Hopp til innhold

#Doarváidál kampánja sámevaši vuostá

Romssa valáštallansearvi, Romssa suohkan ja sámi biras leat njunnošis dán kampánnjas. Ann-Marie Dorph, gii vásihii cielaheami busses, lea ilus dan dihte.

Ann-Marie Dorph

VÁSIHAN VAŠI MÁŊGII: Ann-Maarie Dorph muitala ahte son lea vásihan sámevaši máŋgii ja ahte dat ii šat váivvit su.

Foto: Johan Ánte Utsi / NRK

Son vásihii cielahuvvot go sámástii busses Romssas. Vuorrasat nisu bissehii su ja dajai ahte sámegiella ii gula gosage, ii goit bussii.

Nieidda eadni čálii dáhpáhusa birra sosiála mediai, mii fievrridii ášši gitta kulturministarii Abid Rajai.

Leat suorggahahtti dáhpáhusat, mat muitaluvvojit go gažaldat sámevaši birra vuohon šaddá digaštallanfáddán.

Ann-Marie Dorph oaivvilda ahte sámevašši lea šaddan nu dábálažžan Romssas ahte olbmot leat hárjánan dasa.

– Mun gal dušše hárbmen hirbmadit. In lean gal vuordimin ahte diet galggai geavvat, muhto in mun hirpmahuvvange.

– Die lea dušše juoga mii geavvá sápmelaččaide Romssas, dadjá Dorph.

NRK Facebook-siidduin bohtet ovdan dáhpáhusat nu go nissona guovtto vásáhus go amas olbmot bohte lusa iskat sudno go leigga gávttiin čiŋadan eahkes. Muitaluvvojit roavva cielaheamit, bilkideamit, leaikkat, mat sordet ja eará seksuálalaš vealaheamit hámi dáfus.

Muitaluvvo maid sámi mánáid birra, geat leat šaddan gierdat cápmahallat eará mánáide čájehan dihte ahte sápmelaččat gal maid girdet.

Internationála gávpogis galgá leahkit sadji sámiide

Romsa lea nammadan iežas internationála gávpogin ja suohkanin, ja lea maid gávpot Norggas gos ásset eanemus sápmelaččat.

2011 ozai Romssa suohkan šaddat oassin sámegiellaguvlui. Ohcamuša gesii ođđa gávpotráđđi ruovttoluotta válggaid maŋŋel seamma čavčča.

Gaskavahku iđitbeaivvi čoahkkanedje eanaš Romssa bellodagaid áirasat ráđđevissui čájehan dihtii doarjaga cealkámuššii ahte eai dohkket sámevaši.

Tromsø

INTERNATIONÁLA GÁVPOT: Romssa lea internationála gávpot gos orrot eanemus sápmelaččat Norggas.

Foto: Robert Greiner/NRK

Doppe lei maid sámi biras oidnosis,ja maiddái Romssa valáštallansearvi TIL.

Dát lea Dorpha mielas positiivvalaš, muhto son eahpida ahte kampánja olaha rivttes ahkejoavkku.

– Mu mielas lea dát hirbmat buorre, dát lea gávpogis ráhkadan lihkadusa, man olis mii bargagoahtit váttisvuođaiguin. Muhto mu mielas lea dehálaš ahte dát olaha joatkkaskuvllaid, go sii han leat dat boahttevaš buolva. In leat áibbas sihkar dahká go kampánja dan, dadjá son.

– Lehket rámis

TIL spábbačiekči Tom Høgli, gii lea maid čiekčan sámeriikkajoavkkus, dadjá ahte lávvordaga dáhpáhus lea dehálaš muittuhus ahte miellaguoddobargguin ferte bargat birra jagi.

Video Tom Høgli overrasker sin gode venn

LEHKET RÁMIS: Tom Høgli oaivvilda ahte lea dehálaš leahkit rámis sámevuođa dihte.

Foto: Nyhetsspiller

– Lea issoras ahte muhtimat eai galgga dovdat iežaset oadjebassan ja oassin Romssa liegga servodagas. Mii fertet bissehit givssideami, rasismma ja cielaheami.

Son dadjá ahte TIL dieđusge lea mielde bisseheame dákkár áššiid

– TIL lea stuorra valáštallansearvi, mas leat olu čiekčit ja stuorra fuolla. Mis bohtet álo leat čiekčit, geain lea sámi duogáš. Dainna galget sii leahkit rámis, ja dainna galgat mii maid leat rámis. Lea dehálaš ahte dát rápmi čuovvu mielde olggobeallái Alfheim stádiona maiddai, dadjá son.

Nanu searvevuohta

NSR jođiheaddji Runar Myrnes Balto lea hirbmat duđavaš dáinna govda searvevuođain sámevaši vuostá.

Opprop mot samehets i Tromsø

Ovtta oaivlis: Suohkan, valáštallansearvi ja sámi organisašuvnnat leat mannan oktii hávkadit sámevaši.

Foto: Marita Andersen / NRK

– Mii ávžžuhat gávpoga searvat cealkámuššii. Sáhttet doarjut kampánja Facebookas ja válljet profiilagova, mas čuožžu dál lea doarvái. Dainna čájeha ahte mii doarjut sin, geat leat vásihan cielaheami. Leat erenoamážit nuorra sámit, geat vásihit dákkár givssideami menddo dávjá.

Myrnes Balto lea ovtta oaivilis singuin, geat dadjet ahte gávpogis leat šaddan heajos dábit, mat dagahit ahte sámit vásihit vaši ja givssideami.

– Mun goit jurddašan nu ahte nu guhká go dát lea váttisvuohta, mii ii goassege noga, de lea mis kulturváttisvuohta mii báidná, ja dan fertet maid váldit duođalažžan.

Ođasmahttet ovttasbarggu

Romssa gieldda sátnejođiheaddji Gunnar Wilhelmsen dadjá ahte lea dehálaš nannosit vuosttaldit buotlágan sámevaši. Dát čájeha de mii lea ja mii ii leat dohkálaš.

Gunnar Wilhelmsen, ordfører i Tromsø

ČÁJEHEHKET FUOLA: Romssa sátnejođiheaddji Gunnar Wilhelmsen sávvá ahte olbmot čájehit fuola sámiide.

Foto: Fabian Ubeda/NRK

Wilhelmsen ii loga iežas jáhkkit sámevaši nohkat dása ja danin leage Romssa suohkan ođasmahttán šiehtadusa Sámedikkiin. Sámevašši šaddá dieđusge lunddolaš fáddán viidáseappot.

– Miellaguoddobargu lea bissovaš proseassa. Sávan ahte dát olaha olbmuid ja sii válddášedje dán duođalažžan ja čájehit fuola, dadjá son.

Balaha sevdnjesloguid

Romssa sámiid studeantasearvvi jođiheaddji Ingrid Sundberg muitala ahte sii barget garrasit ráhkadit oadjebas báikkiid, gos nuorra sámit sáhttet deaivvadit ja eai dárbbaš vásihit cielaheami.

Samisk studentforening leder og nestleder

NAVDÁ SEVDNJESLOGUID: Romssa sámiid studeantasearvvi jođiheaddji Ingrid Sundberg navdá ahte leat ollu sevdnjeslogut dán áššis.

Foto: Mariela Idivuoma / NRK

– Vaikko mis leat ollu dákkár báikkit, de ii leat dain ávki go dákkár dáhpáhusat gevvet, dadjá son.

Sundberg čilge ahte nuorra sámiid biras lea nanus ja buorre, muhto jáhkká ahte olusat vásihit vaši, muhto eai muital.

– Lea buorre leahkit sápmelaš Romssas, ja dan oaivvildit olusat, muhto dákkár dáhpáhusat maid váikkuhit ollu. Olusat eai muital vaši ja easka dál leat hupmagoahtán vásáhusaideaset birra, dadjá son.

Romssa sámiid studeantasearvi hásttuha dál eará studeantaservviid maid searvat kampánjii ja čájehit ahte eai dohkket sámevaši.

Korte nyheter

  • Ruošša hackarat áitet Norgga buohcceviesut

    Ruošša hackarjoavku Killnet áitá buohcceviesut ja dearvvašvuođaguovddážat Norggas ja eará riikkain oarjin.

    – Dat neahtasiiddut masa čuohcá eai váikkut buohcceviesuid doaimmaid, iige pasientajournalaid. Muhto jos manat min neahtasiidduide ohcat dieđuid leasmedávda birra ovdamearkka dihte de ii leat sihkkar ahte neahtasiiddut doibmet.

    Dan čilge Lena Skotland gii lea gulahallanvávtta Vestre Viken dearvvašvuođaossodagas.

    Dán listtus oainnát makkár buohcceviesut galget leat hackejuvvon.

    Loga dárogillii.

    killnet truer norske sykehus
    Foto: TELEGRAM
  • Båtsvatn fápmorusttegis lea alla uđasvárra

    Máŋga sajiin Davvi-Norggas lea leamaš alla uđasvárra dáid beivviid.

    Áigin ja su 19 bargoguoimmi barget doppe gos lea alla uđasvárra. Dál leat ožžon reaiddu man bidjet gitta sin bargobiktasiidda. Reaiddu galgá ohcat ja váruhit uđđasiin.

    – Lea ovtta mis máŋga sihkkarvuođadoaimmain. Bargit leat positiivva dása, go mii háliidat ahte galget leat oadjebasat barggus, dadjá AS Oscar Sundquist beaivválaš jođiheaddji Áigin Bakkehaug.

    Fitnodagas lea stašuvdna Mátta-Várjjagis ja dáid beivviid leat nannemin buođu mii gullá Båtsvatn fápmorusttegii, Nordlándda fylkkas.

    Dálvvet coahkku čáhci ja danin ferte fitnodaga bargat dan barggu dál, vaikko leage stuorra uđasvárra.

    Danin leat sis dál sihke doaibmabijut eastadit muohtauđđasiid fápmorusttegis ja AS Oscar Sundquist bargit leat oahppan maid galget bargat jos uđas manná.

    Les på norsk.

    Daglig leder i Oscar Sundquist AS, Áigin Bakkehaug
    Foto: Stian Hansen
  • Canada-buollaša dáidá bissehit sámi čuigiid Árktalaš dálveriemuin

    Árktalaš dálveriemut, Arctic Winter Games, álget dán sotnabeaivve Albertas, Canadas.

    Dán vahku lea leamaš bivval doppe gos dálveriemut lágiduvvojit, muhto dál dieđihit máŋga buolašgráda doppe. Maŋŋebárga dieđihit 32 buolašceahkki.

    Buollaša dáidá šaddat hástaleaddjin čuigiide.

    – Jos buolašta de eai lágiduvvo čuoigangilvvut. Mii eat sádde iežamet čuigiid gilvvohallat, vaikko maid lágideddjiid mearridit, lohká Team Sápmi jođiheaddji Ron Walter Knutsen.

    Knutsen dattetge sávvá ahte bivalda nu ahte lea vejolaš čađahit gilvvuid.

    Les på norsk.

    Arctic Winter Games 2023, skigutter tester løŧpene
    Foto: Stig Tovås / Team Sápmi 2023