Hopp til innhold

Norggas leat dušše moadde gelbbolaš sámi tulkka – dál álggahuvvo tulkaoahpahus

Norggas leat 2000 tulkka mat leat almmolaččat dohkkehuvvon. Dušše 12:s dáin leat sámegiel tulkkat. Dán váilevašvuođa álgá Sámi allaskuvla dál njulget.

Tolkeutstyr

TULKONLÁHKA GEATNEGAHTTÁ: Ođđajagimánus doaibmagođii ođđa tulkonláhka Norggas. Sámi tulkkat ge gártet čađađahit giellageahččalemiid vai besset almmolaš tulkaregistarii. Duođaštusa dárbbašit jos almmolaš ásahusaid ovddas ain áigot tulkot. Badjelaš 10 sámi tulkka leat registaris.

Foto: Camilla Wernersen / NRK

Les saken på norsk

– Mii sávvat mii nagodit fállat guovttegielat geahččalemiid tulkkaide giđđat juo, lohká Joret Mihkkal Bals.

Son lea Sámi allaskuvlla tulkaoahpahusa ráđđeaddi.

Joret Mihkkal Bals

RÁĐĐEADDI: Sámi allaskuvlla ođđa dulkaoahpahusa ráđđeaddi Joret Mihkkal Bals. Son sávvá ahte sámit váldet oktavuođa, jos dárbbašit lasi dieđuid dulkaoahpu birra.

Foto: Mette Ballovara / NRK

2007:a rájes gitta 2022 rádjai lei tulkaoahpahus Oslo universitehtas, mii dál gohčoduvvo OsloMet. Sis lea gaskkohagaid leamaš sámegiel tulkaoahpahus, muhto áibbas moadde sápmelačča leat čađahan dien oahpu.

Go ođđa tulkonláhka bođii ođđajagis dán jagi, de sirde eiseválddit Sámi allaskuvla háldui fuolahit sámegiel tulkkaid oahpahusa.

Allaskuvla áigu álgo jagiid ain ovttas bargat OsloMet`ain, muhto dađistaga sirdet stuorát oasi tulkaoahpahusas Sápmái.

Bals sávvá ahte boahtte čavčča juo leat lasi gelbbolaš sámi tulkka.

Jos mun galggan leat várrugas, de sáhttá kánske lohkat juobe njeallje. Sávaldat lea goit gaskal gávcci ja logi eanet dulkka go dál leat. Muhto ferte vuos oaidnit ahte eat go son boađe dan 20 lohkui álggos, lohká son.

Tolkekonferansen 2022

TULKKAT: Tulkkat miehtá Norgga ledje mannan vahkus boahtan tulkakonferansii Gardermoenis. Dáid gaskkas ledje moadde sámi tulkka.

Foto: Mette Ballovara / NRK

15 jagis dohkkehedje 12 sámi tulkka

Lea dovddus ášši ahte Norggas váilot sámi tulkkat.

Sámi ásahusat ja ovttaskas sámit leat dán cuiggodan guhkká.

2007 rájes 2022 rádjai leat tulkaoahpahusas Oslos dohkkehan badjelaš 2000 gelbbolaš tulkka Norggas.

Dušše 12:is dáin leat sámi tulkkat.

Daid sáhtát oaidnit dan nu gohčoduvvon nationála tulkaregistaris (tolkeregisteret.no). Sii geat leat dien listtus leat man nu dásis almmolaččat dohkkehuvvon tulkan.

Hanne Løfsnes, avdelingsleder, IMDi

OSSODATJOĐIHEADDJI: Searvadahttin- ja girjáivuođadirektoráhtta dulkonossodaga jođiheaddji Hanne Løfsnes.

Foto: Mette Ballovara / NRK

– Eat leat ádden dan dárbbu

Searvadahttin- ja girjáivuođadirektoráhtas dat lea bajimuš ovddasvástádus tulkonbálvalussii Norggas.

Go jearrat sis manne ná unnán sámi tulkkat leat dohkkehuvvon, de eai dieđe dása vástádusa.

– Min maid vuorjašuhttá go eai leat doarvái gelbbolaš sámi tulkkat, lohká direktoráhtta dulkon ossodaga jođiheaddji Hanne Løfsnes.

Sáhttet leat máŋga čilgehusa dása go ná moadde sápmelačča leat váldán oahpu, lohká son.

– Váilevaš beroštupmi dán ohppui sáhttá leat vejolaš čilgehus dása, muhto sáhttá maid leat nu ahte mii eat leat ollásit ádden man stuorra dárbu livčče sámi tulkkaide, lohká son.

Diehtosiida, Sámi allaskuvla

SÁMI TULKAOAHPAHUS: Sámi allaskuvla háldui leat eiseválddit sirdán sámi tulkaoahpahusa.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Ovttasbargu buktá bohtosiid

Løfsnes sávvá ahte dál go Sámi allaskuvlii sirdo oahpahus, ahte eanet sámit váldet tulkaoahpu.

– Mun jáhkán ahte dat ovttasbargu maid Sámi allaskuvla dál lea álggahan OsloMet`ain buktá buoret bohtosiid. Dál jáhkán leat doaivva lasihit sámi tulkkaid logu, lohká son.

Norggas leat dieđusge eanet go dušše diet 12 sámi tulkka, geat leat almmolaš registaris. Sii tulkojit gielddain ja olu eará ásahusain.

Ođđa láhka geatnegahttá virggálaš duođaštusaid tulkaoahpus (lovdata.no).

Sii geat ain áigot tulkot almmolaš ásahusaid ovddas, fertejit čađahit geahččalemiid vai ožžot duođaštusaid.

Tolkerom

DIGGETULKA: Dábálaččat lea nu ahte sii geat tulkojit diggeáššiin leat stáhtaautoriseren tulkkat. Sis lea dat álimus tulkaoahppu. Norggas leat 300 stáhtaautoriseren tulkka. Golmmas dáin tulkojit sámegillii. Govas lea tulka Oslo diggeviesus.

Foto: Camilla Wernersen / NRK

Golmma sámegillii

Joret Mihkkal Bals Sámi allaskuvllas maid sávvá ahte sámit miehtá Norgga nannejit sin tulkongelbbolašvuođa.

Joret Mihkkal Bals

SÁMI PERSPEKTIIVAS: – Áiggi mielde lea áigumuš ásahit albma sámegielat ja sámi perspektiivas dulkaoahpahusa Sámi allaskuvlii, muitala Joret Mihkkal Bals.

Foto: Mette Ballovara / NRK

Ambišuvnna lea ahte galgat visot golmma sámegillii fállat dan kurssa dál giđđat, muhto dan ferte dieđusge vuos oaidnit lihkostuvvá go, lohká son.

Go iskkadeame leat čađahan, de fállojuvvo tulkkaide maid ges nubbi oassi dan almmolaš oahpus Oslos.

Nubbi kursa lea ges vuos OsloMet bokte. De ožžot dan autoriserema, nu ahte dat almmolaš institušuvnnat besset ain geavahit lágalaččat daid dulkkaid, lohká Bals.

Loga maid: : Gažus: Dovddatgo diiddaid?

Skjære
Skjære

Loga maid: : Ilus go sámegiel dulkonbálvalus viimmat nannejuvvo

Anne Marie Utsi Tornensis
Anne Marie Utsi Tornensis

Loga maid:: Presideanta ođđajagi sártnis:– Sámegiella vuoitá ođđa arenaid

Aili Keskitalo ođđajagisárdni
Aili Keskitalo ođđajagisárdni

Loga maid:: Ođđa láhka nanne sámegiela árvvu

Mikkel Eskil Mikkelsen
Mikkel Eskil Mikkelsen

Korte nyheter

  • Heaittihit davvisámegiel gáiddusoahpahusa

    Máttasámi máhttoguovddáš Aarbortes Nordlánddas heaitá addimis gáiddusoahppu davvisámegielagiidda.

    Máhttoguovddáš lea stáhtalaš, ja Oahpahusdirektoráhtta lea mearridan baicce bidjat eambbo deattu mátta- ja julevsámegiela oahpahussii, nu mo guovddáža bargogohččun lea, ja lea leamaš dan rájes go ásahuvvui 2017:is, dadjá Oahppodirektoráhtta ossodathoavda Hilde Austad.

    Dán leat váhnemat lossadit váldán, gulat Veaigesáddagis.

    Hilde Austad
    Foto: HANS VOLD HUSUM
  • Ruovttuguovlu divrras sámenieiddaide

    Báikkálaš historjá, bearaš ja ruovttuguovlu lea dehálaš sámeguovllu nieiddaide. Nu čájeha váras dutkamuš, man filosofiijamagisttar Helena Ristaniemi lea dáhkan. 12 nieidda Suoma sámeguovlluin serve dutkamuššii. Dutkamuš dárkkistuvvui Oulu universitehtas bearjadaga. Dan dieđiha Yle Sápmi.

    Ristaniemi dadjá ahte ruovttuguovlu lea divrras nieiddaide, ja sii dovdet bures guovllu historjjá. Sámenieiddat smihttetge, go válljejit oahppu, ahte beasašit ruovttuguovllustis eallit boahtteáiggis.

  • Kárášjoga eatnamiid diggeášši loahpahuvvon

    Meahcceduopmostuolu diggeášši Kárášjoga eatnamiid hárrái lea loahpahuvvon. Golbma vahkku leat lágastallan.

    15.000 siiddu áššebáhpárat leat ovddiduvvon Meahcceduopmostullui ja olu vihtanat leat leamaš čilgemin dan golmma beali ovddas, geat leat ođđajagimánu ovccát beaivve rájes lágastallan.

    Justa goas Meahcceduopmostuollu buktá iežas cealkámuša dán diggeáššis ii leat vel sihkar, muhto dat ii šatta gal ovdal beassážiid, dadje dikkis go loahpahedje diggeášši.

    Finnmárkokommišuvnna eanetlohku almmuhii 2019;is ahte Kárášjohka gullá báikkálaš olbmuide ja dasa eai lean Finnmárkkuopmodat (FeFo) ovtta oaivilis. Nu manai ge ášši Meahcceduopmostullui gos dál leat golbma vahkku lágastallan.

    Les saken på norsk.