Hopp til innhold

Suodjalus veahkeha čoavdit boazoroasu

Eiseválddit lohpidit veahkehit boazosápmelaččaid fievrridit fuođđariid ealuide, muhto eai lohpit vuos liige ruhtadoarjaga.

Montasje fôr og beltevogn

SUODJALUS VEAHKEHA: Sihke Finnmárkku, Romssa ja Nordlándda boazoealáhusas lea roassu, muhto dál lohpida eanandoalloministtar liige veahki.

Foto: Nils John Porsanger ja Torstein Bøe / NRK

Boazoeaiggát Ánde Somby Jr. ii leat vuos hárjánan virjjiguin loktet lahka tonna fuođđara rehkii.

Ánde Somby Jr.

HEAHTEDILLI: Ánde Somby Jr. dadjá sis lea heahti ja šaddet biebmat bohccuid.

Foto: Nils John Porsanger / NRK

– Mii šaddat oastit issorasat ja dat lea olggosgollu oastit dáid. Dás lea máŋga čuohteduháha ovddas fôrat, dadjá son.

Ánde čilge ahte sin eallu lea Vullošjogas, čieža miilla dobbelis Kárášjoga čoahkkebáikki.

Suodjalus veahkeha fuođđariiguin

Eanandoalloministtar Olaug Bollestad (Risttalaš Álbmotbellodat) lohpidii suodjalusas veahki fievrridit fuođđariid ealuide, go duorastaga čoahkkinasttii Norgga Boazosápmelaččaid riikasearvvi (NBR) jođiheddjiin Ellinor Marita Jåmain.

Jåma lea duhtavaš go ožžot veahki.

Ellinor Marita Jåma

VÁIBAN: NBR:a jođiheaddji Ellinor Marita Jåma mielas lea buorre go suodjalus sáhttá veahkehit fievrridit fuođđariid.

Foto: NRK

– Mii diehtit ahte máŋggas leat váiban, go leat guhká ja garrasit bargan birra jándora, dadjá NBR:a jođiheaddji.

Eanandoalo- ja biebmodepartemeanttain (EBD) lea leamaš oktavuođas politihkalaš hoavdajoavkkuin suodjalusdepartemeanttas. Doppe dieđihit ahte sii sáhtte veahkit jus eará siviila resurssat eai leat doallevaččat.

EBD lea maid leamaš oktavuođas Romssa ja Finnmárkku fylkkamanniin, mii čielggada dán ášši maid Servodatsihkarvuođa ja gearggusvuođa direktoráhtain.

Snødybde i Norge

GASSAMUOHTA: Senorge.no govvida alit ivnniin man gassat muohta lea iešguđetge báikkiin Norggas. 

Foto: Skjermdump fra senorge.no

Earenoamáš dilli

Eanandoalloministtar diehtá movt roassu čuohcá boazoeaiggádiidda, geat dál leat váttis ekonomalaš dilis.

Olaug Bollestad

VEAHKKALAGA BEASSÁT ROASUS: Eanandoalloministtar Olaug Bollestad jáhkka boazoealáhusa beassat roasus go buohkat ovttasbarget.

Foto: Torbjørn Tandberg

– Boazoealáhus lea hui duođalaš ja gáibideaddji dilis, dadjá ministtar preassadieđáhusa bokte mediaide.

Vaikko roassu čuohcá garrasit boazoeaiggádiid millii ja eadduda sin, de jáhkká ministtar boazoealáhusa seailut.

– Mii galgat ovttas nagodit gieđahallat roasu nu bures go vejolaš, dadjá ministtar.

Juohkigohtet 10 miljovnna

Romssa ja Finnmárkku fylkkamanni boazodoalloossodat lea meannudeame 60-70 ohcama ja leat gearggus juolludišgoahtit 10 miljovnna ovddas doarjagiid.

Sunna Marie Pentha

GARRA EAVTTUT: Boazodoallodirektevra Sunna Marie Pentha čilge ahte sii juolludit gitta guokte ruvnno doarjagiin juohke bohcco nammi jándoris.

Foto: Knut-Sverre Horn / NRK

Boazodoallodirektevra Sunna Marie Pentha deattuha ahte sii leat ožžon máŋga ohcama boazoeaiggádiin, muhto sii eai dohkket eará orohaga ohcamiid.

Direktevra einnosta foandda miljovnnaid juolludit viđa beaivvis.

– Nugo mii leat rehkenastán, de mii árvidit ahte njukčamánu mielde mii leat juolludan oalle muddui visot, dadjá boazodoallodirektevra.

Direktevra čilge maid ahte juohke orohat sáhttá oažžut gitta guokte ruvnno doarjaga juohke bohcco nammii jándoris.

– Mii oaidnit ahte roassu lea hui lossat boazoealáhussii. Muhtun orohagain lea roassu bistán measta guokte mánu, dadjá boazodoallodirektevra.

Son lea gulaskuddan maid eará veahki fievrridit fuođđariid ealuide.

– Mis leat maid gulahallan Rukses Ruossain ja jearran leago sis maid vejolašvuohta veahkehit.

Árvvoštallet lassi doarjaga dađistaga

Eiseválddit árvvoštallet heahtegearggusvuođafoandda 10 miljovnna ruvnno bistit njukčamánu loahpageahčái.

Sii ávžžuhit orohagaid ohcat lassi doarjaga dárbbu mielde.

«Jus orohagat háliidit sihkkarastit doarjjaruđa ovdal beassážiid, de fertejit ohcat ovdal njukčamánu 30. beaivvi».

Nu čállá departemeantta preassadieđáhusas.

Sii dieđihit seammás ahte ohcamat meannuduvvojit dađi mielde cuoŋománus, jus orohat ii oza ovdal áigemeari.

Eiseválddit čuovvu roasu ovdáneami ja árvvoštallá ovttasráđiid NBR:ain makkár dárbu ealáhusas lea dađistaga, ja leago dárbu liige doarjjaruhtii.

EBD deattuha roassu váikkuha 160 000 bohccui Norggas, ja beare olu boazu ii leat sivvan heahtedillái.

Korte nyheter

  • Begrenset lisensfelling av bjørn i høst

    Miljødirektoratet åpner ikke for felling av bjørn i regioner der bestanden ligger under Stortingets bestandsmål. De har derfor besluttet at det ikke åpnes for lisensfelling av bjørn i Troms og Finnmark. Stortinget har fastsatt et mål om 13 ungekull av bjørn hvert år i Norge.

    Bjørn
    Foto: Arne Nævra / Nævra, Arne
  • Eat galgga hilgut demokratiija

    Arendalsváhkku duorastatbeaivvi deaivvadeigga stuorradiggepresideanta Masud Gharahkhani ja sámediggepresideanta Silje Karine Muotka lávvoságastallamii.

    Fáttat ledje: searvadahttin, demokratiija ja cielaheapmi.

    Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka muitala ahte lei buorre ja mávssolaš ságastallan.

    – Moai gávnnaheimme ahte eat ábut hilgut demokratiija, ja ahte fertet ain bargat sihkkarastit ahte buohkain lea olahanmuddu demokráhtalaš kanálaide, dadjá Muotka.

    Gharahkhani muitala ahte sihke son ja Muotka berošteaba mo demokratiija galgá suddjet ja fuolahit ahte olbmot servet ja dovdet ahte sii leat fátmmastuvvon.

    – Lea dađibahábut nu ahte oaidnit ahte demokratiija lea máŋgga sajiin máilmmis hedjonan, muhto davviguovlluin ja Norggas lea ain buori dilis.

    Muhto goappašagat leaba ovtta oaivilis ahte luohttámuš ii leat juoga maid galgá atnit diehttelassan, ja dainna ferte čađat bargat.

    – Buot politihkalaš álbmotválljejuvvon orgánat fertejit bargat bisuhit álbmoga luohttámuša. Mii fertet bargat sihkkarastin dihte ahte álbmot geavahit sin jienastanrievtti, ja ahte lea buorre dadjamuškultuvra, deattuha Muotka.

    Gharahkhani muitala ahte vaikko lohket ahte Norgga almmuhanfriddjavuohta lea buorre, de deattuha son ahte gávdnojit maid olu hástalusat dadjamuškultuvrras.

    – Erenomážit minoritehtaide ja sápmelaččaide, čilge son.

    Sihkkarastit buori dadjamuškultuvra mas buohkat dovdet iežaideaset oadjebassan lea juoga mii lea dehálaš sihke Muotkai og Gharahkhanii.

    Lavvodialog mellom sametingspresident Silje Karine Muotka og stortingspresident Masud Gharahkhani.
    Foto: Peter Mydske / Stortinget
  • Kan ikke ta demokratiet for gitt

    Torsdag under Arendalsuka møttes stortingspresident Masud Gharahkhani og sametingspresident Silje Karine Muotka til lávvudialog.

    Temaene var: inkludering, demokrati og hatytringer.

    Sametingspresident Silje Karine Muotka forteller at det var en god og meningsfylt samtale.

    – Vi kom frem til at vi ikke må ta demokratiet for gitt, og at det fortsatt er en jobb å gjøre for å sikre at alle har tilgang til demokratiske kanaler, forteller hun.

    Gharahkhani opplyser at de begge var opptatt av hvordan man kan ta vare på demokratiet, og sørge for at folk deltar og føler seg inkludert.

    – Det er dessverre sånn at mange steder i verden ser man at demokratiet har hatt en tilbakegang, mens i norden og i Norge holder vi stand.

    Men begge er enige om at tillit ikke er noe man kan ta for gitt, og at det stadig må jobbes med.

    – Alle politiske folkevalgte organer må jobbe med tilliten hos de som deltar og stemmer ved valg. Vi må jobbe for å sikre at folk benytter seg av stemmeretten sin, og at man har en god ytringskultur, understreker Muotka.

    Gharahkhani forteller at man sier at ytringsfrihetens kår i Norge er bra, men han understreker at det også finnes en del utfordringer med ytringskulturen.

    – Spesielt for minoriteter og samer, informerer han.

    Det å sørge for en god ytringskultur hvor alle kan føle seg trygg er noe både Muotka og Gharahkhani er opptatt av å jobbe videre med.

    Lavvodialog mellom sametingspresident Silje Karine Muotka og stortingspresident Masud Gharahkhani.
    Foto: Peter Mydske / Stortinget