Hopp til innhold

Ođđa láhka nanne sámegiela árvvu

Dán jagi vuosttaš beaivvi oaččui Norga ođđa giellalága, mii nanne sámegiela saji servodagas. – Illusáhkan sámiide, sámediggeráđđi dadjá.

Mikkel Eskil Mikkelsen

NANNE GIELLALÁGA: Sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen lohká ođđa giellalága nannet dan mii dan mii Sámelágas jo daddjo.

Foto: Dan Robert Larsen

Sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsena mielas lea buorre go dál boahtá Norgga lágaide giellaláhka.

Son bargá sámedikkis earret eará giellaáššiiguin.

– Dál boahtá čielgasit ovdan ahte juohke almmolaš ásahus galgá leat mielde ovddideamen sámegiela eamiálbmotgiellan.

Lea maid vuosttaš geardde go sámegiella daddjo eamiálbmotgiellan Norgga lágain, ja dát lea Mikkelsena mielas erenoamáš dehálaš.

– Lea buorre go boahtá láhkii oidnosii ahte sámegiella lea eamiálbmotgiella. Dát čájeha makkár stáhtus sámegielas lea.

Ávkin sámeláhkii

Norggas ii leat ovdal leamašan sierra giellaláhka.

Láhka, mii suddje sámiid vuoigatvuođaid, lea Sámeláhka, man ulbmil lea sihkkarastit ahte sápmelaččat besset ovddidit iežaset giela, kultuvrra ja servodateallima.

Sámelágain duođaštuvvo ahte sámegiella lea ovttaárvosaš dárogielain Norggas.

Sámediggeráđi Mikkel Eskil Mikkelsena mielas lea dat ođđa giellaláhka lávki ovddasguvlui ja dat nanne dan mii ovdalaččas jo lea Sámelágas.

– Lea hui buorre go boahtá čielga vuordámuš almmolaš orgánaide, ahte sii maid galget leat mielde ovddideamen sámegielaid. Mii diehtit ahte leat ollen guhkás go beassat váldit oktavuođa sámegillii iešguđetlágan orgánaiguin.

Nanne gielaid

Jon Christian Fløysvik Nordrum duođašta NRK:i ahte ođđa giellaláhka nanne sihke sáme- ja dárogiela.

Son lea Oslo universitehta vuosttašamanueansa juridihkalaš fágain.

Jon Christian Fløysvik Nordrum er jurist og ekspert i forvaltningsrett ved univeristet i Oslo
– Láhka nanne dárogiela ja giellavuoigatvuođaid. Ja lágas maid lea sámegiella ovttaárvosaš dárogielain, ja mearkagiella lea dál almmolaš giellan.

Ovdagovvan earáide

Guovdageainnu suohkana sátnejođiheaddji Hans Isak Olsen muitala iežaset suohkanis geavahit 95 proseantta álbmogis sámegiela go váldet oktavuođa suohkaniin ja suohkana bálvalusaiguin.

Guovdageainnus fertejit suohkanbargit máhttit ja ipmirdit sámegiela.

Ordfører i Kautokeino, Hans Isak Olsen.

ILUS: Guovdageainnu sátnejođiheaddji ilus go sámegiella nannejuvvo lága bokte. Guovdageaidnu gal lea jo olu jagiid nannen giela.

Foto: Mattis Wilhelmsen / NRK

Olsen ii jáhke ahte Guovdageidnui šaddá hástalussan čuovvolit ođđa giellalága go suohkan lea geavahan nu guhká sámegiela ahte dat lea sajáiduvvan.

Son sávvá ahte Guovdageaidnu lea okta dain suohkaniin, gii movttiidahttá eará suohkaniid geavahišgoahtit sámegiela.

– Eará suohkanat sáhttet váldit singuin oktavuođa jus leat gielalaš hástalusat, go sis han soitet leat buorit rávvagat mo čoavdit daid, son dadjá.

Oahpai giela

Pål Norvoll, arealplanlegger Kautokeino kommune

OAHPAI IEŠ: Pål Norvoll lea ieš oahpahallan sámegiela ja lea ilus go giella oačču vel eambbo fuomášumi.

Foto: Marit Sofie Holmestrand / NRK

Go NRK galledii Hans Isak Olsena Guovdageainnu suohkanviesus de deaivvaimet suohkanbargi Pål Norvolla, gii lea Stáiggus fárren Guovdageidnui.

Son lea ieš oahpahallan sámegiela ja nu maid oahppan dan nu ahte birge bures.

– Mu mielas lea buorre go sámegiella lea dat giella maid suohkanis geavahit. Mun ádden measta visot, muhto muhtun fágasánit gal sáhttet leat váddásat, son dadjá.

Korte nyheter

  • Háliidit guhkidit opšuvdnašiehtadusaid Riehpovuonas 

    Hámmerfeasttas lea ain doaivva ahte Riehpovutnii álggahuvvo sihke ruvkedoaibma ja ammoniáhkkabuvttadeapmi.

    Suohkandirektevra evttoha ahte politihkkárat guhkidit opšuvdnašiehtadusaid Nussiriin ja Horisont Energiin industriijaareálaid juogadeamis Márgohppi guovllus.

    Álgoálggus lei fitnodagain áigemearri dahkat šiehtadusaid máŋga jagi dás ovdal

  • Reagerer etter trusler mot sykehusdirektør

    Fylkesordfører i Finnmark, Hans-Jacob Bønå, reagerer etter at Altaposten slapp gjennom et innlegg i kommentarfeltet som i ettertid er politianmeldt av Finnmarkssykehuset.

    Direktøren i Finnmarkssykehuset skal ha blitt skjelt ut, og det skal ha blitt vist til Quisling og henrettelsen av han. Det skal også ha blitt brukt emojier som illustrerte pistol og død person, skriver IFinnmark.

    – Når det kommer sånne nyhetsoppslag, som det gjorde i denne saken, at Finnmarkssykehuset anmelder saken til politiet, så er jo det en sak som sprer seg til hele landet. Det igjen fører til en omdømmeproblematikk som vi her i Finnmark ikke er helt tjent med. Vi ønsker ikke å framstå slik, sier han

    Redaktør i Altaposten, Rolf Edmund Lund, sier dette til IFinnmark:

    – Hvis det er slik at han har følt seg trua, så er jo det selvfølgelig beklagelig.

    Hans-Jacob Bønå
    Foto: Knut-Sverre Horn / NRK
  • Finnmárkku Doaktáriidsearvi dáhtu viiddidit spesialistabálvalusaid Álttás

    Finnmárkku Doaktáriidsearvi doarju Hámmerfeastta ja Girkonjárgga buohcciviesuid fáhkkabuohccit doaimmaid doalaheami, seammás go spesialistabálvalusat viiddiduvvojit dađistaga Álttás. Dát boahtá ovdan Finnmárkku doavttersearvvi jahkečoahkkima cealkámušas.

    Organisašuvdna čujuha dasa ahte lea fuomášuvvon raššivuohta dearvvašvuođagearggusvuhtii jurddašuvvon soahtedilis, mii doaktáriidsearvvi dieđuid mielde almmustuvai militeara hárjehallamiin Nordic Response oktavuođas

    Organisašuvdna deattuha ahte gearggusvuođadoaibma šattai guovddáš ággan dasa ahte bisuhit fáhkkatlaš doaimmaid Narviikka buohcciviesu kirurgiijas, ja doavttirsearvi oaivvilda ahte dát lea guovddáš ággan dasa ahte bisuhit beaivválaš kirurgiija Álttá klinihkas.