Hopp til innhold

Ávžžuhit váhnemiid unnibut sámástit mánáideasetguin

Máŋga váhnema Romssas leat vásihan ahte dearvvašvuođabargit bivdet sin geahpedit sámegiela geavahit ruovttuinat. Gielda mieđiha váttisvuođa.

Kine Mathilde Andreassen og Ul-Juhán Partapuoli

DUHTAVAČČAT: Kine Mathilde ja Ul-Juhán bargaba buot maid sáhttiba vai nieiddaš šaddá guovttegielagin

Les på norsk her

– Lea álo váivi gullat ahte ean galgga hállat sámegiela iežame jahkásaš mánáin, dadjá áhččeolmmoš Ul-Juhán Partapuoli (31).

Go mannaba mánáineaskka dearvvašvuođaiskosiidda, de gullaba dan dávjá.

Unnit sámegiella galggašii gullot ruovttus.

Háliida váldit ruovttoluotta giela

Kine Mathilde Andreassen (29) hállá dárogiela, muhto háliida váldit ruovttoluotta sámegiela. Dasto son sámásta nieiddainis.

Muhto dearvvašvuođabargi mielas ii lean dát nu buorre vuohki.

Eadneolbmui de bázii veahá heajos oamedovdu dan dáfus.

Dearvvašvuođabargi lea gohččon su dušše dárustit iežas jahkásaš mánáin. Sii oaivvildit ahte nieiddaža giella hedjona jus seaguha dárogiela ja sámegiela.

– Midjiide gal lea sámegiella nu dehálaš, ahte sáhttit vaikko fárret dakkár guvlui, gos sámegiella lea lunddolaš geavahit, dadjá áhččeolmmoš Ul-Juhán.

Šállošit ja lohpidit njulget dán

Dát dáhpáhuvai máŋgga geardde ja loahpas váhnen guovttos almmuheigga vásáhusaideaskka sosiála mediain.

Doppe oaččuiga olu doarjaga váhnemiin ja gielladiehttiin miehtá Norgga. Soai eaba leat akto dáid vásáhusaiguin.

– Álggos lei jurdda oažžut veahki olbmuin, geat dovdet máŋggagielatvuođa. Dá lea munno vuosttaš mánná, nu ahte munnos eai leat vásáhusat dás, dadjá Ul-Juhán.

Loga maid: Kongen vil at Eli Máret (9) og Storm (10) skal ha en språkrik hverdag

Olu olbmot leat dorjon bearraša ja čállán positiiva kommentáraid sudnuide. Soai leaba ožžon olu buriid rávvagiid ja oaiviliid olbmuin. Moattis leat dorjon dearvvašvuođabargi rávvagiid.

Dál šálloša gielda dáhpáhusaid.

– Hirbmat šállošahtti ahte dát eadni dovdá iežas heajos eadnin giellageavaheamis dihte, dadjá eastadeaddji dearvvasvuođabálvalusa doaibmi ossodatjođiheaddji, Gøril Ottarsen.

Gøril Ottarsen

ČUOVVOLEAPMI: Váhnemat galggašedje oažžut doarjaga ja eaige dárbbašit unohis dovdduin báhcit dasa, dadjá Tromssa gieldda Gørill Ottarsen.

Foto: Privat

– Mun áiggun fuolahit ahte dát ovddiduvvo

Ottarsen ii dovdda juste dán dáhpáhusa, muhto dadjá dán fáddán mii dávjá gullo.

Muhtimin sáhttá leat nu ahte dearvvašvuođabargiin eai leat dárbbašlaš vásáhusat dahje váilu diehtu ja máhttu.

– Muhto dál go dieđán ná lea dáhpáhuvvan, de áiggun loktet ovdan dán ášši, loahpaha Ottarsen.

– Dat ligge go nu olusat čájehit beroštumi

– Sámi lohkanguovddáš lea dutkan dán, dadjá ossodathoavda Berit Anne Bals Baal.

Ovddeš teoriija lei nu ahte seamma olmmoš ii galgan hállat sihke sámegiela ja dárogiela mánnái.

Berit Anne Bals Baal

DOARJU BEARRAŠA: Berit Anne Bals Baal oaivvilda váhnen guovttos leaba dahkan riekta.

Foto: Privat

Dán áddejumi leat maŋŋá guođđán. Leat gávnnahan ahte dat, maid dát váhnemat dahket, lea addán buoremus bohtosiid.

– Dat ahte mánná gullá unnitlogugiela eanemusat ruovttus, nanne giela, čilge Bals Baal.

Ul-Juhánis lea dál buorre dovdu go sihke gielda áigu njulget dán - ja go dutkamuš čájeha ahte soai bargaba riekta.

– Dat ligge go nu olusat beroštit váibmogielas, mii lea sámegiella, dadjá Ul-Juhán.

Geahča maid: Jon Lennart (17) hállá ustibiinnis dušše eaŋgalasgiela.

Språkfenomenet overrasker forsker.

Hálešta dušše eangalasgiela ustibiin

Korte nyheter

  • Synnøve Persen skriver bok på norsk for første gang

    Forfatteren og billedkunstneren har fremmet samisk språk og kultur i mer enn 40 år.

    Bøker har hun skrevet kun på samisk, men da hun ble invitert til å skrive på norsk måtte hun lenge tenke over om hun virkelig kunne gjøre det.

    – Jeg føler at jeg på en måte avviser samisk på en måte. På den annen side er dette en fortelling jeg ønsker å dele med så mange som mulig, forklarer Persen.

    Gudrund Eriksen Lindi i Samisk forfatterforening berømmer Persen for sitt valg.

    – Hun er den som på mange måter viser vei. Hun begynte som billedkunstner. Etterhvert har hun skrevet flere bøker og hun har vært politiker. Derfor stoler vi på at hun fortsatt elsker det samiske språket selv om det nå kommer en bok på norsk, sier Lindi.

    Professor i litteratur, Harald Gaski, sier at det ikke er noen stor sak hvilket språk en forfatter skriver på.

    – Det hører til den kunstneriske friheten. Fofatteren bestemmer selv hvordan vedkommende vil fremme sitt produkt, sier Gaski.

    Loga sámegillii

    Synnøve Persen
    Foto: Joni Saijets / NRK
  • Synnøve Persen čállá vuosttaš geardde girjji dárogillii

    Girječálli ja govvadáiddár Synnøve Persen lea badjel 40 jagi ovddidan sámegiela ja -kultuvrra.

    Girjjiid son lea čállán dán rádjái dušše sámegillii, muhto go bovdejuvvui čállit dárogillii de fertii guhká smiehttat sáhttágo son dan dahkat.

    – Dovddan ahte hilggun sámegiela muhtin láhkai, muhto nuppi beales lea dát lea dakkár muitalus maid háliidan juohkit nu olusiigiin go vejolaš, čilge Persen.

    Gudrun Eriksen Lindi Sámi girječálliid searvvis, man bargun lea ávžžuhit olbmuid čállit, lohkat ja hállat sámegiela, lohká sin gudnejahttit Persena válljejumi čállit dárogillii.

    – Gii lea leamaš ovdavázzi máŋgga dáfus. Sonhan lea govvadáiddárin álgán ja dađistaga čállán girjjiid ja leamaš maiddái politihkkár, nu ahte mii dat gal luohttit ahte son dat gal ráhkista sámegiela ain váikko boađášii girji dárogillii dál, lohká Lindi.

    Makkár gillii sámi girječállit čállet girjjiideaset ii leat girjjálašvuođa professora Harald Gaski mielas miige stuorra áššiid.

    – Dathan gullá dáiddalaš friijavuhtii. Čálli han ieš mearrida mo áigu ovdanbuktit iežas buktaga, dadjá Gaski.

    Les på norsk

    Synnøve Persen
    Foto: Joni Saijets / NRK
  • Marja Mortensson almmuha ođđa lávlaga

    Spelemann-bálkkašumi vuoiti Marja Mortensson almmuha goalmmát lávlaga «Skearkaminie – Suddenly I see» iežas ođđa skearrus «Båalmaldahkesne – Entwined».

    Marja bárgida muitalusaid ja luđiid oktii šuoŋalaš ođđaáigásaš universii. Son ráhkada musihka ovttas Daniel Herskedalain ja musihkkáriin Jakop Janssønniin.

    Les på norsk

    Marja Mortensson, Spellemannpris 2021
    Foto: Paal Audestad / Paal Audestad