Hopp til innhold

Fovse-akšunisttat eai dubmejuvvon

– Vuoitu demokratiija ja riektestáhta dáfus, dadjá okta advokáhtain.

Fosen aksjonister på gulvet inne på OED.

EAI DUBMEJUVVON: Akšunisttat, guhte miellačájehedje Oljo- ja energiijadepartemeantta vuostáiváldimis guovvamánu 23. beaivvis gitta 27. beaivái diibmá, áššehuvve Oslo diggegottis.

Foto: Rasmus Berg / Natur og Ungdom

Les saken på norsk.

18 akšunistta gárte diggái maŋŋágo válde háldoseaset Norgga oljo- ja energiijadepartemeantta (OED) vuostáiváldima njealji jándorii, go áigo čalmmustahttit Fovse-ášši.

Dál leat buot aktivisttat áššehuvvan Oslo diggegottis.

– Dat lei hirpmástuhtti! Leimmet ráhkkanan dan vearrámussii, nu ahte dát áššehuvvan addá buori dovddu.

Dan dadjá Ella Marie Hætta Isaksen, okta dain miellačájeheddjiin gii lei guovddážis, ja nu maiddái lei áššáskuhtton.

Duogáš miellačájehemiide lei go bieggafápmorusttegat boazodoalluguovlluin Fovses ain ledje doaimmas. Alimusriekti celkkii 2021:s ahte dát rusttegat rihkkot sápmelaččaid olmmošvuoigatvuođaid.

Ella Marie Hætta Isaksen snakker til aksjonistene utenfor slottet.

Ella Marie Hætta Isaksen Šloahta luhte golggotmánus diibmá.

Foto: DRAGAN CUBRILO / NRK

Loavkidii vuoigatvuođaid searvat ráfálaš miellačájehemiide

Áššáskuhttiid bealušteaddjit, advokáhtat Olaf Halvorsen Rønning ja Anne-Marie Gulichsen leaba duhtavaččat go rievtti eanetlohku duođašta ahte dáin miellačájeheddjiin lei riekti ráfálaš vugiin čoahkkanit ja miela čájehit.

Riekti oaivvilda ahte stáhta sisabahkken – dat ahte gáibidedje bissehit miellačájehemiid, gudde sin olggos, válde sin háldogiddagassii ja ráŋggáštanvuohki – oktiibuot hehtte áššáskuhtton olbmuid vejolašvuođa čoahkkanit ja ráfálaččat miela čájehit nu go Vuođđolága § 101 ja EMK 11. artihkal addá vejolašvuođa.

Elle Rávdná Näkkäläjärvi bæres ut av OED i forbindelse med Fosenaksjonen.

Politiijat gudde akšunisttaid olggos ihkku: – Máŋggas čirro

– Min mielas lea buorre ahte rievttis čielgasit čájehit cealkin- ja miellačájehanfriddjavuođa mearkkašumi, ja makkár mearkkašupmi dás lea go bidjet stáhta eiseválddiide ala olmmošvuoigatvuođarihkkuma ovddasvástádusa, dadjá Rønning.

– Dan dáfus lea dát duopmu vuoitin demokratiija ja riektestáhta dáfus.

Hætta Isaksen dadjá ahte áššehuvvan ligge su váimmu.

– Dát ligge mu váimmu go jurddašan iežan ustibiid birra geat leat bargan duođai buori barggu. Dan ahte duopmárat oaivvildit ahte mii eat galgga ráŋggáštuvvot, dat orro vuoiggalaš, dadjá Hætta Isaksen.

NRK lei báikkis go akšunisttaid gudde olggos Oljo- ja energiijadepartemeanttas.

– Mun lean ilus go ii oktage dubmejuvvon bealuštan dihtii riektestáhta, dadjá sámediggepresideanta Silje Karine Muotka (NSR).

– Go ráđđehus badjel 500 beaivve badjelgeahččá Alimusrievtti duomu, de fertejit vuordit miellačájehemiid iežaset vuostá.

– Stuorra mearkkašupmi ráđđehusa ándagassiiátnumii

Riekti deattuhii erenomážit dan, go miellačájeheamit ledje stáhta olmmošvuoigatvuođarihkkuma vuostá, olmmošvuoigatvuođarihkkun mii lea nannejuvvon Alimusrievtti duomu vuođul.

Dasa lassin lei dán áššis stuorra mearkkašupmi sámi álbmogii.

Riekti deattuhii maiddái ahte miellačájehemiin lei stuorra mearkkašupmi ráđđehusa ándagassiiátnumii.

Go energiijaministtar Terje Aasland vihtanušai dikkis, de dajai son áibbas eará. Son oaivvildii ahte ráđđehusa ándagassiiátnun ii boahtán miellačájehemiid dihtii.

– Dat bargu álggahuvvui njuolgga maŋŋá go Alimusriekti celkkii duomus, dajai son.

Loga maid Fovse-akšunisttat dikkis: – Balan ahte eat dahkan doarvái

Ella Marie Hætta Isaksen

Ráđđehus šállošii boazosámiide njukčamanu 2. beaivve. Dán beaivve mearridedje aktivisttat heaittihit miellačájehemiid Oslos.

– Lei dehálaš šállošit njuolga boazoealáhusa olbmuide, ja singuin deaivvadin njukčamánu 2. beaivve, dajai Aasland dikkis, ja dajai maid ahte dán eai dahkan miellačájehemiid geažil.

– Ollu áigi lei vássán dan rájes go Alimusriekti celkkii duomus. Manne ádjáneiddet 500 beaivve plánet šállošeami?, jearai duopmár Kim Heger.

– Midjiide lei lunddolaš šállošit njukčamánu 2. beaivve. Dalle bohte Fovse boazosámit Fovses Osloi, ja danin lei lunddolaš dahkat dan go deaivvadeimmet singuin, vástidii Aasland.

Loga maid Ávvu diggelanjas maŋŋágo vihtta áššáskuhttima gessojedje ruovttoluotta: – Stuorra geahpádus

Fosen-aksjonister i Oslo tingrett.

Árvvoštallet guoddalit duomu

– Mii oaidnit ahte diggegoddi lea sierraoaivilis áššehuhttán Oljo- ja energiijadepartemeantta miellačájeheddjiid. Ii oktage duopmár gávdnan ákkaid sáhkohit sin, ja dat lea áibbas eará go dat maid áššáskuhttineiseváldi čuoččuhii.

– Dáid beivviid mii áigut guorahallat diggegotti čilgehusa duomus, ovdalgo árvvoštallat guoddalago áššáskuhttineiseváldi duomu lágamanneriektái.

Dan dadjá gaskaáigásaš stáhtaadvokáhta Stian F. Hermansen duomu birra.

NRK forklarer

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

Geavahuvvo guohtuneanan

Máttasápmelaččat leat geavahan Roan ja Stoerretjahke duottarguovlluid Fovses boazoguohtuneanan dálvet ovdal 1500-logu juo.

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

2010: Ožžot huksenlobi guvlui

2006:s dieđiha Statkraft Development AS ahte sii dáhtošedje hukset bieggafápmorusttegiid dán guvlui. Ohcamuš dohkkehuvvo 2010:s ja de addo huksenlohpi dahjege huksenkonsešuvdna. Dát huksenlohpi váidaluvvo, muhto dan datte dohkkeha Oljo- ja energiijadepartemeanta 2013:s.

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

2014: Ášši ovddiduvvo riektevuogádahkii

Ášši ovddiduvvo riektevuogádaga meannudeapmái. Åarjel-Fovsen sïjte ja Noerhte-Fovsen sïjte oaivvildit ahte huksen bilida dehálaš boazoguohtunguovlluid ja nu rihkku sámiid vuoigatvuođaid doaimmahit kultuvrraset.

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

2016: Álggahit huksenbarggu

Huksegohtet bieggafápmorusttegiid geassemánus 2016:s. Vaikko ášši ii leat loahpalaččat meannuduvvon riektevuogádagas, de lea stáhta addán huksejeaddjái lobi álggahit barggu árrat. Prošektii biddjo 11 miljárdda ruvnnu.

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

2018: ON dáhttu bissehit huksenbarggu

ON dáhttu Norgga bissehit Stoerretjahke huksenbargguid dassážii go ášši čielggaduvvo riektevuogádagas. Stáhta ii čuovvul dan, ja bieggaturbiinnat doaibmagohtet 2020:s.

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

2021: Alimusriekti cealká duomu

2021:s cealká ovttajienalaš Alimusriekti duomus ahte bieggafápmorusttegiid huksen Fovses rihkku sápmelaččaid vuoigatvuođaid kultuvrraset doaimmahit. Konsešuvnnat, mat dalle addojuvvojedje, eai leat šat fámus, go huksen rihkku ON-konvenšuvnna.

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

2022: Háliidit doalahit rusttegiid

Vaikko duopmu lea celkojuvvon, de joatkašuvvá bieggafápmodoaibma Fovses. 2021:s sádde ráđđehus Sámediggái reivve, mas dadjet ahte sin áigumuš lea bisuhit sihke bieggafápmorusttegiid ja boazodoalu Fovses.

Loga eambbo Fovse-ášši birra dáppe

Korte nyheter

  • Čavgejit gearggusvuođagáibádusaid Norggas

    Les på norsk.

    Heahtedilis berrejit dál olbmot ieža sáhttit birget ovtta olles vahku. Eiseválddiid ráva lea eanetgo duppal geardde guhkit go ovdal lea ávžžuhan, dieđiha NTB.

    Ráđđehus čavge gearggusvuođagáibádusaid earret eará borramuša, čázi, rádio ja vuosttašveahkkeneavvuid hárrái.

    Justiisa- ja gearggusvuođaministtar, Emilie Enger Mehl rávve maid ahte galggašii konto máŋgga iešguđetge báŋkkuin.

    – Sáhttá dáhpáhuvvat nu ahte okta báŋku fáhtehallá cyberfalleheapmái, nu ahte ii beasa ruđaid viežžat. Dalle sáhttá leat buorre jus leat ruđaid eará báŋkkuin. Seamma ákkaid geažil lea maid jierpmálaš ahte leat reaidaruđat, dadjá Mehl.

    Justis- og beredskapsminister. Emilie Enger Mehl.
    Foto: Eirik Hind Sveen / NRK
  • Einar Niemi oažžu St. Olava gudnemearka

    Les på norsk.

    Professor emeritus Einar Alfred Niemi, Čáhcesullos eret, lea nammaduvvon Riddárin 1. luohkkái Gonagaslaš Norgga St. Olava gudnemearkkas.

    – Dat lea stuorra gudni ja mun lean hui movttet, dadjá Niemi kvenaaviisii Ruijan Kaiku.

    Niemi lea 1989 rájes doaibman Norgga árktalaš universitehta historjáprofessorin. Son oažžu bálkkašumi iežas áŋgiruššama sámi ja kvena kultuvrra ovddas.

    Son lei miellahttu Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnnas.

    Geigejupmi dáhpáhuvvá UiT Campusis Romssas geassemánu 5. beaivve.

    Professor Einar Niemi
    Foto: NRK
  • Heahtetelefovnna fáhkka boraspirehástalusaid várás

    Les på norsk.

    Geassemánu 1. b. rájes gitta čakčamánu 8. b. rádjai vástida Romssa ja Finnmárkku Stáhtahálddašeaddji gažaldagaide jus fáhkka šaddá dárbu ásahit vaháteastadeaddji doaimmaid dahje boraspiriid jávkadit.

    Heahtetelefovdna lea fáhkka boraspireáššiid várás, ja doppe oažžu vástádusa maid olggobealde kantuvraáiggi mánnodagas sotnabeaivái.