Hopp til innhold

Jelena ásaha priváhta boazodoalu almmá almmolaš doarjaga haga

Ruošša bealde Guoládagas ii leat leamaš priváhta boazodoallu 91 jahkái. Ovddeš sámepolitihkkár ja gávpeolmmoš lea smávvát ceggegoahtán iežas priváhta čorraga.

Jelena Jakovleva mater rein på trappa

BIEPMÁ BOHCCO: Jelena Jakovleva dovdá eambbo lagašvuođa lundui ja sámi eallimii go ii šat dárbbaš gávpogis orrut.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

– Mun lean badjel golbmalogi jagi leamaš sámepolitihkas, muhto álo lean sávvan orrut luonddus iežan dálus. Ja go dovdagohten, ahte lean váiban politihkalaš doaimmas ja almmolaš eallimis, de mearridin ollašuhttit iežan stuorámus niegu, muitala Jelena Jakovleva.

Lujávrris bajásšaddan sámenisu lea guođđán stuorragávpoga huša, politihkalaš digaštallamiid ja gávpeolbmoeallima.

Guoládatvuona gáddái lea son huksen smávva dáloža, gosa lea ceggemin siiddaža ja priváhta boazodoalu.

Jelena Jakovleva

POLTIHKKÁR: Jelena Jakovleva lei moadde jagi Guoládaga Sámiid Searvvi jođiheaddjin.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Hárve gávpogis

Jelena lea máŋga jagi bargan gávpeolmmožin. Sus lei sierra duodjegávpi guovdu Murmánskka gávpoga, muhto dán son loahpahii.

Guokte jagi dás ovdal Jelena fidnii golbmalogiguokte hektára (320 dekára) eanabihtá Guoládatvuona gáttis, golbma miilla eret Murmánskkas.

Jelena Jakovleva hugger ved

BARGÁ FEARA MAID: Jelena Jakovleva lea hárjánan bargat feara makkár bargguid. Son sihke čuollá muoraid ja goarru iežas čikŋabiktasiid.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

Deikke huksii ássandálu, lávu ja vistti bohccuide. Dassá lea jahki go son fárrii deikke gávpoga guovddážis. Dušše oktii dahje guktii mánus fitná gávpogis oastimin borramušaid ja eará gálvvuid.

– Vuosttažettiin mun dagan dán visot iežan várás. Mun oainnat háliidan eallit sámeeallima, muhto jus bohtet maid turisttat, dat lea maid vuogas, dovddaha Jakovleva.

Iešbirgejeaddji

Jelena ieš birge bures, ráhkada borramušaid, čuollá muoraid ja čorge, muhto son ii leat áibbas okto iežas siiddažis.

Jelenas leat maid bussá ja guokte bohcco, mat ruhttet su maŋis dego beatnagat ja eai bala veahášge olbmuin.

Dat leat su soga bohccot ja miessemánus šaddet sus golbma bohcco, go dalle áldu njoallu miesi.

Rein med fjordutsikt, Murmansk

OAIDNÁ VUONA: Čoavjjet oaidná juohke beaivve Guoládatvuona.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

Jelena plánas leat unnimusat guoktelogi bohcco. Daidda sus lea doarvái stuorra eanabihttá.

Jelena Jakovleva ii leat ožžon makkárge ruhtadeami iežas doibmii. Dat ii leat prošeakta ja eaige sus leat makkárge ruhtadeaddjit. Son ieš lea oastán visot ávdnasiid. Fuolkkit ja su bárdni veahkehedje hukset visttiid. Danne dovdáge iežas áibbas friija olmmožin.

– Mun lean olles eallima háliidan orrut iežan dálus luonddus ja dat lea dál ollašuvvan. Vaikko mus lea unna dáloš, de lea dá dat dállu man birra lean niegadan. Dás mun dovddan iežan áibbas luđolaš sámi nissonolmmožin. Mu sávaldagat leat ollašuvvan ja beasan duođai eallit sámeeallima, illosa Jelena Jakovleva.

Murmansk, Murmánska

GUĐII GÁVPOTRIEJA: Máŋga jagi lei Murmánskka gávpot Jelena Jakovleva ássanbáiki. Loahpas son dolkkai huššii ja hohppos eallimii.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

91 jagi oktasaš ealáhussan

Guoládagas lea boazodoallu don doložis jo leamaš sámiid, komiid ja neneccaid vuođđoealáhus.

Jagis 1930 loahpahii Sovjetlihttu buot priváhta boazodoalu. Dalle ásahuvvojedje nu gohčoduvvon kolkhozat dahje oktasašdoalut.

Jagis 2009 álggahuvvui «Obšina Kildin»-prošeakta, man áigumuš lei golmma jagis ásahit gánnáhahtti priváhta boazodoalu.

Dat galggai leat mielde ovddideamen Lujávrri sámi kultuvrra ja servodateallima.

Heargevuoddji Lujávrris - Reinkappkjører i Lovozero

OKTASAŠ EALÁHUS: Lujávrris lea boazodoallu ain oktasaš ealáhussan. Olbmot leat dán vuogádagas stáhtalaš bálvvát. Govva lea Lujávrri dálveriemuin.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

Prošeavtta rámma lei 2,5 miljon ruvnnu. Sullii 30 olbmo Lujávrris ja Revdas ledje das mielde. Eatnašat dáin gulle Jakovlev-sohkii.

Prošeakta almmatge eahpelihkostuvai. Sámi Ealáhus Guovddáš (SEG) lei okta ruhtadeaddjiin.

SEG mearridii loahpahit prošeavtta maŋŋá go dat lei dušše jagi bistán. Čilgehus dasa lei, ahte raporteren lei váilevaš ja go juolluduvvon ruđat eai hálddašuvvon ulbmiliid mielde.

Reinfjøs, Murmansk

BOAZONÁVET: Bohccuide lea huksejuvvon sierra visti gos sáhttiba vuoiŋŋastit.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK