Hopp til innhold

Ávvu diggelanjas maŋŋágo vihtta áššáskuhttima gessojedje ruovttoluotta: – Stuorra geahpádus

Ovdalaš go Terje Aasland vihtanuššagoahtá, de gesii áššáskuhtti ruovttoluotta vihtta Fovse-aktivistta áššáskuhttima.

Fosen-aksjonister i Oslo tingrett.

ÁŠŠÁSKUHTTIN GESSUI RUOVTTOLUOTTA: Viđa Fovse-akšunistta áššáskuhttimat gessojedje ruovttoluotta.

Foto: Håkon Mudenia / NRK

Les saken på norsk.

Otná beaivi buvttii hirbmat vuoimmi midjiide. Ayla ja daid earáid áššáskuhttimat gessojedje ruoktot dan dihtii go politiijaid gieđahallamat eai leat leamaš doarvái čorgadat, njulgestaga. Dat lei máilmmi buorre ođas.

Dan dadjá Ella Marie Hætta Isaksen.

– Lea stuorra geahpádus, dadjá son.

Flere av aktivistene som fikk tiltalene sine trekt tilbake er glad for det i Oslo tingrett.

Aktivisttat ávvudit dál go dušše 13 aktivistta leat áššáskuhtton.

Foto: Håkon Mudenia / NRK

Hætta Isaksen lea ain áššáskuhtton, muhto unnaoappáža áššáskuhtton gessui ruoktot.

– Šadden hui ilus. Dat čájeha ahte ávkkuhii deike boahtit, iige dušše dohkkehit, muhto čájehit vuostehágu, dadjá unnaoappáš Ayla Iselin Hætta Isaksen.

– Doaivva áššis

Bottus lei stuorra ávvu ja giehtaspeažžun go dán vihttasa áššáskuhttimat gessojedje ruovttoluotta.

– Dat hušša maid leat dovdan gorudis dán áigodaga, viimmat luovvanii. Dál lea mus ollu stuorát doaivva áššái go mii mus ikte lei.

Dan dadjá Eeva Katri Kristiina Kitti, gii dál ii leat šat áššáskuhtton. Marit Jensen Michelsena áššáskuhttin maid gessui ruoktot.

– Álggos dat bođii šohkkan, ja de šattaimet hui ilus. Buorrestalaimet ja čieruimet, dadjá Jensen Michelsen.

Áššáskuhtti geassá ruoktot viđa akšunistta áššáskuhttimiid, geat demonstrerejedje Ruhtadandepartemeantta olggobealde.

Amnesty Norgga politihkalaš ráđđeaddi, Aili Keskitalo mielas berrejit buot aktivisttaid áššáskuhttimat gessot.

– Diggeášši govvida hui čielgasit ahte buot aktivisttaid áššáskuhttimat berrejit gessot ruovttoluotta. Eiseválddiide berre leat stuorra ášši ovdalgo mannet cealkin- ja čohkkenfriddjavuođa ovdii, dadjá Keskitalo.

Duopmu celko cuoŋumánu 12. beaivvi, dajai duopmár Kim Heger.

Akšunisttaide geahpádus go vihttasa áššáskuhttimat gessojedje ruovttoluotta.

Eahpečielggas gii mearridii aktivisttaid váldet gitta

– Ii leat čielga diehtu gii mearridii vuosttas geardde sin váldit gitta.

Dan dadjá áššáskuhtti Stian Hermansen dikkis.

Maŋŋá politiijaid vihtančilgehusaid de bođii ovdan ahte ii lean čielga diehtu gii dat mearridii váldet gitta akšunisttaid geat ledje Ruhtadandepartemeantta olggobealde.

– Hestvik muitalii ikte ahte lei dan beaivve mearrideaddji jurista gii mearridii sin gitta váldet, muhto mearrideaddji jurista gis lei ádden nu ahte Hestvik dat mearridii dan.

Dat bođii ovdan Eirik Hestvik ja eará politiijaid vihtančilgehusain.

Lea leamaš lossat dovdat ja lea eahpevuoiggalaš ahte dušše sii váldojedje gitta báljes giddagaslatnjii, ja danin leage hui buorre dovdu go sii eai dál dárbbaš vuordit nu galle vahku dassážii go duopmu celko, lasiha stuorraoabbá Ella Marie Hætta Isaksen.

Dat 13 aktivistta, geat demonstrerejedje Oljo- ja energiijadepartemeantta vuostáiváldimis, leat ain áššáskuhtton.

Elle Rávdná Näkkäläjärvi bæres ut av OED i forbindelse med Fosenaksjonen.

Politiijat gudde akšunisttaid olggos ihkku: – Máŋggas čirro

– Miellačájeheamit eai váikkuhan šállošeapmái

– Mus lea stuorra respeakta miellačájeheddjiide.

Dan dadjá energiijaministtar Terje Aasland iežas vihtančilgehusas Fovse-aktivisttaid diggeáššis.

– Sávvat ahte son dovddasta ahte miellačájeheamit dahke ahte stáhta mieđihii olmmošvuoigatvuođarihkkuma Fovses.

Dan dajai Ella Marie Hætta Isaksen ovdal Terje Aaslanda vihtančilgehusa.

Muhto Aasland ii leat ovtta oaivilis dasa ahte miellačájehemiid dihtii sii mieđihedje olmmošvuoigatvuođarihkkuma.

– Dat bargu álggahuvvui njuolgga maŋŋá go Alimusriekti celkkii duomus, dadjá energiijaministtar.

Ráđđehus šállošii boazosámiide njukčamanu 2. beaivve. Dán beaivve mearridedje aktivisttat heaittihit miellačájehemiid Oslos.

– Lei dehálaš šállošit njuolga boazoealáhusa olbmuide, ja singuin deaivvadin njukčamánu 2. beaivve, dadjá Aasland, ja dadjá maid ahte dán eai dahkan miellačájehemiid geažil.

– Ollu áigi lei vássán dan rájes go Alimusriekti celkkii duomus. Manne ádjáneiddet 500 beaivve plánet šállošeami?, jearrá duopmár Kim Heger.

– Midjiide lei lunddolaš šállošit njukčamánu 2. beaivve. Dalle bohte Fovse boazosámit Fovses Osloi, ja danin lei lunddolaš dahkat dan go deaivvadeimmet singuin, vástida Aasland.

De tiltalte ser mot Aasland som vitner.

Energiijaministtar vihtanin Fovse-aktivisttaid diggeáššis.

Foto: Håkon Mudenia / NRK

Reagere Aaslandda vihtančilgehussii

Mu mielas lea imaš go eat lean gullan sis maidege. Debatten TV-prográmmas maŋŋebárgga ovdal, ii miehtan ministtar dadjat olmmošvuoigatvuođarihkkon sáni.

Dan dadjá Fovse boazoeaiggát Sissel Stormo Holtan dikkis. Son lei maid vihtanin diggeáššis.

De manai beannot beaivi, ja son šállošii olmmošvuoigatvuođarihkkuma. In leat sutnje ovtta oaivilis, dadjá Stormo Holtan.

Dikkis čilgii son maid ahte ášši ovdánii eambbo akšuvnnaid maŋŋá, ja ahte šiehtadallanproseassa mii doalvvui sin dálá šiehtadusaide, álggahuvvui miellačájehemiid maŋŋá.

Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka (NSR) lei maid vihtanin dikkis duorastaga.

– Livččen sávvan ahte olmmošvuoigatvuođarivttiid várjaleaddjit eai livčče dárbbašan dáppe leat odne, dadjá Muotka.

– Sii leat duostilat, ja lea stuorra paradoksa go sii leat áššáskuhtton, dadjá son.

Boazoeaiggát ja Mátta-Fovse siidda jođiheaddji Leif Arne Jåma oaivvilda ahte akšuvnnain ledje čielga váikkuhusat Fovse-ášši ovdáneapmái.

– Fovse-akšunisttaid haga jáhkán ášši livččii ádjánan ráđđehusvuogádagas.

Jåma mielas lei áššis njoazes ovdáneapmi, dassážii go Fovse-akšunisttat demonstreregohte Oslos diimmá giđa.

– Lean agi beaivve giitevaš sin veahki ovddas. Lea áibbas čielggas ahte sii dat váikkuhedje min áššái.

Jåma lei dikkis duorastaga doarjun dihtii aktivisttaid.

– Olu giitu. Giitu go lehpet dáppe, ja giitu dan ovddas maid lehpet dahkan, dadjá son.

Leder for Sør-Fosen sijte, Leif Arne Jåma, i Oslo tingrett under rettssaka mot Fosen-aktivistene

Mátta-Fovse siidda jođiheaddji Leif Arne Jåma Oslo diggegottis Fovse-aktivisttaid diggeáššis.

Foto: Håkon Mudenia / NRK

Beaska Niillas (NSR) reagere garrasit Aaslandda vihtančilgehussii. Son lea čuvvon dikki álggu rájes, ja searvvai ieš maid Fovse-akšuvnnaide.

– Sus ii leat makkárge vuoigatvuohta iežas bajidit mangeláhkai nie mo viggá, dan ii leat.

Aasland čilgii dikkis ahte miellačájeheamit eai váikkuhan ráđđehusa áššečuovvuleapmái.

Dat ii doala deaivása, oaivvilda Beaska Niillas.

– Lea dáid akšuvnnaid dihtii ahte mii leat ná guhkás joavdán Fovse-áššis.

Son čujuha dasa go guktot siiddat, maidda Fovse bieggaturbiinnat váikkuhit, leat vuolláičállán šiehtadusaid huksejeddjiiguin.

NRK forklarer

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

Geavahuvvo guohtuneanan

Máttasápmelaččat leat geavahan Roan ja Stoerretjahke duottarguovlluid Fovses boazoguohtuneanan dálvet ovdal 1500-logu juo.

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

2010: Ožžot huksenlobi guvlui

2006:s dieđiha Statkraft Development AS ahte sii dáhtošedje hukset bieggafápmorusttegiid dán guvlui. Ohcamuš dohkkehuvvo 2010:s ja de addo huksenlohpi dahjege huksenkonsešuvdna. Dát huksenlohpi váidaluvvo, muhto dan datte dohkkeha Oljo- ja energiijadepartemeanta 2013:s.

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

2014: Ášši ovddiduvvo riektevuogádahkii

Ášši ovddiduvvo riektevuogádaga meannudeapmái. Åarjel-Fovsen sïjte ja Noerhte-Fovsen sïjte oaivvildit ahte huksen bilida dehálaš boazoguohtunguovlluid ja nu rihkku sámiid vuoigatvuođaid doaimmahit kultuvrraset.

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

2016: Álggahit huksenbarggu

Huksegohtet bieggafápmorusttegiid geassemánus 2016:s. Vaikko ášši ii leat loahpalaččat meannuduvvon riektevuogádagas, de lea stáhta addán huksejeaddjái lobi álggahit barggu árrat. Prošektii biddjo 11 miljárdda ruvnnu.

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

2018: ON dáhttu bissehit huksenbarggu

ON dáhttu Norgga bissehit Stoerretjahke huksenbargguid dassážii go ášši čielggaduvvo riektevuogádagas. Stáhta ii čuovvul dan, ja bieggaturbiinnat doaibmagohtet 2020:s.

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

2021: Alimusriekti cealká duomu

2021:s cealká ovttajienalaš Alimusriekti duomus ahte bieggafápmorusttegiid huksen Fovses rihkku sápmelaččaid vuoigatvuođaid kultuvrraset doaimmahit. Konsešuvnnat, mat dalle addojuvvojedje, eai leat šat fámus, go huksen rihkku ON-konvenšuvnna.

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

2022: Háliidit doalahit rusttegiid

Vaikko duopmu lea celkojuvvon, de joatkašuvvá bieggafápmodoaibma Fovses. 2021:s sádde ráđđehus Sámediggái reivve, mas dadjet ahte sin áigumuš lea bisuhit sihke bieggafápmorusttegiid ja boazodoalu Fovses.

Loga eambbo Fovse-ášši birra dáppe

Akšunerejedje OED:s njeallje beaivve

Fovse-aktivsittat šávihedje OED vuostáiváldimii duorastat iđida.

Doppe sii ledje vuossárgga čuovganeapmái.

Eahkeda ovdal, de finai sámediggepresideanta sin guossis.

– Munnje lei dehálaš háleštit nuoraiguin, dajai Muotka dikkis.

Veahá maŋŋá go Muotka lei fitnan aktivisttaid guossis, de gudde politiijat aktivisttaid olggos OED:s.

– Oidnen iđđes ahte aktivisttat ledje guddojuvvon olggos. Njuorrasin das.

Sametingspresident Silje Karine Muotka vitner i Oslo tingrett.

Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka lei vihtanin diggeáššis.

Foto: Håkon Mudenia / NRK

Dan maŋŋá sii demonstrerejedje gitta dassážii go stáhtaministtar mieđihii Fovse olmmošvuoigatvuođarihkkuma.

– Stáhtaministtar Støre ja Terje Aasland šállošeigga olmmošvuoigatvuođarihkkuma, ja dat lei okta váikkuhusain das go mii giddiimet departemeanttaid.

Dan čilgii Ella Marie Hætta Isaksen vuosttas diggebeaivvi.

Go diggeášši álggii, de ledje 18 aktivistta áššáskuhtton rihkkon lága Fovse-miellačájehemiid oktavuođas Oslos diimmá giđa.

Maŋŋágo áššáskuhtti gesii ruoktot vihtta akšunistta áššáskuhttima, de leat dušše dat 13 aktivistta, geat demonstrerejedje OED:s áššáskuhtton.

Loga maid Fovse-akšunisttat dikkis: – Balan ahte eat dahkan doarvái

Ella Marie Hætta Isaksen

Les også Eai beassan bissetkeahttá čilget iežaset áššiid sámegillii dikkis: – Badjelgehččet min giela

Mihkkal Hætta

Korte nyheter

  • Unio-streiken trappes opp – Samisk videregående skole i Karasjok blant de berørte

    – Streiken får store konsekvenser for flere av elevene våre. Noen vil oppleve at de ikke får gjennomføre eksamener, sier rektor ved Samisk videregående skole i Karasjok, Susann Røkke.

    Unio har varslet opptrapping av streiken mandag og 17 av skolens lærere tas ut i streik.

    Elevene har også fått informasjon på skolens hjemmeside (ekstern lenke).

    Alle elevene må møte opp til vanlig tid mandag morgen.

    – Det er først i morgen vi kan offentliggjøre hvilke lærere som er i streik, og hvilke elever og skoleklasser som berøres, forklarer Røkke.

    Skolen har nærmere 90 elever i Karasjok og om lag 60 elever rundt om i Norge som får fjernundervisning i samisk.

    Rektor Susann Røkke
    Foto: Torgeir Varsi / NRK
  • Unio bargoheaitta: Muhtumat eai beasa eksameniid čađahit

    Unio bargoheaitta čuohcá hui olu ohppiide Sámi joatkkaskuvllas Kárášjogas ge. Muhtumat eai beasa eksámeniid ge čađahit, lohká skuvla rektor Susann Røkke.

    Ihtá iđida rájes servet 17 oahpaheaddji Kárášjogas ge dán bargoheaitagii.

    Fágasearvvit Akademikerne ja Unio dat álggahedje bearjadaga bargoheaitaga Norggas, go eai soabadan bargoaddin bálkkáid alde.

    Vuossárgga viiddiduvvo bargoheaitta ja earret eará gártet 17 bargi Sámedikkis ja 17 oahpaheaddji Sámi joatkkajovllas Kárášjogas searvat bargoheaitagii.

    Røkke sáhttá easkka ihttin juohkit ohppiide dárkilat dieđuid dan birra geaidda bargoheaitta čuohcá, go easkka ihttin iđđes lea almmolaš geat dat leat dat 17 oahpaheaddji geat ihttin servet bargoheaitagii.

    Skuvlla lea iežas digitála lávddiin juohkán ohppiide dieđuid bargoheaitaga birra. Buot oahppit galget ihttin boahtit skuvlii nu go dábálaččat (sami.vgs.no).

    Bargoheaitta čuohcá maiddái ohppiide miehtá Norgga geaidda Sámi joatkkaskuvla fállá gáiddusoahpahusa sámegielas.

    Sámedikki direktevra, Inger Marit Eira-Åhrén, lea maid NRK sápmái dovddahan ahte bargoheaitta dáidá earret eará čuohcat Sámediggái dainna lágiin ahte sis unnu kapasitehta.

    Rektor Susann Røkke
    Foto: Torgeir Varsi / NRK
  • Jillen-Njaarke ja Øyfjellet Wind AS ihttin dikkis

    Helgelándda diggegottis Musseres Nordlánddas álgá ihttin diggi mas lea áššin bieggafápmohuksen guovllus gokko boazodoallit johtet iežaset bohccuiguin guottetbáikái.

    Dikkis deaivvadit Jillen-Njaarke orohaga boazodoallit ja bieggáfápmu huksejeaddji Øyfjellet Wind AS.

    Åajvaeries Musseres dat leat 72 bieggaturbiinna huksejuvvon dakko gokko orohat láve johtit guottetbáikái giđđat.

    Diggi galgá earret eará vástidit guokte gažaldaga:

    1) Leat go bieggaturbiinnat huksejuvvon lobálaš konsešuvnnain, man vuođul stáhta maid de lea addán dien guovllu bieggafápmoindustriija doibmii, aisttan eksproprieren guovllu industriija doibmii.

    2) Jos gávnnahit ahte konsešuvdna lea lobálaš, de galgá diggi maid vástidit man stuorra buhtadusa dahje vahátmávssu boazodoallit galget oažžut dan ovddas go sin giđđajohtingeaidnu lea stáhta bealis addojuvvon eará atnui.

    Orohat čuoččuha ahte konsešuvdna ii leat lobálaš, ja huksejeaddji ges čuoččuha ahte buot lea mannan čallát mielde ja ahte konsešuvdna lea lobálaš.

    Ovdalis leat sámi politihkkárat ja earát almmolaččat dovddahan ahte dát ášši muittuha Fovse ášši máttasámis, maid máttasámi boazodoallit vuite Alimusrievttis.

    Dikki oktavuođas lea maid doarjjaakšuvnna Musseres.

    Dát nu gohčoduvvon Åajvaerie-diggi bistá geassemánu 13. beaivve rádjai.