Hopp til innhold

Badjel čuođi bohcco jápmán roasu geažil

Máŋga orohaga fertejit biepmat ealu máŋgii juohke beaivve, go ii leat ealádat dálveeatnamiin.

Reineier Aslak Mathis Turi

VUOIMMEHEAMES EALLU: Bošmmit ja Heavvoávžži siidda Áslat Máhtte Turi muitala ja čájeha ahte olles eallu lea rohttahuvvan.

Foto: Johan Ánte Utsi / NRK

Bošmmit ja Heavvoávžži siidda boazobargái Áslat Máhtte Turi:ii ii leat álki muitalit galle bohcco ealus leat nelgon jámas.

– Gal dat leat badjel čuođi goit, oba álkit, jus eai leat máŋggaid čuđiid jápmán, dadjá son.

Ii leat viissis man olu bohccot leat jápmán oktiibuot roasu geažil, muhto lea jáhkehahtti ahte máŋggaid duháhiid bohcco leat jámas nelgon Finnmárkkus, Romssas, Nordlánddas ja Trøndelágas.

Muohta deavdán siidda guohtuneatnamiid

Jahkemolsašumi rájes leat máŋga siidda ráhččan ealáhaga gávdnat ellui.

Romssa ja Finnmárkku Fylkkamanni dieđuid mielde fertejit muhtun siiddat biepmat ealuset 100 proseantta, earát fas 50 proseantta.

Bošmmit ja Heavvoávžži siida gullá siiddaide guhte fertejit čađaáigge biepmat.

– Ođđajagimánus ja guovvamánus borggai issorasat. Jađe čearggai ja joavggai, ja nu dat de lassi guohtuma, muitala Áslat Máhtte.

Biekkat leat gokčan muohttagiin Bošmmiidjávrri ja Heavvoávžži vuopmeeatnamiid gassa muohttatvuollái. Guovllus lea nu heajos guohtun ahte siida fertii biebmagoahtit ealu máŋgga geardde beaivvis.

– Mii fertet biepmat ealu golmma geardde beaivvis, muitala Áslat Máhtte.

Muhtun ráje ealádat

Romssa ja Finnmárkku Fylkkamánni lea fitnan siiddas iskamen guohtun dilálašvuođa ođđajagimánu 22. beaivvi.

Dalle árvvoštalle siidda bohccuin lea muhtun ráje ealádat, muhto bohccot fertejit olu roggat. Muhtun sajiin lea maid bodnemuohta dahje jiekŋageardi muohttagis.

Iskkadeapmi čájehii maid ahte vuopmeeatnamiin lea 70 centimehtera gitta 120 centimehtera gasu muohta.

Botken ealu guovtte sadjái

Siida lea botken luovvasiid, vai sihkkarastet buot bohccuide biepmu. Čearpmahat ja nulpput eai oaččo fuođđariid, go čoarvás njiŋŋelasat dávjá doarostit daid eret biepmadettiin.

Reinforing

BIBMET EALU: Siida ferte biepmat ealu golmma geardde beaivvis.

Foto: Johan Ánte Utsi / NRK

Ránnjásiiddat johttájedje davvi duoddariidda gaskkamuttus guovvamánu juo, muhto Áslat Máhte siidda ii sáhtán dan dahkat, go dálveeanan rádji bisseha sin, maid Fylkkamánni lea kártii sázastan.

– Mii leat geahččalan hupmat Fylkkamánniin ja čilgen man váttis min siidii lea go ná olu muohta deavdá min guohtuneatnamiid, muhto mii eat leat ožžon ipmárdusa min dillái, dadjá Áslat Máhtte.

Govvegođii jápmán bohccuid

Dađistaga go son gávnnai jápmán bohccuid, de mearridii govvegoahtit daid.

– Álggos mun in govven, muhto jurdilin ahte mun govven jus muhtin gáibida duođaštusa. Dat leat gal oba olu jápmán. In ge mun leat govven daid visot, dadjá son.

Rein sultet ihjel

VÁRREHUS: Dá lea govvaráidu bohccuin mat leat nelgon jámas.

Foto: Johan Ánte Utsi / NRK
Áslat Máhtte Turi lea govven máŋga bohcco mat leat jámas nelgon. / Aslak Mathis Turi har tatt bilder av mange rein som har sultet ihjel.

Muhtun govat čuhcet eambbo go eará govat.

Død reinkalv

JÁPMÁN RUKSES MIESSI: Njiŋŋelasat masset misiid go ii leat ealádat.

Foto: Áslat Máhtte Turi

– Nie olgudit misiid go nelgot, čállá Áslat Máhtte.

Ruksesmiessi ii beassan rahpat čalmmiid ovdal go jámii.

Rukses ruossa geasehii fuođđariid

Sihke gaskavahkku ja duorastaga leat Guovdageainnu Rukses ruossa eaktodáhtolaččat geasehan biepmu Áslat Máhte siidda ellui.

Gaskavahkku sii geasehedje skuteriin guokte 800 kilosaš fuođarseahka siidii ja njeallje ges ránnjásiidii.

Bošmmiidjávri lea 110 kilomehtera doaresbealde Guovdageainnu márkanbáikki.

GUHKES MÁTKI: Rukses ruossa geasehii goikesuinniid ja fuođđariid 110 km. Iđđes 1000 áigge vuoddjájedje. Eahkes 2100 áigge ollejedje fas márkanii.

Duorastaga ges geasehedje njeallje Rukses ruossa eaktodáhtolačča golbma fuođarseahka ja guokte goikesuoidneseahka fas seammá siidii, mii lea Suoma ráje duohken, bajit Anárjoga álbmotmeahcis.

– Go mii leat fállan doalvut, de dat gal sidjiide lea buorre dat. Dalle sii eai dárbbaš doppe guhkkin vuolgit viežžat daid jáfuid, dadjá Rukses ruossa eaktodáhtolaš Svein Ole Klemetsen.

Romssa ja Finnmárkku fylkkamanni lea bivdán Guovdageainnu Rukses ruossa geasehit fuođđariid ealuide mat gillájit roasu geažil

– Dat lea mis dat njuolggadus ahte galgá veahkehit dakko gokko soahpá ja čájehit ahte mii sáhttit doarjut vel geasehemiin maid, dadjá Svein Ole.

Rukses Ruossa

RUKSES RUOSSA VEAHKEHA: Njeallje Rukses ruossa geasehedje fuođđariid ja suinniid. Gurut bealde: Stein Are Hætta, Oula Saari, Svein Ole Klemetsen ja Anton Dahl.

Foto: Johan Ánte Utsi / NRK

Giitevaš veahki ovddas

Bošmmit ja Heavvoávžži siiddaolbmot ledje movttegat go ožžo veahki.

Giitaleaba

GIITEVAŠ.

Foto: Johan Ánte Utsi / NRK

– Olu giitu veahki ovddas go lehpet ná viššalat, dadjá Áslat Máhtte.

Giitaleaba julggiiguin

GIITALII JULGGIIN.

Foto: Johan Ánte Utsi / NRK

– Šatta falli ja giitu luohttámuša ovddas go mii beasaimet geasehit didjiide. Dat lea divrras midjiide ja sihkkarit divrras didjiide maid, dadjá Svein Ole

– Dat lea hui mávssolaš, vástida Áslat Máhtte.

Vaikko dál oaččui siida veahki, de sávvet vel ain eanet veahki. Go roassu ii noga vaikko gassamuohta suttašii ge jođánit.

– Gal dan diehtá go eallu lea ná vuoimmehuvvan, de ii šatta miessái. Čakčat eai leat bohccot maid vuovdá, dadjá boazoeaiggát.

Guottetbáikkiin ja geasseorohagain vurdet boraspiret mat ogohallet ja gottašit bohccuid.

Áslat Máhtte lea ovdal media bokte muitalan man stuora giksin boraspiret leat sidjiide.

– Boraspiret leat liige roassun, earenoamážit dál go eallu lea vuoimmehuvvan, loahpaha Áslat Máhtte, geas goitge lea mokta ja jáhkku boahtteáigái.

Korte nyheter

  • Begrenset lisensfelling av bjørn i høst

    Miljødirektoratet åpner ikke for felling av bjørn i regioner der bestanden ligger under Stortingets bestandsmål. De har derfor besluttet at det ikke åpnes for lisensfelling av bjørn i Troms og Finnmark. Stortinget har fastsatt et mål om 13 ungekull av bjørn hvert år i Norge.

    Bjørn
    Foto: Arne Nævra / Nævra, Arne
  • Eat galgga hilgut demokratiija

    Arendalsváhkku duorastatbeaivvi deaivvadeigga stuorradiggepresideanta Masud Gharahkhani ja sámediggepresideanta Silje Karine Muotka lávvoságastallamii.

    Fáttat ledje: searvadahttin, demokratiija ja cielaheapmi.

    Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka muitala ahte lei buorre ja mávssolaš ságastallan.

    – Moai gávnnaheimme ahte eat ábut hilgut demokratiija, ja ahte fertet ain bargat sihkkarastit ahte buohkain lea olahanmuddu demokráhtalaš kanálaide, dadjá Muotka.

    Gharahkhani muitala ahte sihke son ja Muotka berošteaba mo demokratiija galgá suddjet ja fuolahit ahte olbmot servet ja dovdet ahte sii leat fátmmastuvvon.

    – Lea dađibahábut nu ahte oaidnit ahte demokratiija lea máŋgga sajiin máilmmis hedjonan, muhto davviguovlluin ja Norggas lea ain buori dilis.

    Muhto goappašagat leaba ovtta oaivilis ahte luohttámuš ii leat juoga maid galgá atnit diehttelassan, ja dainna ferte čađat bargat.

    – Buot politihkalaš álbmotválljejuvvon orgánat fertejit bargat bisuhit álbmoga luohttámuša. Mii fertet bargat sihkkarastin dihte ahte álbmot geavahit sin jienastanrievtti, ja ahte lea buorre dadjamuškultuvra, deattuha Muotka.

    Gharahkhani muitala ahte vaikko lohket ahte Norgga almmuhanfriddjavuohta lea buorre, de deattuha son ahte gávdnojit maid olu hástalusat dadjamuškultuvrras.

    – Erenomážit minoritehtaide ja sápmelaččaide, čilge son.

    Sihkkarastit buori dadjamuškultuvra mas buohkat dovdet iežaideaset oadjebassan lea juoga mii lea dehálaš sihke Muotkai og Gharahkhanii.

    Lavvodialog mellom sametingspresident Silje Karine Muotka og stortingspresident Masud Gharahkhani.
    Foto: Peter Mydske / Stortinget
  • Kan ikke ta demokratiet for gitt

    Torsdag under Arendalsuka møttes stortingspresident Masud Gharahkhani og sametingspresident Silje Karine Muotka til lávvudialog.

    Temaene var: inkludering, demokrati og hatytringer.

    Sametingspresident Silje Karine Muotka forteller at det var en god og meningsfylt samtale.

    – Vi kom frem til at vi ikke må ta demokratiet for gitt, og at det fortsatt er en jobb å gjøre for å sikre at alle har tilgang til demokratiske kanaler, forteller hun.

    Gharahkhani opplyser at de begge var opptatt av hvordan man kan ta vare på demokratiet, og sørge for at folk deltar og føler seg inkludert.

    – Det er dessverre sånn at mange steder i verden ser man at demokratiet har hatt en tilbakegang, mens i norden og i Norge holder vi stand.

    Men begge er enige om at tillit ikke er noe man kan ta for gitt, og at det stadig må jobbes med.

    – Alle politiske folkevalgte organer må jobbe med tilliten hos de som deltar og stemmer ved valg. Vi må jobbe for å sikre at folk benytter seg av stemmeretten sin, og at man har en god ytringskultur, understreker Muotka.

    Gharahkhani forteller at man sier at ytringsfrihetens kår i Norge er bra, men han understreker at det også finnes en del utfordringer med ytringskulturen.

    – Spesielt for minoriteter og samer, informerer han.

    Det å sørge for en god ytringskultur hvor alle kan føle seg trygg er noe både Muotka og Gharahkhani er opptatt av å jobbe videre med.

    Lavvodialog mellom sametingspresident Silje Karine Muotka og stortingspresident Masud Gharahkhani.
    Foto: Peter Mydske / Stortinget