Hopp til innhold

Norggas leat dušše moadde gelbbolaš sámi tulkka – dál álggahuvvo tulkaoahpahus

Norggas leat 2000 tulkka mat leat almmolaččat dohkkehuvvon. Dušše 12:s dáin leat sámegiel tulkkat. Dán váilevašvuođa álgá Sámi allaskuvla dál njulget.

Tolkeutstyr

TULKONLÁHKA GEATNEGAHTTÁ: Ođđajagimánus doaibmagođii ođđa tulkonláhka Norggas. Sámi tulkkat ge gártet čađađahit giellageahččalemiid vai besset almmolaš tulkaregistarii. Duođaštusa dárbbašit jos almmolaš ásahusaid ovddas ain áigot tulkot. Badjelaš 10 sámi tulkka leat registaris.

Foto: Camilla Wernersen / NRK

Les saken på norsk

– Mii sávvat mii nagodit fállat guovttegielat geahččalemiid tulkkaide giđđat juo, lohká Joret Mihkkal Bals.

Son lea Sámi allaskuvlla tulkaoahpahusa ráđđeaddi.

Joret Mihkkal Bals

RÁĐĐEADDI: Sámi allaskuvlla ođđa dulkaoahpahusa ráđđeaddi Joret Mihkkal Bals. Son sávvá ahte sámit váldet oktavuođa, jos dárbbašit lasi dieđuid dulkaoahpu birra.

Foto: Mette Ballovara / NRK

2007:a rájes gitta 2022 rádjai lei tulkaoahpahus Oslo universitehtas, mii dál gohčoduvvo OsloMet. Sis lea gaskkohagaid leamaš sámegiel tulkaoahpahus, muhto áibbas moadde sápmelačča leat čađahan dien oahpu.

Go ođđa tulkonláhka bođii ođđajagis dán jagi, de sirde eiseválddit Sámi allaskuvla háldui fuolahit sámegiel tulkkaid oahpahusa.

Allaskuvla áigu álgo jagiid ain ovttas bargat OsloMet`ain, muhto dađistaga sirdet stuorát oasi tulkaoahpahusas Sápmái.

Bals sávvá ahte boahtte čavčča juo leat lasi gelbbolaš sámi tulkka.

Jos mun galggan leat várrugas, de sáhttá kánske lohkat juobe njeallje. Sávaldat lea goit gaskal gávcci ja logi eanet dulkka go dál leat. Muhto ferte vuos oaidnit ahte eat go son boađe dan 20 lohkui álggos, lohká son.

Tolkekonferansen 2022

TULKKAT: Tulkkat miehtá Norgga ledje mannan vahkus boahtan tulkakonferansii Gardermoenis. Dáid gaskkas ledje moadde sámi tulkka.

Foto: Mette Ballovara / NRK

15 jagis dohkkehedje 12 sámi tulkka

Lea dovddus ášši ahte Norggas váilot sámi tulkkat.

Sámi ásahusat ja ovttaskas sámit leat dán cuiggodan guhkká.

2007 rájes 2022 rádjai leat tulkaoahpahusas Oslos dohkkehan badjelaš 2000 gelbbolaš tulkka Norggas.

Dušše 12:is dáin leat sámi tulkkat.

Daid sáhtát oaidnit dan nu gohčoduvvon nationála tulkaregistaris (tolkeregisteret.no). Sii geat leat dien listtus leat man nu dásis almmolaččat dohkkehuvvon tulkan.

Hanne Løfsnes, avdelingsleder, IMDi

OSSODATJOĐIHEADDJI: Searvadahttin- ja girjáivuođadirektoráhtta dulkonossodaga jođiheaddji Hanne Løfsnes.

Foto: Mette Ballovara / NRK

– Eat leat ádden dan dárbbu

Searvadahttin- ja girjáivuođadirektoráhtas dat lea bajimuš ovddasvástádus tulkonbálvalussii Norggas.

Go jearrat sis manne ná unnán sámi tulkkat leat dohkkehuvvon, de eai dieđe dása vástádusa.

– Min maid vuorjašuhttá go eai leat doarvái gelbbolaš sámi tulkkat, lohká direktoráhtta dulkon ossodaga jođiheaddji Hanne Løfsnes.

Sáhttet leat máŋga čilgehusa dása go ná moadde sápmelačča leat váldán oahpu, lohká son.

– Váilevaš beroštupmi dán ohppui sáhttá leat vejolaš čilgehus dása, muhto sáhttá maid leat nu ahte mii eat leat ollásit ádden man stuorra dárbu livčče sámi tulkkaide, lohká son.

Diehtosiida, Sámi allaskuvla

SÁMI TULKAOAHPAHUS: Sámi allaskuvla háldui leat eiseválddit sirdán sámi tulkaoahpahusa.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Ovttasbargu buktá bohtosiid

Løfsnes sávvá ahte dál go Sámi allaskuvlii sirdo oahpahus, ahte eanet sámit váldet tulkaoahpu.

– Mun jáhkán ahte dat ovttasbargu maid Sámi allaskuvla dál lea álggahan OsloMet`ain buktá buoret bohtosiid. Dál jáhkán leat doaivva lasihit sámi tulkkaid logu, lohká son.

Norggas leat dieđusge eanet go dušše diet 12 sámi tulkka, geat leat almmolaš registaris. Sii tulkojit gielddain ja olu eará ásahusain.

Ođđa láhka geatnegahttá virggálaš duođaštusaid tulkaoahpus (lovdata.no).

Sii geat ain áigot tulkot almmolaš ásahusaid ovddas, fertejit čađahit geahččalemiid vai ožžot duođaštusaid.

Tolkerom

DIGGETULKA: Dábálaččat lea nu ahte sii geat tulkojit diggeáššiin leat stáhtaautoriseren tulkkat. Sis lea dat álimus tulkaoahppu. Norggas leat 300 stáhtaautoriseren tulkka. Golmmas dáin tulkojit sámegillii. Govas lea tulka Oslo diggeviesus.

Foto: Camilla Wernersen / NRK

Golmma sámegillii

Joret Mihkkal Bals Sámi allaskuvllas maid sávvá ahte sámit miehtá Norgga nannejit sin tulkongelbbolašvuođa.

Joret Mihkkal Bals

SÁMI PERSPEKTIIVAS: – Áiggi mielde lea áigumuš ásahit albma sámegielat ja sámi perspektiivas dulkaoahpahusa Sámi allaskuvlii, muitala Joret Mihkkal Bals.

Foto: Mette Ballovara / NRK

Ambišuvnna lea ahte galgat visot golmma sámegillii fállat dan kurssa dál giđđat, muhto dan ferte dieđusge vuos oaidnit lihkostuvvá go, lohká son.

Go iskkadeame leat čađahan, de fállojuvvo tulkkaide maid ges nubbi oassi dan almmolaš oahpus Oslos.

Nubbi kursa lea ges vuos OsloMet bokte. De ožžot dan autoriserema, nu ahte dat almmolaš institušuvnnat besset ain geavahit lágalaččat daid dulkkaid, lohká Bals.

Loga maid: Gažus: Dovddatgo diiddaid?

Skjære

Loga maid: Ilus go sámegiel dulkonbálvalus viimmat nannejuvvo

Anne Marie Utsi Tornensis

Loga maid: Presideanta ođđajagi sártnis:– Sámegiella vuoitá ođđa arenaid

Aili Keskitalo ođđajagisárdni

Loga maid: Ođđa láhka nanne sámegiela árvvu

Mikkel Eskil Mikkelsen

Korte nyheter

  • Suodjalus guođđán ruskalána álbmotmeahccái: – Hui fasti oaidnit

    Jođidettiin ealuin davás lei Johan Mathis Kemi bohccuid vuodjimin vuomis go gávnnai ruskkalána Rávttošvuomi álbmotmeahcis, Rávttošjár-guotkkus.

    Altaposten muitalii áššis vuosttažin.

    – Dáid gal in livčče goasttadan mielde obanassiige. Mus ledje guokte reaga maŋis, muhto dáid in livčče gal goastadan mielde. Dat lei nu olu, dadjá Kemi NRK:i.

    Kemi oaččui veahki Stig Arvid Kristensenis, gii lei oaggunmátkkis dien guovllus.

    Čearganis ledje earret eará borramušbázahusat ja bruvsa- ja vuollaburkkit. Sihke olles ja guoros diŋggat, muitala Kemi, ja bensinlihtit vaikko man galle.

    – Ii han dat lean dušše okta, iige dušše guokte. Mii gaikkuimet logenáre. Eat mii nagodan visot gaikut dán ruovdecugŋos. Mii gal attiimet vuollái.

    Suodjalusa operatiiva váldoguovddáža korporála, Johnny Karlsen, duođašta NRK:i ahte ruskkat leat báhcán Nato-soahteahárjehusas, Nordic Responses. Hárjehus nogai badjelaš mánu dás ovdal. Karlsen mieđiha ahte rutiinnat eai leat doaibman.

    – Deháleamos lea ahte mii čorget min iežamet maŋis, ja nu johtilit go vejolaš, dadjá Karlsen.

  • Aasland lea oadjebas ahte ii šatta ođđa Fovse-ášši Hámmerfeasttas

    Terje Aasland lea oadjebas das ahte buot bealit, maiddái juridihkalaš bealit areálasisabahkkema oktavuođas mii boahtá ođđa el-fápmolinjá geažil Hámmerfestii, leat čielggaduvvon, čállá Altaposten.

    Konsešuvdna lea addojuvvon, ja vaikko boazodoallu ja Sámediggi leat váidalan ja vuosttaldan dan, de válljii Energiijadepartemeanta addit Statnettii ovddalgihtii lobi. Dat mearkkaša ahte álggahit barggu ovdalgo vuoigatvuođat leat čielggaduvvon.

    Dát lea ollugiid mielas njuolggo parallealla Fovse-áššái, mas bieggaturbiinnat ledje jo ceaggámin go Alimusriekti gávnnahii ahte dat lei olmmošvuoigatvuođarihkkun.

    – Finnmárku dárbbaša infrastruktuvrra, elfápmolinjáfierpmádaga mii sáhttá guoddit fámu, leš dal dat bieggafápmoprošeavttas, gássafápmorusttegis mas lea CO2-hálddašeapmi ja vurken, dahje eará lágan fámus, ovdamearkka dihtii čáhcefámus. Elfápmolinjáfierpmádat lea geađgejuolgi ođđaáigásaš servodagas. Dasa ferte maiddái Finnmárku beassat, čilge energiijaministtar Terje Aasland (Bb) Altapostenii.

    Olje- og energiminister Terje Aasland (Ap) i Dubai under klimatoppmøtet COP28.
    Foto: Truls Antonsen / NRK
  • Krever egen distriktskvote

    Fiskerne i Vardø ba Trygve Slagsvold Vedum om en egen distriktkvote da finansministeren besøkte fiskeværet på mandag.

    Fiskere i åpen gruppe, de som har fiskebåter under 11 meter, har mistet rundt halvparten av kvota i år - sammenlignet med i fjor.

    Og signalene er at kvotene må reduseres ytterligere i årene framover.

    Det slår hardt ut for Vardø der store deler av fiskeflåten er i åpen gruppe.

    Leder for Vardø fiskarlag, Frode Robertsen, frykter fraflytting.