Hopp til innhold

Ođđa gávpotšiehtaduš lea gárvvis

Tråante suohkan ja Sámediggi vuolláičállet ovttasbargošiehtadusa guovvamánu álggus boahtte jagi.

Rockheim i samiske farger, Tråante 2017

TRÅANTE: Sámiid vuosttas riikačoahkkima ávvudeapmi Tråante gávpogis 2017:is lei stuorra vásáhus ollugiidda. Dát gávpot mas lea dákkár erenoamáš sadji sámi historjjás, lea maid gearggus vuolláičállit ovttasbargošiehtadusa Sámedikkiin.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Les på norsk

«Sámedikkis ja Tråante suohkanis lea oktasaš ovddasvástádus dasa ahte gávpoga ássit dovdet Tråante sámi historjjá, ja ahte sis maid lea máhttu sámiid dálá dili birra.»

Nu čállá Tråante suohkan iežaset áššečilgehusas šiehtadusa birra, maid dohkkehedje čakčat.

Ná dáhttu suohkan maid eanet formálalaččat oažžut ovdan gávpoga erenoamáš sajádaga sámi historjjás, go sámit doppe lágidedje vuosttas riikačoahkkima 1917:s.

Šiehtadus galggašii maid suohkanii leat ávkin go bálvalusaid heiveha gávpotsámiide.

Earret eará boaht​​​​​á ovdan ahte suohkan maid vuoruha sámi álbmotbeaivvedoaluid, ja várre juo jahkásaččat 100.000 ruvnnu dása.

– Nanne gávpotsámiid identitehta

Tråante sámesearvvi, Tråanten Saemien dåehkie njunuš, Stig Vikan, lea ilus go šiehtadus fargga lea fámus.

Stig Vikan

ILLUDA: Tråanten Saemien dåehkie lea Tråante sámisearvi. Dan njunuš lea Stig Vikan, geas leat máttut Finnmárkkus.

Foto: Privat

– Šiehtadus lea gávpoteiseválddiide ávkin dan láhkái ahte sáhttet buorebut oažžut oidnosii sámiid sajádaga Tråante gávpogis. Go sámit dovdet árgabeaivvis ahte sin dárbbut leat vuhtiiváldon, de dat maid nanne min identitehta, lohká Vikan.

Šiehtadus galgá maid sihkkarastit sámi mánáide sámegieloahpahusa, sámi mánáidgárdefálaldaga ja maiddái galgá suohkan láhčit sámi boarrásiidda bálvalusaid sámegillii.

Gávpotsámiide galgá maid leat vejolaš fitnet sámi duodjegálvvuid ja sámi biepmu Tråantes, deattuhuvvo šiehtadusas.

Sámi deaivvadanbáiki lea maid dehálaš oassi šiehtadusas, ja dán oktavuođas lea juo suohkan lohpidan sierra viesu sámiide. Sisafárren vissui lea maŋiduvvon go suohkana huksenossodat ferte buorebut sihkkarastit eatnamiid. Bakklandet guovllus, gosa sámeviessu ásahuvvo, lea láiráeana.

Tråante suohkanis maid duođaštit ahte šiehtadus vuolláičállo guovvamánu álggus. Sii eai dán vuoro astta duođi eanet dadjat dán birra.

Silje Karine Muotka.

VUORDÁMUŠAT: Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka jáhkká ovttasbargošiehtadusa nannet gávpoga bálvalusaid sámiide geat ásset Tråante gávpogis.

Foto: June Grønnvoll Bjørnback / NRK

– Sámiide buoret bálvalusat

Sámediggi lea juo ráhkadan ovttasbargošiehtadusaid earret eará Álttá suohkaniin, Romssa gávpotráđiin, Oslo gávpotráđiin ja Bådåddjo suohkaniin.

Gieskat vuolláičálii Sámediggi maid šiehtadusa Innlandet fylkkagielddain, gos maid ovddeš Hedmárkku filka lea oassin.

Sámediggepresideanta, Silje Karine Muotka, lea duđavaš go sis Tråante suohkaniin ge fargga lea šiehtadus.

– Illudan sakka vuolláičállit šiehtadusa Tråante suohkaniin guovvamánu 4. beaivvi. Dat ahte sis maid lea Tråanten Saemien dåehkie, mii čohkke sámiid ja veahkkálagaid suohkaniin láhčá sámiide bálvalusaid, lea hui buorre, lohká Muotka.

Muotka jáhkká ahte ovttasbargošiehtadus buoreda suohkana bálvalusaid sámiide.

Šiehtadusa vuolláičállin ii leat leamaš vejolaš čađahit árat go lea leamaš hástalusat korona geažil, ja ođđa sámediggeráđđi ge lea boahtán maŋŋá válggaid.

Ola By Rise, kommunalråd Trondheim

KULTURDIREKTEVRA: Tråante suohkana suohkana kultuvra- ja valáštallanáššiid direktevra, lea ovddeš riikajoavkku ja Rosenborg spábbačiekči, Ola By Rise. Son dat ovdanbuvttii šiehtadusevttohusa, go dat meannuduvvuid suohkanstiivrras čakčat.

Foto: Morten Andersen/NRK

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK