Hopp til innhold

Fovse-akšunisttat demonstrerejedje Šloahta luhtte

Akšunisttain leat ođđa gáibádusat. Earret eará gáibidit ahte boazosámit Fovses Trøndelágas ožžot eatnamiid ruovttuluotta.

Fosen-slottet

OĐĐA GÁIBÁDUSAT: Fovse-akšunisttain leat golbma ođđa gáibádusa.

Foto: Solveig Katarina Fossum Norberg / NRK

Les saken på norsk.

Fovse-akšunisttat deaivvadedje Šloahta luhtte bearjadaga iđitbeaivvi. Sis ledje ođđa gáibádusat:

  • Olles proseassa Fovse-áššis ferte guorahallojuvvot, vai dat seamma ii geava ođđasit
  • Ovddalgihtii álggahanlohpi ii sáhte dohkkehuvvot boahttevaš huksejumiin, nu go Fovses
  • Fovse-sápmelaččat fertejit áiggi mielde oažžut iežaset eatnamiid ruovttoluotta

Miellačájeheamit gevve dan oktavuođas go ráđđehus deaivvada ruvdnoprinsaregeanttain stáhtaráđis.

Akšunisttain lei «juoiganmaratona» Šloahta luhtte stáhtaráđi čoahkkináigge.

– Dat lea čájehan dihtii mii čuovvut mielde, mii leat ain dás, dadjá Ella Marie Hætta Isaksen NRK:i.

Mun ferten dadjat ahte mun ráhkistan dán. Mun lean leamaš aktivista máŋga, máŋga jagi. Dál arvá, olbmot čužžot ja juiget ja juiget, dat lea mu mielas albma aktivisma, lasiha son.

Dán dálvvi leat Davvi-Fovse ja Mátta-Fovse siiddat vuolláičállán šiehtadusaid stáhtain, maid vuođul ožžot buhtadusa olmmošvuoigatvuođarihkkuma dihtii.

Fosen-aksjonistene joiket i nesten to timer mens regjeringen møtte kronprinsregenten i statsråd på Slottet.

Fovse-akšunisttat juige masá guokte diimmu, dan botta go ráđđehus deaivvadii ruvdnoprinsaregeanttan Stáhtaráđis.

Eai dáhto gáržžidit ovddalgihtii álggahanlobi geavaheami

NRK lea jearran energiijadepartemeanttas kommentára akšunisttaid gáibádusaide.

Ráđđehusas ii leat jurdda gáržžidit ovddalgihtii álggahanlobi geavaheami, go dan oaivvildit leat áibbas guovddážis amaset kritihkalaš vuođđostruktuvrra huksemat maŋiduvvot.

– Ráđđehus háliida baicce árvvoštallat sáhttet go olahit seamma mihttu jos mii rievdadat proseassanjuolggadusaid,

maid vuođul sáhttit mearridit nu árrat go vejolaš leago mearrádus lobálaš vai ii, ja mii čatná osolaččaid, dadjá energiijaministtar Terje Aasland NRK:i.

– Dien láhkai sáhttit garvit ahte duopmostuolut fámohuhttet mearrádusaid maŋŋágo stuorra investeremat leat dahkkon, dadjá Aasland.

Akšunisttat áššáskuhtton

Vuossárgga álggahuvvui diggeášši 18 Fovse-akšunistta vuostá, geat ledje áššáskuhtton go biehttaledje máksimis sáhkuid maid ožžo politiijain maŋŋá diimmá dálvvi akšuvnnaid Oslos.

Lea leamaš hui emotionála vahkki, dan dihtii go buohkat mii, geat leat áššáskuhtton, leat čilgen iežamet beliid ja man dihtii mii gárttaimet dan dillái ahte dovddaimet ahte fertiimet okkuperet Oljo- ja energiijadepartemeantta, earret eará.

Dan dadjá Ella Marie Hætta Isaksen.

Nubbi diggebeaivi Fovse-aktivisttat: – Mii šattaimet bákkus nealgudit iežamet

Elle Nystad i Oslo tingrett.

Ja dat han leat máilmmi persovnnalaš historjját mat leat boahtán ovdan, lasiha Hætta Isaksen.

Duorastaga gesii áššáskuhtti viđa akšunistta áššáskuhttimiid ruovttuluotta. Dát akšunisttat demonstrerejedje Ruhtadandepartemeantta olggobealde.

Fosen-slottet

Fovse-akšunisttat demonstrerejit Šloahta luhtte.

Foto: Solveig Katarina Fossum Norberg / NRK
Fosen-slottet

Fovse-akšunisttat demonstrerejit Šloahta luhtte.

Foto: Solveig Katarina Fossum Norberg / NRK
Fosen-slottet

Fovse-akšunisttat demonstrerejit Šloahta luhtte.

Foto: Solveig Katarina Fossum Norberg / NRK
Fosen-slottet

Fovse-akšunisttat demonstrerejit Šloahta luhtte.

Foto: Solveig Katarina Fossum Norberg / NRK
Fosen-slottet

Fovse-akšunisttat demonstrerejit Šloahta luhtte.

Foto: Solveig Katarina Fossum Norberg / NRK
Fosen-slottet

Fovse-akšunisttat demonstrerejit Šloahta luhtte.

Foto: Solveig Katarina Fossum Norberg / NRK

Maŋŋá politiijaid vihtančilgehusaid de bođii ovdan ahte ii lean čielga diehtu gii dat mearridii váldet gitta dan vihtta akšunistta.

– Ii leat čielga diehtu gii mearridii vuosttas geardde sin váldit gitta, dajai áššáskuhtti Stian Hermansen dikkis.

Dat 13 aktivistta, geat demonstrerejedje Oljo- ja energiijadepartemeantta (OED) vuostáiváldimis, leat ain áššáskuhtton.

NRK forklarer

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

Geavahuvvo guohtuneanan

Máttasápmelaččat leat geavahan Roan ja Stoerretjahke duottarguovlluid Fovses boazoguohtuneanan dálvet ovdal 1500-logu juo.

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

2010: Ožžot huksenlobi guvlui

2006:s dieđiha Statkraft Development AS ahte sii dáhtošedje hukset bieggafápmorusttegiid dán guvlui. Ohcamuš dohkkehuvvo 2010:s ja de addo huksenlohpi dahjege huksenkonsešuvdna. Dát huksenlohpi váidaluvvo, muhto dan datte dohkkeha Oljo- ja energiijadepartemeanta 2013:s.

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

2014: Ášši ovddiduvvo riektevuogádahkii

Ášši ovddiduvvo riektevuogádaga meannudeapmái. Åarjel-Fovsen sïjte ja Noerhte-Fovsen sïjte oaivvildit ahte huksen bilida dehálaš boazoguohtunguovlluid ja nu rihkku sámiid vuoigatvuođaid doaimmahit kultuvrraset.

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

2016: Álggahit huksenbarggu

Huksegohtet bieggafápmorusttegiid geassemánus 2016:s. Vaikko ášši ii leat loahpalaččat meannuduvvon riektevuogádagas, de lea stáhta addán huksejeaddjái lobi álggahit barggu árrat. Prošektii biddjo 11 miljárdda ruvnnu.

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

2018: ON dáhttu bissehit huksenbarggu

ON dáhttu Norgga bissehit Stoerretjahke huksenbargguid dassážii go ášši čielggaduvvo riektevuogádagas. Stáhta ii čuovvul dan, ja bieggaturbiinnat doaibmagohtet 2020:s.

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

2021: Alimusriekti cealká duomu

2021:s cealká ovttajienalaš Alimusriekti duomus ahte bieggafápmorusttegiid huksen Fovses rihkku sápmelaččaid vuoigatvuođaid kultuvrraset doaimmahit. Konsešuvnnat, mat dalle addojuvvojedje, eai leat šat fámus, go huksen rihkku ON-konvenšuvnna.

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

2022: Háliidit doalahit rusttegiid

Vaikko duopmu lea celkojuvvon, de joatkašuvvá bieggafápmodoaibma Fovses. 2021:s sádde ráđđehus Sámediggái reivve, mas dadjet ahte sin áigumuš lea bisuhit sihke bieggafápmorusttegiid ja boazodoalu Fovses.

Loga eambbo Fovse-ášši birra dáppe

Nubbi diggebeaivi Eai beassan bissetkeahttá čilget iežaset áššiid sámegillii dikkis: – Badjelgehččet min giela

Mihkkal Hætta

Akšunerejedje OED:s njeallje beaivve.

Fovse-aktivsittat šávihedje OED:a vuostáiváldimii iđđedis duorastaga, guovvamánu 23. beaivvi diibmá.

Sii háliidedje ovddasvástádusa bidjat energiijaministara Terje Aaslandii go olmmošvuoigatvuođarihkkun dáhpáhuvvá Fovses.

Beaivvi mielde vulge departemeantta bargit ruoktut, ja akšunisttat orustedje departemeanttas dassážii go politiijat gudde sin olggos vuossárgga čuovganeapmái.

Goalmmát diggebeaivi Politiijat gudde akšunisttaid olggos ihkku: – Máŋggas čirro

Elle Rávdná Näkkäläjärvi bæres ut av OED i forbindelse med Fosenaksjonen.

Áššáskuhtton akšunisttat dadje diggeáššis, ahte sin mielas lei árgges dahku politiijain guoddit sin olggos ihkku, go journalisttat eai lean šat báikkis.

– Stáhta ii duotto gávttehasaid oaidnit go politiijat guddet sin olggos. Danin dat dáidá ihkku dáhpáhuvvan.

Dan dajai Rasmus Madsen Berg iežas čilgehusas dikkis.

Njealját diggebeaivi Ávvu diggelanjas maŋŋágo vihtta áššáskuhttima gessojedje ruovttoluotta: – Stuorra geahpádus

Fosen-aksjonister i Oslo tingrett.

Korte nyheter

  • Unio-streiken trappes opp – Samisk videregående skole i Karasjok blant de berørte

    – Streiken får store konsekvenser for flere av elevene våre. Noen vil oppleve at de ikke får gjennomføre eksamener, sier rektor ved Samisk videregående skole i Karasjok, Susann Røkke.

    Unio har varslet opptrapping av streiken mandag og 17 av skolens lærere tas ut i streik.

    Elevene har også fått informasjon på skolens hjemmeside (ekstern lenke).

    Alle elevene må møte opp til vanlig tid mandag morgen.

    – Det er først i morgen vi kan offentliggjøre hvilke lærere som er i streik, og hvilke elever og skoleklasser som berøres, forklarer Røkke.

    Skolen har nærmere 90 elever i Karasjok og om lag 60 elever rundt om i Norge som får fjernundervisning i samisk.

    Rektor Susann Røkke
    Foto: Torgeir Varsi / NRK
  • Unio bargoheaitta: Muhtumat eai beasa eksameniid čađahit

    Unio bargoheaitta čuohcá hui olu ohppiide Sámi joatkkaskuvllas Kárášjogas ge. Muhtumat eai beasa eksámeniid ge čađahit, lohká skuvla rektor Susann Røkke.

    Ihtá iđida rájes servet 17 oahpaheaddji Kárášjogas ge dán bargoheaitagii.

    Fágasearvvit Akademikerne ja Unio dat álggahedje bearjadaga bargoheaitaga Norggas, go eai soabadan bargoaddin bálkkáid alde.

    Vuossárgga viiddiduvvo bargoheaitta ja earret eará gártet 17 bargi Sámedikkis ja 17 oahpaheaddji Sámi joatkkajovllas Kárášjogas searvat bargoheaitagii.

    Røkke sáhttá easkka ihttin juohkit ohppiide dárkilat dieđuid dan birra geaidda bargoheaitta čuohcá, go easkka ihttin iđđes lea almmolaš geat dat leat dat 17 oahpaheaddji geat ihttin servet bargoheaitagii.

    Skuvlla lea iežas digitála lávddiin juohkán ohppiide dieđuid bargoheaitaga birra. Buot oahppit galget ihttin boahtit skuvlii nu go dábálaččat (sami.vgs.no).

    Bargoheaitta čuohcá maiddái ohppiide miehtá Norgga geaidda Sámi joatkkaskuvla fállá gáiddusoahpahusa sámegielas.

    Sámedikki direktevra, Inger Marit Eira-Åhrén, lea maid NRK sápmái dovddahan ahte bargoheaitta dáidá earret eará čuohcat Sámediggái dainna lágiin ahte sis unnu kapasitehta.

    Rektor Susann Røkke
    Foto: Torgeir Varsi / NRK
  • Jillen-Njaarke ja Øyfjellet Wind AS ihttin dikkis

    Helgelándda diggegottis Musseres Nordlánddas álgá ihttin diggi mas lea áššin bieggafápmohuksen guovllus gokko boazodoallit johtet iežaset bohccuiguin guottetbáikái.

    Dikkis deaivvadit Jillen-Njaarke orohaga boazodoallit ja bieggáfápmu huksejeaddji Øyfjellet Wind AS.

    Åajvaeries Musseres dat leat 72 bieggaturbiinna huksejuvvon dakko gokko orohat láve johtit guottetbáikái giđđat.

    Diggi galgá earret eará vástidit guokte gažaldaga:

    1) Leat go bieggaturbiinnat huksejuvvon lobálaš konsešuvnnain, man vuođul stáhta maid de lea addán dien guovllu bieggafápmoindustriija doibmii, aisttan eksproprieren guovllu industriija doibmii.

    2) Jos gávnnahit ahte konsešuvdna lea lobálaš, de galgá diggi maid vástidit man stuorra buhtadusa dahje vahátmávssu boazodoallit galget oažžut dan ovddas go sin giđđajohtingeaidnu lea stáhta bealis addojuvvon eará atnui.

    Orohat čuoččuha ahte konsešuvdna ii leat lobálaš, ja huksejeaddji ges čuoččuha ahte buot lea mannan čallát mielde ja ahte konsešuvdna lea lobálaš.

    Ovdalis leat sámi politihkkárat ja earát almmolaččat dovddahan ahte dát ášši muittuha Fovse ášši máttasámis, maid máttasámi boazodoallit vuite Alimusrievttis.

    Dikki oktavuođas lea maid doarjjaakšuvnna Musseres.

    Dát nu gohčoduvvon Åajvaerie-diggi bistá geassemánu 13. beaivve rádjai.