- Les saken på norsk:
Nils Per lei iežas siidaguimmiin Kim Rainer Eirain čohkkeme ealu go lihkohisvuohta dáhpáhuvai Álttá guovllus Fielvuonjávrri lahka.
Soai leigga jođus vákkis muhtin čohkkii go Nils Per njealjejuvllat čierragođii muohttagis.
Son háhppehii njuiket eret vuojánis, muhto de roahkkasa giikanreaibma stivrranii ja nu gárttai son njealjejuvllaga vuollái.
–Dat fierai mu badjel, ja mu oaivi deaddásii njealjejuvllaga ja geađggi gaskii, muitala son Romssa buohcciviesus.
Dramáhtalaš
Su siidaguoibmi gii vujii ovdalis, oinnii mii dáhpáhuvai. Son guođđilii guđajuvllaga dearpmi ala ja viehkalii veahkehit.
– Lei hui issoras dramáhtalaš dán vásihit. Sus lei ámadadju buot varran ja njunni visot deaddašuvvan. Mun oidnen ahte dás ii leat go veahki riŋget, lohká Kim Rainer Eira.
Muhto ii dramatihkka nohkan dása.
Dan botta go das lei olbmá veahkeheame, de gulaiga issoras rieja várrevielttis.
Guđajuvllat maid Kim Rainer lei guođđilan bajábeallai, lei dál fierragoahtán vulos njuolga sudno guvlui.
– Mun ožžon olbmá eret ovdal go guđajuvllat fierai njuolga su njealjejuvllaga njeaiga, muitala Kim Rainer.
Rámida siidaguoimmi
Báikkis, gos lihkohisvuohta dáhpáhuvai, ii leat telefovdnaoktavuohta ja Kim Rainer fertii viehkat fas bajás várrái ovdalgo beasai riŋget heahteguovddážii.
– Ferten rámidit olbmá mii lei mu fárus, dat ii darragoahtán, ii ožžon panihka. Dát čájeha man dehálaš lea vánddardit guovttis fárrolaga diekkár rámšos fasttes báikkiin, lohká Nils Per.
Son muitala ahte sin siiddas leat dadjan ahte go vánddarda fasttes guovlluin, de galget álo olbmot mielde, ii oaččo akto mannat juste dan dihte go doppe sáhttet lihkohisvuođat dáhpáhuvvat.
–In dieđe mot livččii mannan jus akto livččen, in mun oaidnán báljo maidege, ii ge bákkis gulahallan mobiilatelefovnnain, dadjá Nils Per.
Soai šattaiga diimmu vuordit ovdalgo helikopter bođii viežžat. Kim Rainer áimmahušai olbmá dan botta, ja bijai su oađđinseahka sisa ja govččai vel jervenduhkain vai ii galbmo.
Go de helikopter viimmat bođii, de dat álggos ii fuobmán sudno. Kim Rainer fertii iežas oađđenseahka cahkkehit vai helikopteris oidnet sudno.
Váralaš áigi boazodoalus
Boazodoallu lea okta dain váraleamos bargguin Norggas ja olu lihkohisvuođat dáhpáhuvvet boazobargguid oktavuođas.
Mannan dálvvi ásahuvvui sierra HMS-ortnet boazodoalu várás ja guokte HMS ráđđeaddi virgáduvvoje.
Váldobargun dássážii lea leamaš kártet sihkkarvuođa dili boazodoalus. Dát kárten čájeha ahte eanemus lihkohisvuođat boazodoalus dáhpáhuvvet golggotmánus juovlamánnui.
– Dá lea juste čohkken- ja johtináigi. Dán áigodagas lea olu bargu ja čájehuvvo ahte dákkár streassa vuolde de dáhpáhuvvet eanaš lihkohisvuođat, lohká boazodoalu HMS-ráđđeaddi Anna Kristine Sokki Bongo.
Son muitala iežaset kártema čájehit ahte lihkohisvuođat dáhpáhuvvet vuojániiguin, nugo skuhteriiguin, muhto maiddái njealjejuvllagiiguin ja guđajuvllagiiguin. Kárten čájeha maid ahte olu boazosápmelaččat leat maid dávjá akto barggus.
Bongo rámida Nils Pera ja Kim Rainera siidda go leat mearridan ahte ii galgga akto vánddardit váralaš guovlluin.
– Lea hui buorre go ii akto vánddar, earenomážit fasttes báikkiin ja guovlluin gos ii leat telefonoktavuohta, de lea buorre ahte moattis fárrolaga vánddardit, lohká Bongo.
Ferte Osloi čuohpadussii
Nils Per sáddejuvvui buohccivissui Romsii, gos doaktárat gávnnahedje ahte ferte gitta Ullevål buohccivissui čuohpadussii.
Sus leat vihtta dávtti doddjon ámadajus. Dan dihte go dát leat nu lahka čalmmi, de eai sáhte Romssas su čuohpadit, ja son ferte sáddejuvvot gitta Osloi.
Ieš lea Nils Per hui giitevaš go beasai heakkas dáhpáhusas vaikko lea garrasit roasmmehuvvan.
– Mus leat olu gatnjalat golgan go jurddašan man lihkku mus duođai lea leamaš go gulan ahte doaktárat dáppe eai duostta opereret, válljejit mu sáddet Ullevålai. Jurddašan ferte leat vearrái, go eai dáppe duostta opereret, lohká son.