Hopp til innhold
Anmeldelse

Luondu mávssaha

Sámi nisu lea guovddážis garra ja dáiddalaš muitalusas veahkaválddálašvuođa birra.

Les anmeldelsen på norsk.

EADNEMÁDDU
Foto: Dag Jenssen / Det Norske Teatret
Teater

«Eadnemáddu»

Det Norske Teáhteris

Skábmamánu 24. beaivvi 2022 - juovlámánu 6. beaivái 2022

Juoga maid árvvus anán sámi muitalusain ja kultuvrras dađis go oahpásmuvan daiguin, lea luonddu sierra jietna, doaibma ja iehčanasvuohta, masa čájehit gudnevuollegašvuođa.

Sihke dološ muitalusaiguin, muhto maiddái dálá áiggi dáhpáhusain. Ovdamearkka dihtii go bassi geađgi buvttii baháid, go eai guldalan luonddu.

Dat addá čilgetmeahttunvuhtii saji, muhto čájeha maiddái mo buot lea čatnon oktii.

Ja jus olmmoš nie smiehttá, de sáhttá luondu maiddái mávssahit.

Dat leage Siri Broch Johansena teáhterbihttá «Eadnemáddu» vuolggasadji, mii lea oaidnin láhkai Det Norske Teateris ovdal juovllaid.

Duođaid čáppat

Dá lea vuosttaš geardde Det Norske Teater lea dán mađe stuorra buvttadeami lágidan ovttas sámi dáiddáriiguin.

«Eadnemáddu» lea čáppa čájáhus, sihke duođalaš ja hearvái. Ovddemusat, lávdehábmen lea issoras čáppat.

Guvgesrukses bohccoduoljit, oaidnit de go báccit, heaŋgájit robis – seammás go dain lea sáttasátni.

«Eadnemáddu»

BÁCCIT ROBIS: Guvgesrukses duoljit heaŋgájit robis.

Foto: Dag Jenssen / Det Norske Teatret

Duoljit leat oktii sorron, ja muittuhit Máret Ánne Sara dáidaga, man buvttii Venezia-biennála sámi paviljongii.

Sara heŋgii earret eará bácciid bohccočovjjiin sullii seamma láhkai. Det Norske Teatera goalmmát lávddis heaŋgájit čáppa duoljit, mat doibmet áittan ja muitalit ahte farga oaidnit juoidá mii čuohcá váibmui.

Muitalus veahkaválddálašvuođa birra

Čájálmasa dáhpáhus geavvá Várggáin, ovtta Norgga boarráseamos gávpogiin.

Almmái (Ole-Henrik Bjørkmo Lifjell) vuolgá Várggáide ođđa álggu dihtii, maŋŋá go lea veahkaváldán nuppi olbmo, ja searvá Várggáide ođđa festivála plánemii.

«Eadnemáddu»

OĐĐA ÁLGU: Ole-Henrik Bjørkmo Lifjell neaktá Albmá.

Foto: Dag Jenssen / Det Norske Teatret

Festivála galgá ávvudit skábi, mii lea guovdu gávpoga. Skáhpi ii gula árktalaš guvlui, ja dan láhkai háliidit gudnejahttit Várggáid álbmoga, mat birgejit árktalaš guovllus.

Skábi bálddas lea Várggáid heaksábázzi (heksemonumentet i Vardø).

Čájálmasa muitalus veahkaválddálašvuođa birra fátmmasta 1600-logu heaksáproseassaid ja Albmá vearredagu, mii dál čuovvu Albmá.

Háliida mávssahit

Sara Margrethe Oskal neaktá eadnemáttu. Čájálmasas son molsu hámi eadnis mávssaheaddji eadnemáddui.

«Eadnemáddu» lea sátni mii ii gávdno sámegillii. Sátni vuolgá eadni ja máddu sániin.

Sámi mytologiija mielde lea juohke eallis máddu. Jus givssidat smávva ealli, de mávssaha ealli máddu vearredahkki.

Eadnemáddu viežžá dás buot etniid eadnemáttu. Maŋŋá veahkaváldima háliida son mávssahit, ja čuovvu Albmá maŋis dan ii dieđe Almmái.

Nisu guoddá stuorra morraša. Čájálmasas mávssaha son, luondu, eallinvuorbi ja eadnemáddu garrasit.

EADNEMÁDDU

LOSSAT: Oskal guoddá lossa noađi. Dá govastuvvon duljiin.

Foto: Dag Jenssen / Det Norske Teatret

Seavdnjat ja duostilit

Bagadeaddji Pia Maria Roll lea dovdoseamos «Ways of seeing»-čájálmasa ovddas muhto son lea bálkkašuvvon lávdedáiddár mas leat máŋga buori čájálmasa.

Dán čájálmasas son geavaha luođi, čuovgga ja lávdehámi.

Vuosttaš čájáhagas váldá son buori áiggi ja diktá jaskes luođi vuoiŋŋastit dan lossa noađi alde man nisu guoddá (noađi man govasta duljiin). Lávdi muđui lea seavdnjat.

Čuovgahápmi lea duostil, ain jo dan vugiin mo son geavaha dan seavdnjadasa.

Teaksta johtá bures, vaikko sisdoalu sáhttá leat váttis fáhtet.

«Eadnemáddu»

SEAVDNJAT: Nisu ja duolji. Maŋábealde oidno Kristi Stubø, gii earret eará neaktá Várggáid skábi.

Foto: Dag Jenssen / Det Norske Teatret

Vuoiŋŋalaš

Oskal guoddá lossa ja sevdnjes noađi. Das šaddá fiinna vuostálasvuohta go Kirsti Stubø, gii neaktá skáhpin, dánsu ja lea ealas.

Joachim Rafaelsen ja Niklas Gundersen leaba dat guokte várggátlačča geat suohttasit čájeheaba mo soai áiguba lágidit ođđa festivála gávpogii, ja Albmái soai luohttiba.

Go eadnemáddu, mii lea ealli bohccoduoljin oaidnit, deaivida su, de geavvá lihkohisvuohta.

Vuoiŋŋalašvuohta seaguha festivála doibmii, ja čájáhus šaddá duođaid gelddolaš go máddu ihtá.

«Eadnemáddu»

LITNA SÁTNI: Eadnemáddu lea sátni mii čilge buot etniid eadni. Issoras sátni, muhto maiddái litna sátni.

Foto: Dag Jenssen / Det Norske Teatret

Garas ja ealas

Lávdehábmen, čuovga ja jietna váldá dál muitalusa badjelasas, ja čájálmasa visuála geavaheapmi lea nu bures čovdojuvvon.

Ollu dovddot de go beaškkehit oidnosii vearredaguid vuostá man nissonolbmuid vásihedje 1600-logus otná rádjai.

Almmái ja Nisu leaba čájálmasa áidna sápmelačča, Broch Johansena dieđuid mielde. Das cuiggoduvvot iešguđetlágan vearredagut mat leat dáhkkon sámiid vuostá.

Seammás čájehit ahte juohke olmmoš sáhttá meaddit. Dat mii lea jávkan, dat ii boađe šat.

«Eadnemáddu» lea garra muitalus massima birra ja maiddái buoredeame birra maŋŋá vearredaguid, vai olmmoš beassá viidásabbot.

Muitalus ieš veahá gáidá, muhto čájálmas iešalddis lea garas, ealas ja dáiddalaš.