– Eat sáhte orru museas ja leat čájáhussan

– Lea dađibahábut nu ahte mohtorjohtolatláhka ja boazoealáhus hehttejit ovdánahttit dáid bargosajiid.

Nu vástidii Nordkalottfolket sámediggepresideantaevttohas Toril Bakken Kåven NRK Sámi debáhttajođiheaddjái Thor Thranei válgadigaštallamis gaskavahkku.

Čájehuvvui ahte Bakken Kåven lei bures ráhkkanan digaštallama váldofáddái; Galgá go sápmelaččain eanet fápmu go dáččain ja kveanain davvi-Norggas?

Son dohppii dán fáttá álggu rájes go Thrane jearai maid áigot rievdadit jus besset stivret.

– Vuosttaš mainna áigut bargat, lea mohtorjohtolatláhka. Mii diehtit ahte lea eanetlohku Stuoradikkis rievdadit dan ja dás ferte Sámediggi leat ovddabealde árvaleame buriid čovdosiid olbmuide, vástidii son.

Giđđat ožžo Ovddádusbellodat, Olgeš, Gurut ja Risttalaš álbmotbellodat Stuoradikki eanetlogu rievdadit mohtorjohtolatlága. Dál lea láhkarievdadus loktejuvvon ráđđehussii. Ođđa láhka addá suohkaniidda stuorát fámu mearridit mohtorjohtolaga badjel meahcis, mii mearkkaša ahte galgá šaddat unnit byrokratiija.

Guovddášbellodat áigu suddjet boazodoalu

Guovddášbellodat ii áiggo rahpat geainnu duhát meahcástanbargosadjái.

– Mii Guovddášbellodagas oaivvildit ahte boazoealáhus lea álgoálbmotealáhus. Das lea sierra láhkasuddjen ILO-169 bokte ja iešguđet riikkaidgaskasaš lágain. Lea čielggas ahte boazodoallu dárbbaša sierra suddjema.

Dan dajai Guovddášbellodaga vuosttaševttohas Nuorta válgabiirres, Elisabeth Erke.

ILO-konvenšuvdna nanne álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ja dan bokte leat stádat geatnegahtton gulahallat álgoálbmogiiguin áššiiguin mat váikkuhit sin kultuvrralaš árbbi ja eallinvuogi, FN dieđuid mielde.

Elisabeth Erke deattuha gal ahte boazoealáhus ii oaččo sierra meannudeami. Láhka suddje buot ealáhusaid ja bargguid ja son oaivvilda ahte Nordkalottfolket dulko lága mii suddje boazoealáhusa hui viidát.

Leago dis jurdda Sámedikkis sihkkarastit eanet rivttiid boazodollui? Jearai debáhttajođiheaddji Thor Thrane.

– Mii diehtit makkár hástalusat boazoealáhusas leat. Dát guoská borasspiriid, birasváikkuhusaid ja areálagažaldagain. Mun dovddan ahte mii ferte čuollat beali boazodoalu hárrái, dajai Erke.

Guovddášbellodaga evttohas deattuha ahte sii beroštit seamma ollu guolástusealáhusas, eanandoalus ja eará ealáhusain, muhto boazoealáhus lea álgoálbmotealáhus.

– Vealaheapmi

Nordkalottfolket evttohas Toril Bakken Kåven dajai Erke gielista.

– Mis lea mohtorjohtolatláhka mii dadjá ahte oažžu vuodjit eanandoalu ja boazodoalu oktavuođas, muhto nuppi cealkágis čuožžu ahte jávreguolásteapmi, bivdu ja murjen ii leat ealáhus. Lea čielggas ahte dá lea vealaheapmi, dajai son.

Boazodoalloláhka suddje boazoealáhus go dat lea dehálažžan sámi kultuvrii ja servodahkii. Mohtorjohtolatláhka ges suddje meahci, birrasa ja buorida loaktima.

Nordkalottfolket válgaprográmmas ahte dii áigubehtet rievdadit boazodoallolága vuoi heive eará ealáhusjoavkkuide. Mearkkaša go dat dan ahte dii háliidehpet sierra rivttiid boazodollui? Jearai debáhttajođiheaddji Thor Thrane.

– Dat mearkkaša dušše dan ahte dás ferte ovttasbargat eanet, vástidii Bakken Kåven.

Ii go dan sáhte dahkat almma boazodoallolága rievdadit? Jearai Thrane.

– Ii, dan ii sáhte, go dál lea nu ahte boazoealáhus lea biddjon badjelii earáid ja de ipmirduvvo nu ahte muhtimiidda lea addon hui olu rievttit, vástidii son.

Sámediggepresideantaevttohas oaivvilda ahte boazoealáhusa rivttiid sáhttet earát ipmirdit dego ovdamunnin.

Son háliida ahte galgá buoret balánsa ja ahte buohkat galget dovdat ahte sii leat seamma dásis.

Politihkkár deattuha ahte davvi-Norga dárbbaša ealáhusovdánahttima ja ii sáhte bissut seamma dásis.

– Mii eat sáhte orrut museas ja leat čájáhussan. Mis fertejit leat barggut ja mis ferte miella ja mokta orrut dáppe davvin, loahpahii son.