ge háliit eará vuoigatvuođaid dahje geatnegasvuođaid go mat Norgga eará ássiin leat.»

Ja diehtu lei čielggas. Čoahkkinoasseváldit dieđihedje maid áigot:

Mii áigut danne buot fámuiguin vuosttaldit buot doaimmaid maid ulbmil lea seailluhit sámi álbmoga sierra organiserejuvvon servodahkan Sis-Finnmárkkus.

Dušše guokte čoahkkinoasseváldi jienasteigga cealkámuša vuostá.

Josef Moen oažžu ain dál váivves dovddu Beassášakšuvnna geažil.

– Ledjen doaivugoahtán ahte mu mánát viimmat besset oahppat sámegiela skuvllas, muhto nu ii mannan, dadjá 92-jahkásaš NRK:ii.

Lea erenoamážit okta Bargiidbellodatolmmái gean Moen jurddaša. Diet BB-olmmái oainnat oaivvildii ahte sámevuohta ii sáhte ceavzit.

Josef Moen

MUITTUT: Josef Moen muitá ain movt mielladilli lei Kárášjogas álggogeahčen 1960-logu.

Foto: Dragan Cubrilo

«Beassášresolušuvdna»

Maŋit áiggiid rájes lea čoahkkima cealkámuš gohčoduvvon «Beassášresolušuvdnan», ja dat dat oaččui ge Lulli-Afrihká olgoriikkaministara Eric Louw váldit sáni ON čoahkkimis New Yorkas.

– Norga ii oainne bielkka iežas čalmmis, logai Louw.

Maŋŋelis lea eambbo dan birra maid son das oaivvildii.

Mii lei duogážin dasa go álbmotčoahkkima cealkámuš unna gilážis Finnmárkkus 1960 beassážiid bullehii sága mii olahii sihke riikkaviidosaš ja riikkaidgaskasaš fuomášumi

Ja mii lei duogážin dasa go kárášjohkalaččat álbmogassii vuosttaldedje juoidá man otná olbmot soaittáše gohčodit sámifiseremin?

Sámi gilážis lei garra ballu dan hárrái maid sámegiella sáhttá dagahit:

Eambbo sámegieloahpaheapmi skuvllas lea vahágahtti maŋoslávki mii bisseha ovdáneami ja dagaha stuora váttisvuođaid min nuoraid boahtteáigái ja sin eallimii, daddjojuvvui kárášjohkalaččaid beassášcealkámušas.

Sápmelaččain galgá leat vuosttašriekti

Riedja buoláskii duođai borgemánu 13. beaivvi 1959. Dalle gearggai Girko- ja oahpahusdepartemeantta nammadan lávdegoddi iežas bargguin.

Dat maid olbmot ledje gulastan ja vihkon, čuoččui dál čielgasit stáhtalaš dokumeanttain. Sámegiella galggai sihke gullot ja oidnot eambbo, ja muhtimat ledje gullan ahte sámegielagiin galgá leat vuosttašriekti oažžut stáhta- ja suohkanvirggiid.

Ja čájehuvvui ahte muhtin oasit diein ságain dolle deaivása.

Sámekomitéas man formála namma lei «Komité til å utrede samespørsmål», ledje vihtta dáčča ja golbma sápmelačča.

Duogážin lávdegotti nammadeapmái lei ahte eiseválddit ledje dovddastan ahte ovdalaš áiggiid dáruiduhttinpolitihkka, mii lei bistán 1800-logu loahpa rájes, ii šat lean politihkalaččat dohkálaš.

Samekomiteen 1956-59

SAMEKOMITÉA: Ovddabealde gurut rávdda rájes: Peder Hagen, Erland Aalde, GOD (čálli), Asbjørn Nesheim (ovdaolmmoš), Per Fokstad. Duogábealde gurut ravdda rájes: Paul Danielsen, Lydolf Lind Meløy, Arvid Dahl, Hans Opstad, Guttorm Gjessing.

Foto: Tromsø Museum

60 jagi áigi adnojuvvojedje komitéa evttohusat radikálan.

Evttohusa váldoáigumuš lei ahte eiseválddit galget suodjalit sámi giela ja kultuvrra, ja ahte sámi mánát galget oažžut skuvlaoahpahusa iežaset eatnigillii.

Árvaluvvui maiddái ahte Sis-Finnmárkku gielddat Kárášjohka, Guovdageaidnu, Deatnu, Unjárga, Buolbmát ja Čuđegieddi galge definerejuvvot sámi guovddášguovlun. Dáppe galggai sámegiella deattuhuvvot erenoamážit.

Earret eará galggai sámegielagiin leat vuosttašriekti oažžut hálddahuslaš virggiid suohkanis ja ealáhusdoaimmain.

Jus dárogielagat ožžo diekkár virggiid, de galggai sis leat geatnegasvuohta oahppat sámegiela.

100 jagi dáruiduhttima bohtosat galge njulgejuvvot.

– Dat beaivi goas sámegiella lea jávkan, lea loahpalaš mearkan dasa ahte maiddái sápmelaččat leat jávkan, celkkii komitéa.

Dubmejuvvon jápmit

«Sámeáššit» bullehedje garra digaštallamiid Kárášjogas ovdal go evttohus lei almmuhuvvon ge.

Njunnošis das lei Hans Rønbeck. Son fárrii Hámmárfeasttas Kárášjohkii ovdalaš nuppi máilmmisoađi. Son šattai Bargiidbellodaga jođiheaddjin ja maiddái sátnejođiheaddjin.

Su áigumuš lei ođasmahttit Kárášjoga servodaga, ja dan barggus lei giella deaŧalaš, oaivvildii son.

Min riikka soaitá šaddat kultuvrralaččat geafit riikka go sámi kultuvra jávká, muhto ii kultuvra atte ge birgejumi.

Hans Rønbeck
Min riikka soaitá šaddat kultuvrralaččat geafit riikka go sámi kultuvra jávká, muhto ii kultuvra atte ge birgejumi.

Ii oktage sáhte oažžut oasi servodaga buriin jus ii álgge dárustit, oaivvildii Rønbeck.

– Mii fertet oaidnit duohtavuođa, gávnnahit mat vejolašvuođaid mis leat, ja dasto mieđihit guođđit muhtin beliid mat almmotge leat dubmehallan jápmit ja jávkat, dajai son.

Olmmái ii ballan stuora sániid geavaheamis. Son oaivvildii ahte Sis-Finnmárku sáhttá šaddat «sámi reserváhttan». Son oaivvildii ahte ulbmilin lei ásahit sápmelaččaide sierra guovllu.

Ja Rønbeck lei ieš dat gii ovddemus buohtastahtii sámi áššiid Lulli-Afrihkáin.

Doppe ledje eurohpálaš sisafárrejeaddjit ásahan nállevealaheaddji ortnegiid 1948 rájes. Dat gohčoduvvui apartheid.

– Apartheidpolitihkka lea mu áddejumi mielde dat go ovtta dahje eanet joavkkuin leat vuoigatvuođat mat earáin eai leat. Ja dakkár politihka han sámeaktivisttat háliidit ásahit, dajai Hans Rønbeck almmolaččat.

Son anii sámekomitéa evttohusaid sámegielfálaldaga birra skuvllas maŋoslávkin, ja nu maid eará evttohusaid mat galget nannet sámi kultuvrra.

Vuosttaldit buot návccaiguin

1960 dálvvi mielde ledje garra digaštallamat Kárášjogas.

Čuđiid mielde, sihke sápmelaččat ja dáčča sisafárrejeaddjit, čuovvolišgohte Rønbecka vuosttaldemiid.

Ja beassážiid áigge 1960 buollái vuosttaldeapmi oalát. Cealkámušas, mii lei čállojuvvon juo ovdal čoahkkima, ii lean eahpádus ge:

– Mii vuosttaldit buot návccaiguin buot doaimmaid mat dagahit dárbbašlažžan ásahit sierra orgánaid sápmelaččaid váste.

Illustrasjon av et klasserom hvor mannlig lærer underviser samiske barn på 1950-tallet i Karasjok

DÁROGIELLA: Sámi mánát galge oahppat dárogiela. Lei oalle dábálaš ahte mánát eai ádden maidege das maid oahpaheaddji dajai.

Dat maid Hans Rønbeck lei almmolaš digaštallamiin ovdal gohčodan «sámi reserváhttan», konkretiserejuvvui cuoŋománu 9. beaivvi cealkámušas.

Sii áigo gul buot návccaiguin vuosttaldit sámiide sierra organiserejuvvon servodaga Sis-Finnmárkkus.

Rønbeck ja su mielčuovvut Kárášjoga Bargiidbellodagas háliidedje fas fápmui boares njuolggadusa, cuoŋománu 18. beaivvi 1898 njuolggadusa dan birra mo gili skuvla galgá doaimmahuvvot.

Konkrehta árvalii bellodat ahte sii háliidit ruovttoluotta dan ortnega mii geatnegahtii oahpaheddjiid fáktet ahte sámi mánát eai sámás friddjagoartiliin ge.

Maŋŋel álbmotčoahkkima vuolláičálle 197 váhnema gáibádusa jávkadit Kárášjoga skuvllas buot girjjiid main lea sámegillii teaksta.

Balddiheapmi

Hans J. Henriksen lei maid servodatviesus cuoŋománu 9. beaivvi. Son lei 1929 rájes bargan sámegiela ovddidemiin.

Henriksen lei bálkáhuvvon konsuleantan sámekomitéa bargui, ja lei maiddái ráđđehusa sámi áššiid ráđđeaddi. Álbmotčoahkkima maŋŋel lei son sakka hirpmahuvvan.

Čoahkkimis duođaštuvvui ahte oallut sámit diktet Rønbecka geavahit iežaset su akšuvnnas sámi orgánaid vuostá.

Hans J. Henriksen aviisačállosis cuoŋománu 27. beaivvi 1960
Čoahkkimis duođaštuvvui ahte oallut sámit diktet Rønbecka geavahit iežaset su akšuvnnas sámi orgánaid vuostá.

Sámekonsuleanta lei duskkástuvvan go oallugat eai jáhkkán sin duođaštusaide das ahte sápmelaččat eai galgan sirrejuvvot eai ge rátkojuvvot Norgga eará boargáriin.

Son dovddai ahte Rønbeck dihtomielalaččat gilvvii balu olbmuide.

– Hui oallugat dain sámiin geaidda balddihankampánja lea jurddašuvvon, eai máhte ieža lohkat ja áddet sámekomitéa árvalusa. Danne lea aktivisttaide álki botnjat evttohusa sisadoalu ja nu doalvvuhit olbmuid, čálii Henriksen.

Oarje-Finnmárkku Bargiidbellodat čállá moadde beaivvi maŋŋel dan stuora álbmotčoahkkima ahte Otná sensašuvdnaášši boahtá Kárášjogas.

Ođas olle dál maiddái oaivegávpotaviissade, ja vuosttaš geardde čálligohtet riikamediat vuđoleappot sámepolitihkalaš áššiid birra.

Stuibmi maid «Beassášresolušuvdna» bullehii, dagahii olu barggu girko- ja oahpahusministarii, Bargiidbellodaga Helge Sivertsenii.

Son fertii Stuoradiggái vástidit maid departemeanta áigu bargat dan ovdii ahte sámi mánát ožžot buoret dárogieloahpahusa seammás go sámegiella ja sámi kultuvra adnojuvvo árvvus.

Njukčamánus 1961 boahtá ministtar ieš Kárášjohkii. De fas čoahkkanit olbmot servodatvissui.

Illustrasjon fra møtet på samfunnshuset i Karasjok

Báikkálaš bargiidbellodatolbmot čužžo uksagaskkas. Eai buohkat luitojuvvon sisa. Olbmot ledje juohkásan. Olbmot juogo dorjo dahje vuosttaldedje sámevuođa.

Ministtar deattuhii ahte son áigu guldalit sámiid iežaset oaiviliid evttohusaide. Servodatviessu lea dievva, ja doppe olbmot nivkkuhit ja sapmet gaskaneaset.

Ministtar Sivertsen dadjá maiddái juoidá dan birra ahte sámi álbmogis lea riekti doalahit ja ovdánahttit iežaset kultuvrralaš erenoamášvuođaid. Sii galget maiddái oažžut buriid ekonomalaš vejolašvuođaid.

Bellodatmiellahtut dilihuddagohtet.

Doppe lea maiddái smávvamánnáváhnen Josef Moen. Son lea Bargiidbellodaga miellahttu, ja su váibmoáššin lea skuvla.

Moen liiko gullat sámekonsuleantta Hans J. Henriksena muitaleame ahte lea áigumuš ásahit sámi gymnasa Kárášjohkii.

Ieš gal ii jietnat maidege. Čohkká ja guldala.

– Mun in máhttán dárogiela. Skuvllas in leat oahppan lohkat in ge čállit, muitala Josef Moen NRK:ii.

Čoahkkimis 1961:s jurddašii son olu das man deaŧalaš lea ahte mánát áddejit maid oahpaheaddji oahpaha. Son ii háliidan ahte su mánát galget vásihit dan seamma go ieš lei vásihan.

Mu mánát eai máhttán dárogiela. Mun háliidin ahte sii galget oažžut albma oahpahusa skuvllas. Sii galget áddet dan mii daddjojuvvo. Danne háliidin mun sámegielat oahpaheddjiid iežan mánáide, muitala son.

Muhto dan son ii dadjan čoahkkimis. Son fertii baicca gádjut sámekonsuleanta sihkarvuhtii.

– Mun njágahin su olggos duogábeali uksaráigge. Son ii duostan váldouksaráigge mannat, go doppe ledje nihttán su, muitala Josef Moen.

Manne nu?

– Várra danne go son doarjjui sámevuođa, ja go háliidii sámi gymnása Kárášjohkii.

Maŋŋel dien čoahkkima dahká Moen mearrádusa mii čuovvu su agibeaivve.

– Dárogiela haga ii leat boahtteáigi

Kristian Nymo (80) lei nuorra olmmái dalle go giellastuibmi lei alimusas.

Kristian Nymo

DÁROGIELLA: Kristian Nymo šattai Kárášjoga skuvlahoavdan. Son gohčoda 1950- ja 1960-loguid garraseamos dáruiduhttináigodahkan Kárášjoga gielddas.

Foto: Dragan Cubrilo

– Das gii ii máhttán dárogiela, ii lean boahtteáigi. Don it anihan masage, muittaša son.

Ja erenoamážit nuorat jurddašedje nie.

– Dakkáriid badjelgehčče. Mii bat don leat, skuŋka vai mii? Mii nuorat dušše dárusteimmet gaskaneamet go oaidnaleimmet gilis dahje feasttain, muitala Nymo.

Illustrasjon av barn som sloss i skolegården

Eilif Norvang (67) lei dušše ovcci jahkásaš go su ruovttugillii juohkásii. Easkka olu jagiid maŋŋel beasai son gullat mii lei dáhpáhuvvan.

Su áhčči lei mielde čoahkkimis mii mearridii «Beassášresolušuvnna».

Hartvig Norvang doalai buollibáhkka sáhkavuoru dan birra ahte sámekomitéa áigumuš lei ásahit sápmelaččaide reserváhta Sis-Finnmárkui.

– Easkka joatkkaskuvllas gullen vuosttaš geardde «Beassášresolušuvnna» birra, muitala 67-jahkásaš NRK:ii.

Ollesolmmožin lea son olu jurddašan manne son vel sápmelaččaid gaskkas ge lei nu garra vuosteháhku sámegiela vuostá.

Eilif Norvang

GEAFIVUOHTA: Kárášjohkalaš Eilif Norvang gulai «Beassášresolušuvnna» birra joatkkaskuvllas.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Mii fertet muitit makkár áiggis sii elle. Min váhnemat bajásšadde geafivuođas. Bargiidbellodaga ulbmil lei veahkehit olbmuid buoret dillái. Okta čoavddus lei addit buot mánáide seamma buriid oahppanvejolašvuođaid, lohká son.

Dan áigge lei dárogiella fápmogiella. Dat dagahii ahte oallugat láhppojedje giellaáššis.

– Dakko šattai moivi. Sii jurddašedje ahte buohkat fertejit leat ovttaláganat, eai ge dádjadan ahte ovttadássásašvuohta livččii buoret. Sii eai jurddašan ahte sámegielas sáhttá leat seamma alla árvu go dárogielas. Danne darvánii dat jáhkku ahte ferte oahppat dárogiela jus galgá lihkostuvvat eallimis, lohká Eilif Norvang.

Ii šat Bargiidbellodat

Josef Moen

BARGIIDBELLODAT: Josef Moen jorgalii sealggi dan bellodahkii mas lei miellahttun.

Foto: Dragan Cubrilo

Josef Moen lea okta Kárášjoga boarrásepmosiin. Son muitá bures daid áiggiid goas Hans Rønbeck lei guovddážis 1950- ja 1960-logus.

Ain muitá don dovddu mii sus lei dan nuppi stuora álbmotčoahkkima maŋŋel. Jagi maŋŋel «Beassášresolušuvnna».

– Mun ledjen nu suhttan. Čoahkkimis lei sáhka ásahit sámi gymnása Kárášjohkii, muhto dan eai viššan Bargiidbellodaga olbmot gullat ge. Mun maid ledjen Bargiidbellodaga lahttu dalle, muhto čoahkkima maŋŋel gal celken miellahttuvuođa eret. Dan rájes in leat šat goassege jienastan Bargiidbellodaga, lohká Moen.

Naba dat Lulli-Afrihká olgoriikkaministtar?

ON váldočoahkkimis New Yorkas skábmamánus 1960 hárpmai Eric Louw go Norga moittii Lulli-Afrihká apartheidpolitihka.

Ministtar lei gullan «Beassášresolušuvnna» birra.

– Norggas leat iežaset moaitinveara áššit sápmelaččaid guovdu, dajai olgoriikkaministtar.

Illustrasjonsbilde av FN-salen

ON-ČOAHKKIN: Lulli-Afrihká olgoriikkaministtar geavahii Kárášjoh-cealkámuša Norgga vuostá.

Ja mo manai Kárášjogas?

1969 čavčča álge vuosttaš oahppit Kárášjoga gymnásii. Maŋŋel šaddá skuvlla namman Sámi joatkkaskuvla.

Sámekonsuleanta Hans J. Henriksen oažžu sihke Norgga kulturráđi gudnebálkkašumi ja Gonagasa golle ánsomedálja 1974:s.

1989 čavčča rahpá Gonagas Olav Sámedikki Kárášjogas.

Seamma jagi almmuhuvvo láhka mii nanne ahte sámegiella ja dárogiella leat ovttadássásaš gielat Norggas.

Ja Kárášjoga Bargiidbellodat-sátnejođiheaddji hállá sámegiela 2019:s, dan giela man su bellodatustit 60 jagi das ovdal logai leat dubmejuvvon jápmit.