undefined
Foto: Anders Boine Verstad / NRKFoto: Anders Boine Verstad / NRK

Mats soaitá šaddat botket máŋgačuođi jagi boares bearašárbbi

Jus son heaitá boazodoaluin, de ferte olles su bearaš maid vuollánit.

Trykk her for å lese på norsk

Mats Jonas Pavall (35) čohkkáda ránes geađggi alde ja geahččá dan divrasepmosa mii sus lea. Geađggi birra lea duolmmástuvvan jeageleana.

Sus suorpmat lihkadit ja jurddašallá.

Juohke háve go cahkkeha dola, olle várrečohkkii dahje jugesta čázi ádjagis, de jorret dat seamma jurdagat.

Juoga čuoggu su oamedovddu, dan lea álki oaidnit.

Muhto Mats ii leat vel juogadan daid váttes jurdagiid iežas bearrašiin, dat lea beare bávččas.

Lea sáhka su eallimis. Su eallin meahcis bearrašiin. Bohccuiguin. Olles eallinvuođđu maid son lea jo mánnán ožžon čižžemielkki mielde.

Moatte mánnosažžan gesse su vuosttaš geardde ealu lusa bulkoriin.

11-jahkásažžan son beasai vuosttaš geardde akto mannat boazomeahccái.

Eatnis Inga-Lill Pavvalis oaččui buriid rávvagiid. Jus láhppo, de ferte bissut ealu lahka. De goit dat earát gávdnet su.

Daid duovdagiid, gos miesážiid álgu lea, daid soaitá Mats šaddat guođđit.

Boahtte áigi lea eahpesihkkar, son ii dieđe mot eallin šaddá dás ovddos guvlui. Mearrádus lea nu lossat ahte ii oba hálitge jurddašit dan birra.

Son ii hálit guođđit boazodoalu, ja jus dan dahká, de ferte gal leat guorahallan buot vejolašvuođaid mat ležžet.

undefined

Mats lea jur alimus agis. Son lea sávri ja lávkkit eai gal deatte go son várrečohkaide goargŋu.

Son lea dál oahppan dan maid ferte vai birge meahcis. Son dovdá bohccuid.

Mats lea bearraša boazodoalu vuođđogeađgi.

24-jahkásažžan válddii badjelasas Anfinn edno (77) doalu. Das rájes galggai boazodoallu leat su ja su bearraša birgenláhki.

Anfinn lea heaitán, son háliidii dán árbbi addit Matsai.

Eanu lea ain dego bearraša siiddaisit. Son lea ealu luhtte beaivvadahkan. Go devddii 67 jagi, de ii šat nagodan bohccuid vácci guođohit.

Dál návddaša meahci jaskatvuođa beatnagiin Markoin. Sus lea álo soabbi go vázzá dáin ráhpes eatnamiin.

Seahkas fas lea njozon mainna bohccuid darveha gárddis.

undefined

Ekstrema eallinvuohki

Dát bargu ii leat buohkaide, guhkkin eret. Dás ferte bohcco čuovvut. Gurpeselggiid várrečohkas várrečohkkii. Dávjá bátnegáskki.

Matsa mearrádus čuohcá máŋgasii, ii dušše sutnje.

Máná guovttos Aslak Johannes (2) ja Amund Mateus (4) ja olles bearaš sáhttet šaddat rievdadit eallinvuogi.

– Luntta guovttos manaheaba de min sámi identitehta vuođu, dadjá Mats.

Ná sin bearraša eallinláhki lea leamaš 1800-logu álggu rájes jo.

Aslak Johannes ja Amund Mateus leaba virkot. Dan rájes go leigga unnoraččat leaba leamaš mielde meahcis, bivdimin ja ealu luhtte. Soai liikoba Nordlándda buhtes áibmui.

Álo go Mats ja su ovttasássi Maria lávkeba uvssas olggos, de sávvába luntta guovttos ahte leat meahccái jođus. Dál eaba dovdda Aslak Johannes ja Amund Mateus vuos dan garra duohtavuođa, mii lea áhči gierdevaš mojiid duohken.

undefined
Foto: Maria Torkilseng / PrivatFoto: Maria Torkilseng / Privat

Mats bargá dál bohccuiguin olles áigge ovttas Jan-Evard-vilbeliin (50) ja Signar-ednuin (70).

Jus oktage sis vuollána, de fertejit dat earát maid.

Ii leat vejolaš bargat bohccuiguin jus leat dušše guovttis. Ii ain juo dán guovllus. Ii leat ii oktage eará gii sáhtášii váldit badjelasas doalu jus soames sis heaitá dál.

Sii barget olu ovttas. Dálvet leat fárrolaga eanaš áigge.

Bearaš bargá bohccuiguin dološ vuogi mielde. Sii vácci guođohit olles geasi ja measta olles dálvvi.

Fievrrut leat dušše veahkkin go johtet dihto guovlluin dálvet.

Dáppe leat ráhpes eatnamat ja dan dihte eai guođot bohccuid ođđaáigásaš veahkkeneavvuiguin nugo skohteriiguin ja njealjejuvllagiiguin.

Sin orohat, Duotka, lea viiddis, olles 2000 njealjehasgilomehtera.

Guohtuneatnamat leat Bådåddjo rájes Fuoskkoi, ja viidáseappot lulás Ruoŧa ráji guvlui. Davvin fas lea orohatrádji Kjerringøyas Strávi guvlui davás gitta Rágo álbmotmeahccái.

Orohaga namma jo muitala makkár eatnamiin lea sáhka. Duotka mearkkaša ahte lea ráhpes guovlu, gosa lea váttis beassat.

Mii čohkkát guovdu dán stuora orohaga, dušše vihtta miilla Bådåddjos eret. Gávpogis gos orrot 50 000 olbmo.

Geahččat dan fámolaš vággái.

Alimus čohkká, Middagstinden, ceaggá badjel 1300 mehtera meara bajábeallái.

Dan botta go dás čohkkát ja čalmmiid vuoiŋŋastit álbmás almmiravdii, de gullo juoga jamiheamen. Muohta, mii ain lea rámain, fierragoahtá báhkka geassedálkin.

– Luonddumáilmmi munnje lea ieš dat eallin. Sihke munnje ja bohccui. Dehálaš lea dán eallima birgehit, lohká Mats.

Oanehis šurra walkie-talkies botkesta ságastallama. Dát lea sis det deháleamos veahkkeneavvu go leat bidjamin bohccuid juova, jogažiid ja jekkiid rastá.

Jan Edvard-vilbealle addá dan bokte čielga, oanehis dieđuid.

Bohccot ruvgalit várrečohkaid vuole. Jan Edvard dieđiha guođoheddjiide gokko galget vázzit. Mii leat bidjame ealu gárdái, leat misiid álgimin mearkut.

undefined

Mats lea gealdagis ovdal mearkuma. Ii leat oađđán albma ládje máŋgga jándorii.

Son illuda ollet ealu lusa vai beassá oaidnit mot guottet lea mannan.

Gárddis bohccot jorret min birra. Dat leat lojit ja hárjánan olbmuide. Dáppe sii merkot misiid, ja dás mii oaidnit guhte miessi geasa gullá.

Hástalusat mat čuhcet

Leat máŋga siva dasa manne Mats árvvoštallá heaitit bohccuiguin.

Váldosivvan leat boraspiret ja dat go guohtuneatnamat ain gáržot.

Mii álgit boraspiriiguin.

Duotka-orohat lea dat orohat Norggas gos boraspiret dahket eanemus vahágiid. Doppe lea goaskin mii girddaša miesážiid bajábeale, albbas mii vuorddaša ávžžis ja geatki mii muohttagis lea vuođgŋimin.

Mats muitala ahte masset ealus 30-40 proseantta boraspiriide juohke jagi.

Birasdirektoráhta logut čájehit ahte boazodoallojagi 2018/2019 orohat dieđihii ahte masse 305 bohcco boraspiriide.

Eiseválddiin ožžo jobe 129 heakka ovddasge buhtadusa. Sii eai nagodan doarvái bures duođaštit mot dat eará bohccot jápme.

– Eallu ain unnu, lea duođalaš dilli. Ii leat vejolaš eallit boazodoaluin go nie olu bohccuid massá, dadjá Mats beanta vuollánemiin.

undefined

Nubbi sivva manne ii oro šat nákceme bohccuiguin bargat, lea go guohtuneatnamat ain gáržot sisabahkkemiid geažil. Sin guovllus leat olu smávva doaimmat, mat oktii šaddat hirbmat hástalussan.

Orohat lea Bådåddjo-gávpoga lahka, gos orrot 50 000 olbmo.

Dát olbmot dieđusge vánddardit iežaset lagas guovlluin. Eatnašat gal váldet vuhtii ahte guovllus leat bohccot, muhto eai fal buohkat. Luovos beatnagat leat jo dássážii dán jagi goddán golbma bohcco, muitala Mats.

Gávpot maid viidána, luottat huksejuvvojit, ođđa viesut ihtet ja ođđa ássanguovllut ásahuvvojit.

Buot dát dahká ahte sin guohtuneatnamat ain gáržot. Mats ja su bohccot fertejit ain čáhkket saji earáide.

– Mii fertet jurddašit ahte servvodahkii lea mávssolaš ahte gávdno ain meahcci. Jus ii leat meahcci, de dát áitá buot olbmuid máilmmis, lohká Mats ja geahččá miesážiidda mat jorret gárddis.

undefined

Goalmmát hástalus lea ruovdemáđidja, mii vuolgá Bådåddjos luksa. Sii gohčodit dan dušše varramáđidjan. Áiggiid čađa leat máŋga duhát bohcco vuddjon togii dákko.

Dálvet bohccot njidjet legiide ja vákkiide ja nu gevvetge luottaid ala. Doppe han datge válljejit dan álkimus geainnu. Muhto dát lea guođoheddjiid stuorámus ballu.

Ovttatmanos go bohccot bijadit ruovdemáđija guvlui, de fertejit guođoheaddjit njuolgut heakkaheađis viehkat ja geahččalit caggat ja jorgalahttit daid.

Jagi 2019 massii Pavval-bearaš 15 heakka ruovdemáđija ala Bådåddjo ja Fuoskko gaskka. Dat ii oro olu báhpára alde, muhto lea aŋkke 15 heakka beare olu, dadjá Mats.

Dien jagi vuddjoje oktiibuot 365 bohcco togii Nordlandsbanenis, mii manná Bådåddjos Stïentjei. Muhtin bohccot jápmet ovttatmanos, earát fas biidnašuvvet jámas máđija gurrii.

Geahččala gávdnat čovdosiid

Mats ii leat datte áibbas vuollánan, sus lea ain doaivva.

Okta doaivva leat fiskes čeabetbáttit, mat galggašedje eastadit boraspiriid vahágahttimis.

Dáin čeabetbáttiin lea GPS, mii čájeha gos boazu lea ja gos dat johtá.

Sávaldat lea ahte boraspiret galget nu ballát go oidnet bohccos fiskes čeabetbátti, ahte eai duostta rohkkáhit ja sálvat čeabehii. Dainna lágiin sávvet ahte eai nu olu bohccot borahalaše boraspiriide.

Dákkár čeabetbáttiid leat geahččaladdan bohccuide Finnmárkkus. Buot dat 60 miesi, maidda čatne dákkár čeabetbátti, leat ceavzán.

Dál Mats maid áigu dán geahččalit.

Gárddis bidjet 29 čeabetbátti daidda stuorámus misiide. Sis lea ovttasbargu Norgga bioekonomiija instituhta dutkiin, Svein Eilertseniin.

undefined

Muhto ii leat sihkkar ahte dát duođai ávkkuha.

Go boraspiret maid máhttet heivehit iežaset. Dat sáhttet áiggi miel fuobmát ahte fiskes čeabetbáttit eai datte leat váralaččat. Dan diehtá Mats

Beassat lássa uvssaid duohkái

Nubbi doaivva lea ahte árbevirolaš máhttu váldošii vuhtii.

Nordlandforskning dutki Camilla Risvoll čuožžu ja geahččá čorraga, mii jorrá gárddis, ja boazoeaiggádiid, geat dohpot misiid, mat galget merkejuvvot.

– Dan maid sii barget lea nu miellagiddevaš ja hirpmástuhtti. Sin máhttu lea nu dehálaš, lohká Camilla.

Son dárkilit čuovvu mielde buot maid boazosámit barget. Son háliida oahppat. Váldit mielde sin máhtu ja dieđu dutkamii.

Son áiggošii dokumenteret Mats ja daid eará boazosámiid dieđu ja máhtu. Dáid dieđuiguin áiggošii hástalit dutkiid metodihka ja sin duohtavuođa.

Dás lea sáhka ipmirdit ollislašvuođa ja atnit árvvus boazosámiid árbevirolaš máhtu.

Risvoll oaivvilda dat máhttu dál ii váldo vuhtii.

Dutkit, boazosámit ja eiseválddit čohkkájit iešguđetge dievás, ja nu vájalduvvo boazosámiid diehtu ja máhttu, oaivvilda Camilla.

Jus dat dutkan váldošii vuhtii, de beasaše boazosámit nugo Mats, leat duođai mielde hábmeme boazoealáhuspolitihka.

Boahtte áiggi ii sáhte garvit

Buot dát váibadit Matsa ja su bearraša. Dat sevnnjodahttá sin eallima. Sii leat ipmirdan ahte muhtin beaivve fertejit vuollánit. Ná ii sáhte eallit.

Čalbmeravkalanbottas jávká stuora oassi sin eallivuogis ja identitehtas. Čalbmeravkalanbottas, mii lea lihka oanehaš go bohcco maŋemus vuoiŋŋádeapmi ovdal go jápmá.

Vaikko mot dál de vállješ, de ii šatta aŋkke riekta, dovdá Mats.

– Mus lea čađat ballu, go in dieđe gosa galggan mannat. Lean dego darvánan. In hálit iežan mánáid dán vásihit, lohká Mats.

Muhto boahtteáigi olggobeale boazodoalu han gal maid lea eallin. Son beasašii de oaidnit lunttažiid dávjjit, oaidnit go soai stuorruba.

Mot dákkár dábálaš eallin lea, das ii dieđe Mats nu olus maidege.

Dan maid son máhttá ja diehtá, dat lea boazodoallu. Ii dieđe mot lea gáfe juhkat bargoskihpáriiguin borranbottus. Gáfe son juhká akto meahcis, gos dušše biegga ja bohccot leat guoibmin.

undefined

Muhto son ii báze gal jur áibbas guoros gieđaid gal.

Mats liiko arkeologiijai ja lea studeren dán ovdal go válddii badjelasas ednos boazodoalu. Sus livčče guokte jagi vel studeret ovdal go gearggašii. Dát livččii vejolaš.

Son lea maid searvan sámepolitihkkii ja nuorran son lei sámi ofelaš. Matsas leat olu návccat ja fuopmášii gal juoidá bargat.

– Lea amas dat gosa lean jođus. Mun han lean bajásšaddan dáinna. Olles mu bearaš ja biras gullet boazodollui. Dat lea olles mu eallin, dadjá Mats.

Bearaš dárbbaša maid dássedis ruhtadili. Ja Mats dovdá sus lea ovddasvástádus dan hárrái maid. Nu go dál lea dilli, de sii ellet beannot bálkkáin.

Dál stuora oassi Matsa dietnasis lea boraspirebuhtadus, maid ožžot Fylkkamánnis.

Maŋemus háve oaččui sin orohat badjelaš 730 000 ruvnno. Dán ruđa juogadit Mats, Jan Edvard ja Signar, dan mielde man olu bohccuid masset boraspiriide.

Muhto ii leat mange veara eallit buhtadusain.

Son ii hálit dan, háliida baicca dinet bohccuiguin ja dainna, maid meahcci addá.

Mats ii leat vel mearridan goas áigu njuovvat ealu, muhto soaitá jo dán jagi.

– Molssaeaktu lea ahte galggan...

Mats bisána, čohkká ja dušše geahččá.

– Mun han lea áhččeolmmoš dál...jo...jáhkán bearaš háliida ahte dagan dan mii leat buoremus munnje. Muhto buoremus livččii joatkit boazoealáhusa, lohká Mats.

Sus lea gal ain doaivva, ahte áššit njulget. Muhto álo lea jurdagis ahte dan son dál dahká maŋemus háve.

Muhtin beaivve boahtá dat nohkat.

Boazodoallu boahtá aŋkke álo leat su váimmu lagamusas. Álo.

Nu go dološ sámi sátnevájas dadjá: «Jođi lea buoret go oru».

Bures!

Leago dus juoga man birra mii NRK Sámis sáhtašeimmet muitalit? Sáddes munnje e-poastta.

Loga áinnas dáid áššiid maid mun lean čállán: Hodeskallejegernebryllupet som ble koronaavlyst ja foreldre som er blitt bedt om å kutte samiskbruken hjemme.

Eambbo lohkamuš ja dokumentára:

Annfinn Pavall har arbeidet med reindrift hele sitt liv. Hva vil skje når han må gi seg? Vil unge Mats overta, eller trekkes han mer mot bylivet og en akademisk utdannelse? I dette programmet følger vi reindriftssamen Annfinn gjennom flere år, og får ta del i det til tider dramatiske livet til en familie som lever i pakt med naturen og reinsdyrene.

Annfinn Pavall lea bargan boazodoaluin olles eallima. Mii boahtá dáhpáhuvvot go son ferte heaitit? Dá lea dokumentára Pavall bearraša birra Duokta orohagas.