Badjel čuođi bohcco jápmán roasu geažil

Bošmmit ja Heavvoávžži siidda boazobargái Áslat Máhtte Turi:ii ii leat álki muitalit galle bohcco ealus leat nelgon jámas.

– Gal dat leat badjel čuođi goit, oba álkit, jus eai leat máŋggaid čuđiid jápmán, dadjá son.

Ii leat viissis man olu bohccot leat jápmán oktiibuot roasu geažil, muhto lea jáhkehahtti ahte máŋggaid duháhiid bohcco leat jámas nelgon Finnmárkkus, Romssas, Nordlánddas ja Trøndelágas.

Muohta deavdán siidda guohtuneatnamiid

Jahkemolsašumi rájes leat máŋga siidda ráhččan ealáhaga gávdnat ellui.

Romssa ja Finnmárkku Fylkkamanni dieđuid mielde fertejit muhtun siiddat biepmat ealuset 100 proseantta, earát fas 50 proseantta.

Bošmmit ja Heavvoávžži siida gullá siiddaide guhte fertejit čađaáigge biepmat.

– Ođđajagimánus ja guovvamánus borggai issorasat. Jađe čearggai ja joavggai, ja nu dat de lassi guohtuma, muitala Áslat Máhtte.

Biekkat leat gokčan muohttagiin Bošmmiidjávrri ja Heavvoávžži vuopmeeatnamiid gassa muohttatvuollái. Guovllus lea nu heajos guohtun ahte siida fertii biebmagoahtit ealu máŋgga geardde beaivvis.

– Mii fertet biepmat ealu golmma geardde beaivvis, muitala Áslat Máhtte.

Muhtun ráje ealádat

Romssa ja Finnmárkku Fylkkamánni lea fitnan siiddas iskamen guohtun dilálašvuođa ođđajagimánu 22. beaivvi.

Dalle árvvoštalle siidda bohccuin lea muhtun ráje ealádat, muhto bohccot fertejit olu roggat. Muhtun sajiin lea maid bodnemuohta dahje jiekŋageardi muohttagis.

Iskkadeapmi čájehii maid ahte vuopmeeatnamiin lea 70 centimehtera gitta 120 centimehtera gasu muohta.

Botken ealu guovtte sadjái

Siida lea botken luovvasiid, vai sihkkarastet buot bohccuide biepmu. Čearpmahat ja nulpput eai oaččo fuođđariid, go čoarvás njiŋŋelasat dávjá doarostit daid eret biepmadettiin.

Ránnjásiiddat johttájedje davvi duoddariidda gaskkamuttus guovvamánu juo, muhto Áslat Máhte siidda ii sáhtán dan dahkat, go dálveeanan rádji bisseha sin, maid Fylkkamánni lea kártii sázastan.

– Mii leat geahččalan hupmat Fylkkamánniin ja čilgen man váttis min siidii lea go ná olu muohta deavdá min guohtuneatnamiid, muhto mii eat leat ožžon ipmárdusa min dillái, dadjá Áslat Máhtte.

Govvegođii jápmán bohccuid

Dađistaga go son gávnnai jápmán bohccuid, de mearridii govvegoahtit daid.

– Álggos mun in govven, muhto jurdilin ahte mun govven jus muhtin gáibida duođaštusa. Dat leat gal oba olu jápmán. In ge mun leat govven daid visot, dadjá son.

Áslat Máhtte Turi lea govven máŋga bohcco mat leat jámas nelgon. / Aslak Mathis Turi har tatt bilder av mange rein som har sultet ihjel.

Bohccot nelgon jámas / Rein sultet ihjel 7 bilder

Muhtun govat čuhcet eambbo go eará govat.

– Nie olgudit misiid go nelgot, čállá Áslat Máhtte.

Ruksesmiessi ii beassan rahpat čalmmiid ovdal go jámii.

Rukses ruossa geasehii fuođđariid

Sihke gaskavahkku ja duorastaga leat Guovdageainnu Rukses ruossa eaktodáhtolaččat geasehan biepmu Áslat Máhte siidda ellui.

• Loga: Suodjalus veahkeha čoavdit boazoroasu
• Loga maid: Røde Kors rykker ut for å hjelpe rein i krise

Gaskavahkku sii geasehedje skuteriin guokte 800 kilosaš fuođarseahka siidii ja njeallje ges ránnjásiidii.

Bošmmiidjávri lea 110 kilomehtera doaresbealde Guovdageainnu márkanbáikki.

Duorastaga ges geasehedje njeallje Rukses ruossa eaktodáhtolačča golbma fuođarseahka ja guokte goikesuoidneseahka fas seammá siidii, mii lea Suoma ráje duohken, bajit Anárjoga álbmotmeahcis.

– Go mii leat fállan doalvut, de dat gal sidjiide lea buorre dat. Dalle sii eai dárbbaš doppe guhkkin vuolgit viežžat daid jáfuid, dadjá Rukses ruossa eaktodáhtolaš Svein Ole Klemetsen.

Romssa ja Finnmárkku fylkkamanni lea bivdán Guovdageainnu Rukses ruossa geasehit fuođđariid ealuide mat gillájit roasu geažil

– Dat lea mis dat njuolggadus ahte galgá veahkehit dakko gokko soahpá ja čájehit ahte mii sáhttit doarjut vel geasehemiin maid, dadjá Svein Ole.

Giitevaš veahki ovddas

Bošmmit ja Heavvoávžži siiddaolbmot ledje movttegat go ožžo veahki.

– Olu giitu veahki ovddas go lehpet ná viššalat, dadjá Áslat Máhtte.

– Šatta falli ja giitu luohttámuša ovddas go mii beasaimet geasehit didjiide. Dat lea divrras midjiide ja sihkkarit divrras didjiide maid, dadjá Svein Ole

– Dat lea hui mávssolaš, vástida Áslat Máhtte.

Vaikko dál oaččui siida veahki, de sávvet vel ain eanet veahki. Go roassu ii noga vaikko gassamuohta suttašii ge jođánit.

– Gal dan diehtá go eallu lea ná vuoimmehuvvan, de ii šatta miessái. Čakčat eai leat bohccot maid vuovdá, dadjá boazoeaiggát.

Guottetbáikkiin ja geasseorohagain vurdet boraspiret mat ogohallet ja gottašit bohccuid.

Áslat Máhtte lea ovdal media bokte muitalan man stuora giksin boraspiret leat sidjiide.

– Boraspiret leat liige roassun, earenoamážit dál go eallu lea vuoimmehuvvan, loahpaha Áslat Máhtte, geas goitge lea mokta ja jáhkku boahtteáigái.

• Loga maid: Tyr til sosiale medier for å bevise ørneproblematikk
• Loga maid: Regjeringen foreslår krisepakke: 20 millioner ekstra til beitekrisen