Hopp til innhold

Ávvu diggelanjas maŋŋágo vihtta áššáskuhttima gessojedje ruovttoluotta: – Stuorra geahpádus

Ovdalaš go Terje Aasland vihtanuššagoahtá, de gesii áššáskuhtti ruovttoluotta vihtta Fovse-aktivistta áššáskuhttima.

Fosen-aksjonister i Oslo tingrett.

ÁŠŠÁSKUHTTIN GESSUI RUOVTTOLUOTTA: Viđa Fovse-akšunistta áššáskuhttimat gessojedje ruovttoluotta.

Foto: Håkon Mudenia / NRK

Les saken på norsk.

Otná beaivi buvttii hirbmat vuoimmi midjiide. Ayla ja daid earáid áššáskuhttimat gessojedje ruoktot dan dihtii go politiijaid gieđahallamat eai leat leamaš doarvái čorgadat, njulgestaga. Dat lei máilmmi buorre ođas.

Dan dadjá Ella Marie Hætta Isaksen.

– Lea stuorra geahpádus, dadjá son.

Flere av aktivistene som fikk tiltalene sine trekt tilbake er glad for det i Oslo tingrett.

Aktivisttat ávvudit dál go dušše 13 aktivistta leat áššáskuhtton.

Foto: Håkon Mudenia / NRK

Hætta Isaksen lea ain áššáskuhtton, muhto unnaoappáža áššáskuhtton gessui ruoktot.

– Šadden hui ilus. Dat čájeha ahte ávkkuhii deike boahtit, iige dušše dohkkehit, muhto čájehit vuostehágu, dadjá unnaoappáš Ayla Iselin Hætta Isaksen.

– Doaivva áššis

Bottus lei stuorra ávvu ja giehtaspeažžun go dán vihttasa áššáskuhttimat gessojedje ruovttoluotta.

– Dat hušša maid leat dovdan gorudis dán áigodaga, viimmat luovvanii. Dál lea mus ollu stuorát doaivva áššái go mii mus ikte lei.

Dan dadjá Eeva Katri Kristiina Kitti, gii dál ii leat šat áššáskuhtton. Marit Jensen Michelsena áššáskuhttin maid gessui ruoktot.

– Álggos dat bođii šohkkan, ja de šattaimet hui ilus. Buorrestalaimet ja čieruimet, dadjá Jensen Michelsen.

Áššáskuhtti geassá ruoktot viđa akšunistta áššáskuhttimiid, geat demonstrerejedje Ruhtadandepartemeantta olggobealde.

Amnesty Norgga politihkalaš ráđđeaddi, Aili Keskitalo mielas berrejit buot aktivisttaid áššáskuhttimat gessot.

– Diggeášši govvida hui čielgasit ahte buot aktivisttaid áššáskuhttimat berrejit gessot ruovttoluotta. Eiseválddiide berre leat stuorra ášši ovdalgo mannet cealkin- ja čohkkenfriddjavuođa ovdii, dadjá Keskitalo.

Duopmu celko cuoŋumánu 12. beaivvi, dajai duopmár Kim Heger.

Akšunisttaide geahpádus go vihttasa áššáskuhttimat gessojedje ruovttoluotta.

Eahpečielggas gii mearridii aktivisttaid váldet gitta

– Ii leat čielga diehtu gii mearridii vuosttas geardde sin váldit gitta.

Dan dadjá áššáskuhtti Stian Hermansen dikkis.

Maŋŋá politiijaid vihtančilgehusaid de bođii ovdan ahte ii lean čielga diehtu gii dat mearridii váldet gitta akšunisttaid geat ledje Ruhtadandepartemeantta olggobealde.

– Hestvik muitalii ikte ahte lei dan beaivve mearrideaddji jurista gii mearridii sin gitta váldet, muhto mearrideaddji jurista gis lei ádden nu ahte Hestvik dat mearridii dan.

Dat bođii ovdan Eirik Hestvik ja eará politiijaid vihtančilgehusain.

Lea leamaš lossat dovdat ja lea eahpevuoiggalaš ahte dušše sii váldojedje gitta báljes giddagaslatnjii, ja danin leage hui buorre dovdu go sii eai dál dárbbaš vuordit nu galle vahku dassážii go duopmu celko, lasiha stuorraoabbá Ella Marie Hætta Isaksen.

Dat 13 aktivistta, geat demonstrerejedje Oljo- ja energiijadepartemeantta vuostáiváldimis, leat ain áššáskuhtton.

Elle Rávdná Näkkäläjärvi bæres ut av OED i forbindelse med Fosenaksjonen.

Politiijat gudde akšunisttaid olggos ihkku: – Máŋggas čirro

– Miellačájeheamit eai váikkuhan šállošeapmái

– Mus lea stuorra respeakta miellačájeheddjiide.

Dan dadjá energiijaministtar Terje Aasland iežas vihtančilgehusas Fovse-aktivisttaid diggeáššis.

– Sávvat ahte son dovddasta ahte miellačájeheamit dahke ahte stáhta mieđihii olmmošvuoigatvuođarihkkuma Fovses.

Dan dajai Ella Marie Hætta Isaksen ovdal Terje Aaslanda vihtančilgehusa.

Muhto Aasland ii leat ovtta oaivilis dasa ahte miellačájehemiid dihtii sii mieđihedje olmmošvuoigatvuođarihkkuma.

– Dat bargu álggahuvvui njuolgga maŋŋá go Alimusriekti celkkii duomus, dadjá energiijaministtar.

Ráđđehus šállošii boazosámiide njukčamanu 2. beaivve. Dán beaivve mearridedje aktivisttat heaittihit miellačájehemiid Oslos.

– Lei dehálaš šállošit njuolga boazoealáhusa olbmuide, ja singuin deaivvadin njukčamánu 2. beaivve, dadjá Aasland, ja dadjá maid ahte dán eai dahkan miellačájehemiid geažil.

– Ollu áigi lei vássán dan rájes go Alimusriekti celkkii duomus. Manne ádjáneiddet 500 beaivve plánet šállošeami?, jearrá duopmár Kim Heger.

– Midjiide lei lunddolaš šállošit njukčamánu 2. beaivve. Dalle bohte Fovse boazosámit Fovses Osloi, ja danin lei lunddolaš dahkat dan go deaivvadeimmet singuin, vástida Aasland.

De tiltalte ser mot Aasland som vitner.

Energiijaministtar vihtanin Fovse-aktivisttaid diggeáššis.

Foto: Håkon Mudenia / NRK

Reagere Aaslandda vihtančilgehussii

Mu mielas lea imaš go eat lean gullan sis maidege. Debatten TV-prográmmas maŋŋebárgga ovdal, ii miehtan ministtar dadjat olmmošvuoigatvuođarihkkon sáni.

Dan dadjá Fovse boazoeaiggát Sissel Stormo Holtan dikkis. Son lei maid vihtanin diggeáššis.

De manai beannot beaivi, ja son šállošii olmmošvuoigatvuođarihkkuma. In leat sutnje ovtta oaivilis, dadjá Stormo Holtan.

Dikkis čilgii son maid ahte ášši ovdánii eambbo akšuvnnaid maŋŋá, ja ahte šiehtadallanproseassa mii doalvvui sin dálá šiehtadusaide, álggahuvvui miellačájehemiid maŋŋá.

Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka (NSR) lei maid vihtanin dikkis duorastaga.

– Livččen sávvan ahte olmmošvuoigatvuođarivttiid várjaleaddjit eai livčče dárbbašan dáppe leat odne, dadjá Muotka.

– Sii leat duostilat, ja lea stuorra paradoksa go sii leat áššáskuhtton, dadjá son.

Boazoeaiggát ja Mátta-Fovse siidda jođiheaddji Leif Arne Jåma oaivvilda ahte akšuvnnain ledje čielga váikkuhusat Fovse-ášši ovdáneapmái.

– Fovse-akšunisttaid haga jáhkán ášši livččii ádjánan ráđđehusvuogádagas.

Jåma mielas lei áššis njoazes ovdáneapmi, dassážii go Fovse-akšunisttat demonstreregohte Oslos diimmá giđa.

– Lean agi beaivve giitevaš sin veahki ovddas. Lea áibbas čielggas ahte sii dat váikkuhedje min áššái.

Jåma lei dikkis duorastaga doarjun dihtii aktivisttaid.

– Olu giitu. Giitu go lehpet dáppe, ja giitu dan ovddas maid lehpet dahkan, dadjá son.

Leder for Sør-Fosen sijte, Leif Arne Jåma, i Oslo tingrett under rettssaka mot Fosen-aktivistene

Mátta-Fovse siidda jođiheaddji Leif Arne Jåma Oslo diggegottis Fovse-aktivisttaid diggeáššis.

Foto: Håkon Mudenia / NRK

Beaska Niillas (NSR) reagere garrasit Aaslandda vihtančilgehussii. Son lea čuvvon dikki álggu rájes, ja searvvai ieš maid Fovse-akšuvnnaide.

– Sus ii leat makkárge vuoigatvuohta iežas bajidit mangeláhkai nie mo viggá, dan ii leat.

Aasland čilgii dikkis ahte miellačájeheamit eai váikkuhan ráđđehusa áššečuovvuleapmái.

Dat ii doala deaivása, oaivvilda Beaska Niillas.

– Lea dáid akšuvnnaid dihtii ahte mii leat ná guhkás joavdán Fovse-áššis.

Son čujuha dasa go guktot siiddat, maidda Fovse bieggaturbiinnat váikkuhit, leat vuolláičállán šiehtadusaid huksejeddjiiguin.

NRK forklarer

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

Geavahuvvo guohtuneanan

Máttasápmelaččat leat geavahan Roan ja Stoerretjahke duottarguovlluid Fovses boazoguohtuneanan dálvet ovdal 1500-logu juo.

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

2010: Ožžot huksenlobi guvlui

2006:s dieđiha Statkraft Development AS ahte sii dáhtošedje hukset bieggafápmorusttegiid dán guvlui. Ohcamuš dohkkehuvvo 2010:s ja de addo huksenlohpi dahjege huksenkonsešuvdna. Dát huksenlohpi váidaluvvo, muhto dan datte dohkkeha Oljo- ja energiijadepartemeanta 2013:s.

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

2014: Ášši ovddiduvvo riektevuogádahkii

Ášši ovddiduvvo riektevuogádaga meannudeapmái. Åarjel-Fovsen sïjte ja Noerhte-Fovsen sïjte oaivvildit ahte huksen bilida dehálaš boazoguohtunguovlluid ja nu rihkku sámiid vuoigatvuođaid doaimmahit kultuvrraset.

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

2016: Álggahit huksenbarggu

Huksegohtet bieggafápmorusttegiid geassemánus 2016:s. Vaikko ášši ii leat loahpalaččat meannuduvvon riektevuogádagas, de lea stáhta addán huksejeaddjái lobi álggahit barggu árrat. Prošektii biddjo 11 miljárdda ruvnnu.

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

2018: ON dáhttu bissehit huksenbarggu

ON dáhttu Norgga bissehit Stoerretjahke huksenbargguid dassážii go ášši čielggaduvvo riektevuogádagas. Stáhta ii čuovvul dan, ja bieggaturbiinnat doaibmagohtet 2020:s.

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

2021: Alimusriekti cealká duomu

2021:s cealká ovttajienalaš Alimusriekti duomus ahte bieggafápmorusttegiid huksen Fovses rihkku sápmelaččaid vuoigatvuođaid kultuvrraset doaimmahit. Konsešuvnnat, mat dalle addojuvvojedje, eai leat šat fámus, go huksen rihkku ON-konvenšuvnna.

Mii lea Fovse biegga­fápmonággu?

2022: Háliidit doalahit rusttegiid

Vaikko duopmu lea celkojuvvon, de joatkašuvvá bieggafápmodoaibma Fovses. 2021:s sádde ráđđehus Sámediggái reivve, mas dadjet ahte sin áigumuš lea bisuhit sihke bieggafápmorusttegiid ja boazodoalu Fovses.

Loga eambbo Fovse-ášši birra dáppe

Akšunerejedje OED:s njeallje beaivve

Fovse-aktivsittat šávihedje OED vuostáiváldimii duorastat iđida.

Doppe sii ledje vuossárgga čuovganeapmái.

Eahkeda ovdal, de finai sámediggepresideanta sin guossis.

– Munnje lei dehálaš háleštit nuoraiguin, dajai Muotka dikkis.

Veahá maŋŋá go Muotka lei fitnan aktivisttaid guossis, de gudde politiijat aktivisttaid olggos OED:s.

– Oidnen iđđes ahte aktivisttat ledje guddojuvvon olggos. Njuorrasin das.

Sametingspresident Silje Karine Muotka vitner i Oslo tingrett.

Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka lei vihtanin diggeáššis.

Foto: Håkon Mudenia / NRK

Dan maŋŋá sii demonstrerejedje gitta dassážii go stáhtaministtar mieđihii Fovse olmmošvuoigatvuođarihkkuma.

– Stáhtaministtar Støre ja Terje Aasland šállošeigga olmmošvuoigatvuođarihkkuma, ja dat lei okta váikkuhusain das go mii giddiimet departemeanttaid.

Dan čilgii Ella Marie Hætta Isaksen vuosttas diggebeaivvi.

Go diggeášši álggii, de ledje 18 aktivistta áššáskuhtton rihkkon lága Fovse-miellačájehemiid oktavuođas Oslos diimmá giđa.

Maŋŋágo áššáskuhtti gesii ruoktot vihtta akšunistta áššáskuhttima, de leat dušše dat 13 aktivistta, geat demonstrerejedje OED:s áššáskuhtton.

Loga maid Fovse-akšunisttat dikkis: – Balan ahte eat dahkan doarvái

Ella Marie Hætta Isaksen

Les også Eai beassan bissetkeahttá čilget iežaset áššiid sámegillii dikkis: – Badjelgehččet min giela

Mihkkal Hætta

Korte nyheter

  • Háliidit priváhta dearvvašvuođafálaldaga Áltái

    Álttá Bargiidbellodat, Guovddášbellodat ja Gurutbellodat lea bargagoahtán oččodit priváhta dearvvašvuođafálaldaga, Aleris bokte.

    Dát ii soabat ráđđehusa strategiijain. Ráđđehus áiggošii uhcit priváhta dearvvašvuođabálvalusaid.

    – Buot buoremus livčče dieđusge jos mis livčče almmolaš dearvvašvuođafálaldat mii nagoda buohkaid dikšut, muhto nu ii leat. Álbmoga bálvalusat leat buot deháleamos, ja mun sávan dat duohtandahkko, dadjá Álttá Bargiidbellodaga Ole Steinar Østlyngen, ja čujuha priváhta dearvvašvuođafálaldahkii.

    Altaposten muitalii áššis vuosttažin.

    Ráđđehusas eai ge doarjjo dán barggu.

    – Geavahit resurssaid hukset priváhta fálaldaga, ii atte buoret dikšofálaldaga álbmogii. Dušše sidjiide geain lea ráđđi máksit iežas lupmas, čállá Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeantta stáhtačálli Karl Kristian Bekeng e-poasttas NRK:i.

    Kantar iskos čájeha ahte gávccis logi olbmos háliidit priváhta ja almmolaš buohcciviesuide eanet ovttasbarggu, čoavdin dihtii dearvvašvuođabálvalusa hástalusaid, muitala Anita Tunold, Aleris hálddašeaddji direktevra.

    Ii ge leat vuos mearriduvvon ahte Aleris ásahuvvo Álttá gildii.

    – Jus mii áigot ásahit fálaldaga ođđa báikái, de fertet mii ásahit fálaldaga mas lea buorre dássi, ja ahte dat lea ekonomalaččat gánnáhahtti. Dat leat min prinsihpat, beroškeahttá gosa mii galgat, dadjá Tunold.

  • Oppdrettsselskap bidrar til åpning av vei

    Båtsfjord kommune melder på sin nettside at de i år har, som tidligere år, fått et betydelig økonomisk bidrag fra oppdrettsselskapet SalMar til åpning av Syltefjordveien.

    – Dette muliggjør åpning av veien tidligere enn hva som ellers ville vært mulig.

    Kommunen skriver at på dagtid i ukedager, mellom klokken 07.00 til klokken 15.00, vil veien fra bommen være å betrakte som anleggsområde. Det er dermed forbudt for publikum å ferdes langs veien på grunn av sikkerhet.

    – Etter hvert som veien åpnes, vil snøscooterløypene som går langs veien stenges.

    Uteetaten har begynt arbeidet og har som mål å åpne veien så snart forholdene tilsier at det er mulig.

  • Rykket ut etter melding om en bilbrann

    110 Finnmark melder på sosiale medier at brannvesenet i Kautokeino har rykket ut.

    Årsaken til utrykningen er en melding om en bilbrann.

    Bilen skal ha begynt å brenne utenfor Kautokeino. Det er ingen personer som er skadet, og 110-sentralen opplyser at alt er under kontroll.