– Mus leat máŋggalágan dovddut oktanaga. Lean visot váiban. Lea leamaš garra jahki ja leat dán dihtii šaddan olu iežamet eallimis guođđit eret.
Dan dadjá Ella Marie Hætta Isaksen go čilge iežas ášši dikkis.
– Midjiide lea dehálaš čájehit ahte akšuvnnat ledje dárbbašlaččat, ja ahte juste dat dagahii ahte ášši ovdánii.
Hætta Isaksen muitala losses jagi birra, ja akšunisttat leat iežaset dáfus šaddan olu eará guođđit dagakeahttá.
– Mun balan ahte eat leat dahkan doarvái.
Son ferte váldet bottu iežas čilgehusas. Diggelanjas lea jaskat.
Hætta Isaksen ja máŋga eará akšunistta ganjaldit.
– Smiehtan hirbmat ollu boazosámiid birra. Easkka dál nagodan duođaid oaidnit dan stuorra noađi mii sis leamaš dan logi jagi go ášši lea meannuduvvon.
– Boahtteáiggeballu
Jon Anta Eira-Åhrén lea nuorra boazoeaiggát Raarvihkes Trøndelágas eret, áiddo álgimin boazodoaluin.
Son lea okta sis geat leat áššáskuhtton Fovse-miellačájehemiid dihtii.
– Dát váikkuha mu go oaččun dakkár boahtteáiggebalu.
Son lea bajásšaddan boazodoalus ja lea sihkar ahte dainna son háliida joatkit.
– Lean bajásšaddan dainna, lea dan maid ráhkistan ja dan maid háliidan bargat, lasiha son.
Danin searvvai Eira-Åhrén miellačájehemiide Oslos. Muhto dat ii leat leamaš váikkuhusaid haga.
– Don leat hui oidnosis go leat nuorra ja háliidat suddjet ealáhusa, mii jo vásiha ollu cielaheami. Fertet psyhkalaččat leat gievra jos galggat veadjit mediai mannat ja bealuštit iežat eallinvuogi.
Su mielas lea stáhta dál oastán iežas friddjan olmmošvuoigatvuođarihkkumis.
– Dá lea maid vuohki mo jávohuhttit olbmuid – sáhkkuhit.
– Munnje lei lunddolaš joatkit boazodoaluin, dadjá Jon Anta Eira-Åhrén.
Foto: Håkon Mudenia / NRK– Ráŋggáštuvvot go leat suddjen olmmošvuoigatvuođaid
– Mii ráŋggáštuvvot go leat suddjen olmmošvuoigatvuođaid.
Dan dajai Ella Marie Hætta Isaksen NRK:i ovdal dikki.
– Min akšuvnnat ledje áibbas dárbbašlaččat vai Fovse-ášši loahpaloahpas galggai man nu láhkai čovdojuvvot, dajai son dikkis vuossárgga.
Son ja 17 eará sámi aktivistta leat áššáskuhtton rihkkon lága Fovse-miellačájeheamis.
– Go mun geahčan iežan akšuvdnaustibiid, de mun dovddan ahte sii eai livčče galgan obanassiige leat dás, dadjá Hætta Isaksen.
– Muhto sii, geat jagiid leat rihkkon olmmošvuoigatvuođaid, besset friddjan.
Akšunisttat Oslo diggegottis.
Foto: Håkon Mudenia / NRKDán áigge stuorámus sámestuibmi
Iežas čilgehusas muitala Hætta Isaksen akšuvnnaid birra, mat biste ovcci beaivve oktanuppelot departemeantta olggobealde.
Ihkku guovvamánu 27. beaivve gudde politiijat aktivisttaid olggos Oljo- ja energiijadepartemeanttas.
– Dalle lihkai Norgga álbmot govaide gos oidne ahte min gudde olggos ihkku. Dat lei hirbmat váivi, dadjá Hætta Isaksen.
– Dalle čielggai ahte dá lea dán áigge stuorámus sámestuibmi.
Akšuvnnaid áigge serve eambbosat ja eambbosat miellačájehemiide.
– Dá lea ođđaáigásaš sámedáistaleapmi, man eat leat oaidnán guhkes áigái, dadjá Hætta Isaksen.
Son čilge ahte akšuvnnat ledje stuorra oassin Fovse-ášši ovdáneapmái.
– Lean nu mearehis rámis daid akšuvnnaid dihtii maid mii leat čađahan, dadjá son eará akšunisttaide dikkis.
Mari Boine maid bođii Oslo diggegoddái čuovvut diggeášši.
Foto: Håkon Mudenia / NRKHáliidii čilget bealis sámegillii – dasa ii nagodan diggi láhčit dili
Okta, gii maid čilgii iežas ášši dikkis, lei Elle Nystad, NSR Nuoraid jođiheaddji.
NSR Nuorat lea Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) nuoraidlávdegoddi.
Nystad háliidii čilget áššis iežas eatnigillii, sámegillii.
– Go galggan čilget dovduičuohcci oasi, de lea álkit munnje dahkat dan sámegillii. Mu eatnigillii ja váibmogillii.
Dikkis lei ge sámegielat dulka dan dihtii.
Muhto go dikkis váilo bealljebilttut, de ii nagodan Oslo diggegoddi láhčit dili nu ahte Nystad beasai čilget olles áššis sámegillii.
Duopmár Kim Heger šállošii ja giittii Nystada go liikká čilgii dárogillii.
Nystada čilgehusa loahpas, de beasai son čilget iežas ášši sámegillii, go dulka čuoččui su bálddas.
– Lea sáhka min eallimiin, ii ge min beroštumiin nu go muhtin ministarat čuoččuhit. Sámi eallinvuohki lea olles min eallin. Dat ii leat dušše astoáigedoaibma. Dat lea olles min eallin.
Mihkkal Hætta beasai čilget iežas ášši sámegillii, ja dulka jorgalii su čilgehusa dárogillii cealkagis cealkagii, danin go dikkis oidne ahte dasa lei áigi.
Elle Nystad ja Ella Marie Hætta Isaksen Oslo diggegoddái.
Foto: Håkon Mudenia / NRK– Sámi kultuvra leahkin lea dán duohken
– Sii dadjet ahte sámi kultuvra leahkin dahje ii leahkin, sáhttá leat dán duohken.
Dan dadjá advokáhta Olaf Halvorsen Rønning. Son bealušta máŋga aktivistta dán áššis.
– Boazodoalu haga, de boahtá sámi kultuvra ja giella jávkat.
Halvorsen Rønning dadjá ahte miellačájeheamit ledje dan vuostá go ráđđehus ii čuovvulan olmmošvuoigatvuođarihkkuma Fovses.
Danin oaivvildit sii ahte akšunisttaid ii sáhte dubmet.
– Sii čájehedje ahte eai dohkket vearredaguid ja olmmošvuoigatvuođaid rihkkuma, maid ráđđehus dahká sin vuostá joavkun, lasiha son.
Ášši alaguoddi Stian F. Hermansen geassá ovdan Fovse olmmošvuoigatvuođarihkkuma ja Oslo miellačájehemiid erohusaid.
– Ráŋggáštusáššis lea jearaldat ahte galget go áššáskuhtton olbmot ráŋggáštuvvot go eai doahttalan politiijaid gohččumiid.
Akšunisttat leat áššáskuhtton go eai miehtan máksit sáhkuid maid ožžo go válde háldoseaset Oljo- ja energiijadepartemeantta ja Finánsadepartemeantta.
Foto: Emrah Senel / NRKÁššáskuhtton Fovse-akšuvnnaid dihtii
Guovvamánu 27. beaivvi 2023:s čalmmustahtte akšunisttat ahte 500 beaivvi ledje vássán dan rájes go Alimusriekti celkkii ahte Fovse bieggafápmorusttegat Trøndelágas rihkkot olmmošvuoigatvuođaid.
Akšunisttat válde háldoseaset Oljo- ja energiijadepartemeantta ja giddejedje Ruhtadandepartemeantta uskkádaga.
13 akšunistta leat áššáskuhtton go eai guođđán Oljo- ja energiijadepartemeantta, maŋŋel go politiijat bivde sin mannat doppe eret.
Vihtta akšunistta leat gis áššáskuhtton go eai sirdán Ruhtadandepartemeanttas eret, politiijat gohččuma mielde.
Akšunisttat sáhkohalle, ja sáhkuid sii biehttalit máksimis. Dál lea Oslo diggegottis várrejuvvon guhtta beaivvi dán ášši gieđahallamii.
– Sáhkkosturrodat lea vuoliduvvon meannudanáiggi geažil, ášši prinsihpalaš beliid geažil, dadjá Hermansen.
Ođđa olmmošvuoigatvuođarihkkon
Advokáhta Olaf Halvorsen Rønning lea máŋga aktivistta bealušteaddji, ja son čállá preassadieđáhusas ahte miellačájeheaddjit leat bures suddjejuvvon olmmošvuoigatvuođaid bokte.
– Šattašii ođđa olmmošvuoigatvuođarihkkon jos sámi miellačájeheaddjit ráŋggáštuvvojit dákkár lágan miellačájehemiid dihtii.
Halvorsen Rønning ja advokáhta Anne-Marie Gulichsen dat leaba sámi aktivisttaid bealušteaddjit.
– Min oainnu mielde, de geavahit sii sin sátnefriddjavuođa čalmmustahttit ráđđehusa olmmošvuoigatvuođarihkkuma sin joavkku vuostá. Danin cealkin- ja čoahkkananfriddjavuohta guovddážis dás, dadjá Halvorsen Rønning NRK:ii.
Geavahuvvo guohtuneanan
Máttasápmelaččat leat geavahan Roan ja Stoerretjahke duottarguovlluid Fovses boazoguohtuneanan dálvet ovdal 1500-logu juo.
2010: Ožžot huksenlobi guvlui
2006:s dieđiha Statkraft Development AS ahte sii dáhtošedje hukset bieggafápmorusttegiid dán guvlui. Ohcamuš dohkkehuvvo 2010:s ja de addo huksenlohpi dahjege huksenkonsešuvdna. Dát huksenlohpi váidaluvvo, muhto dan datte dohkkeha Oljo- ja energiijadepartemeanta 2013:s.
2014: Ášši ovddiduvvo riektevuogádahkii
Ášši ovddiduvvo riektevuogádaga meannudeapmái. Åarjel-Fovsen sïjte ja Noerhte-Fovsen sïjte oaivvildit ahte huksen bilida dehálaš boazoguohtunguovlluid ja nu rihkku sámiid vuoigatvuođaid doaimmahit kultuvrraset.
2016: Álggahit huksenbarggu
Huksegohtet bieggafápmorusttegiid geassemánus 2016:s. Vaikko ášši ii leat loahpalaččat meannuduvvon riektevuogádagas, de lea stáhta addán huksejeaddjái lobi álggahit barggu árrat. Prošektii biddjo 11 miljárdda ruvnnu.
2018: ON dáhttu bissehit huksenbarggu
ON dáhttu Norgga bissehit Stoerretjahke huksenbargguid dassážii go ášši čielggaduvvo riektevuogádagas. Stáhta ii čuovvul dan, ja bieggaturbiinnat doaibmagohtet 2020:s.
2021: Alimusriekti cealká duomu
2021:s cealká ovttajienalaš Alimusriekti duomus ahte bieggafápmorusttegiid huksen Fovses rihkku sápmelaččaid vuoigatvuođaid kultuvrraset doaimmahit. Konsešuvnnat, mat dalle addojuvvojedje, eai leat šat fámus, go huksen rihkku ON-konvenšuvnna.
2022: Háliidit doalahit rusttegiid
Vaikko duopmu lea celkojuvvon, de joatkašuvvá bieggafápmodoaibma Fovses. 2021:s sádde ráđđehus Sámediggái reivve, mas dadjet ahte sin áigumuš lea bisuhit sihke bieggafápmorusttegiid ja boazodoalu Fovses.
