Illustrasjon sametingets valgmanntall
Illustrasjon: Egil Ursin

Mahkáš-sápmelaččat

Anita fuobmá juoga ipmaša listtus, mas leat olbmot geat sáhttet jienastit sámediggeválggain. Leat go sii maid duođaid sápmelaččat?

Loga dárogillii.

Anita Persdatter Ravna nirvu. Su mielas orru juoga háisume.

Son lea girjerádjosis Mossas. Dohko lea vuolgán iskat leatgo su ruovttubáikái ihtán ođđa sápmelaččat maŋemus sámediggeválggaid rájes. Son geahčada namaid mat das su njuni ovddas leat listtus.

Guokte nama boktet su fuomášumi. Ovddádusbellodaga olbmot. Son vilppasta maŋos. Čálista namaid báberlihppui. Iežas mielas orru dego livččii snuoggame.

Nubbi sudnos lea vázzán skuvlla oktanaga su nieiddain. Son ii leat goassige muitalan ahte lea sápmelaš. Imaš, Mossas eai leat nu hirbmat ollu sápmelaččat.

Anita ii leat eahpideame jur ihcalis. Dalle go son muhtin jagiid lei sámediggeáirras, de hupme jitnosit feaskáriin ahte Ovddádusbellodat ávžžuha olbmuid čálihit iežaset Sámedikki jienastuslohkui. Ja ahte dohko lei álkit beassat go olbmot oppa navdetge.

Lei go duođaid nu álki?

Lea unohis jurdda. Orru dego oaidnime Sámedikki devdon máhkaš sápmelaččaiguin.

Anita Persdatter Ravna valgte å klage inn tre navn hun så i Sametingets valgmanntall. På bildet står hun i kofte i utenfor Moss industrimuseum.

Anita Persdatter Ravna

Anita Persdatter Ravna

Váttes dilli

Anita mearrida váidit dán guovtto gean eahpida. Son sádde formálalaš váidaga Sámedikki hálddahussii.

Muhto lea veahá váttes mearrádus. Mot de jus sus lea boastut? Identitehta han lea hearkkes ášši.

– Muittán ahte jurddašin jus sii dattetge leat sápmelaččat, de gal dieđusge leat buresboahtimat jienastuslohkui.

Muhto seammás: Mot de jus sus lea riekta? Lei balddihahtti jurdda.

Jurddašin ahte ferten dieđihit. Jus sii, geat politihkkárin leat mielde ovddideame Norgga demokratiija, dieđihit iežaset Sámedikki jienastuslohkui dan nammii ahte duššindahkat sámi demokratiija, de lei dat ášši maid fertejin dieđihit.

Anita balai ahte sámi demokratiija duššindahkko.

Ja ahte sámi jietna hávká dáčča eanetlogujitnii.

Duottar buohkaide – vai ?

Sámedikki jienastuslohku stuorru juohke beaivvi. Maŋemus jagiid jođáneappot go ovdal. Logi jagi áigi searvvai sullii okta ođđa jienasteaddji jienastuslohkui beaivái. Maŋemus jagi njeallje-vihtta ođđa jienasteaddji beaivái.

Ii soaitte nu imaš ahte olbmot háliidit váikkuhit Sámedikki politihkkii. Maŋemus jagiid lea Sámediggi gieđahallan muhtin daid stuorimus ja váddáseamos areálaáššiid riikkas: bieggafámu, čáhcefámu, boazodoalu ja ruvkedoaimmaid.

Minerálat du telefovdnii, luondu mii jávká.

Lea go vejolaš gielistit iežas Sámedikki jienastuslohkui vai beassá leat mielde váikkuheame?

Dál leat lagabui 21 000 olbmo jienastuslogus.

Man ollu olbmot sáhttet oažžut jienastanvuoigatvuođa sámediggeválggain?

Davvin leat stuora riggodagat sihke eatnama alde ja eatnama vuolde.

Illustrašuvdna: Egil Ursin

Leat go sápmelaš? Merkes dása!

Finnmárkkus sáhttet várra nu olu go 75 proseantta rávesolbmuin duođaštit iežaset sámi máttuid.

UiT Norgga árktalaš universitehta professor Ivar Bjørklund oaivvilda Sámedikki gártan ártegis dillái. Measta buohkat davvin sáhttet leat sápmelaččat!

Lei go jurdda ahte galggai leat nu álki dieđihit iežas sápmelažžan?

Ivar Bjørklund

Ivar Bjørklund

Ivar Bjørklund

Lean dušše vuordime goas dal de ihtet bieggafápmobealušteaddjit, geat lohket iežaset sápmelažžan, dadjá Bjørklund.

Sii, geat eai oaivvil boazoealáhusa vuoigatvuođaid vuoiggalažžan, sáhttet fillehallat bargat juoidá dainna.

Veaháš ná: Jus it birge singuin, de searvva sidjiide.

Jus áiggut searvat ja nu jienastit, de fertet čálihit iežat Sámedikki jienastuslohkui.

Illustrašuvdna: Egil Ursin

Jus jienastuslohkui galggat dohkkehuvvot, de ferte sáhttit “juo” vástidit guovtti gažaldahkii.

Vuosttaš lea anát go iežat sápmelažžan.

Nubbi lea humat go sámegiela. Jus dan it daga, de fertet leat muhtima mánná gii juo lea jienastuslogus. Dahje ahte unnimusat nubbi váhnen, dahje unnimusat okta áhkku/áddjá dahje máttarváhnen humai sámegiela ruovttus.

Vuosttaš eaktu lea váttis. Lea veadjemeahttun dárkkistit atnet go olbmot iežaset sápmelažžan vai eai.

Goitge lea lága mielde dá dat deháleamos eaktu.

Muhto maid mearkkaša atnit iežas sápmelažžan?

Gii lea “doarvái” sápmelaš?

Jus “buohkat” sáhttet geavahit “sámi-koartta”, gos de galgá gávdnat dan sámi jiena man Norga leat geatnegahtton guldalit?

Mot dasto daiguin imašlaš Ovddádusbellodaga sápmelaččaiguin Mossas? Adnojit go sii vuoigatmeahttumit sápmelažžan, nugo Anita balai?

Áhkus alla muohtočohkat

Bente Øyan Sveum lea okta dain, geaid Anita váiddii. Vejolaš verrošeaddji. Mahkáš-sápmelaš Kambos olggobealde Mossa.

Bente Øyan Sveum muitala ahte su áhči beale áhkku ja áddjá leigga riegádan davvin. Soai eaba gal hupman sámegiela, Bente dieđuid mielde.

– Muhto jus livččet oaidnán gova mu áhkus, de gal livččet ipmirdan.

Manne nu ges?

Son lei mihá oaneheabbo go mu áddjá ja sus ledje alla, fiinna muohtočohkat.

Bente Sveum, Fremskrittspartipolitiker i Moss.

Bente Øyan Sveum

Bente Øyan Sveum

Bente Øyan Sveum lei máŋga jagi Ovddádusbellodaga fylkkačálli, sihke Oslos ja Akershusas. Son lea maid leamaš bellodaga várrelahttun Stuoradikkis.

Son muitala ahte su sámi bálggis álggii go okta, gii barggai Oslo Ovddádusbellodaga kantuvrras, namuhii muhtin čoahkkimis ahte bellodat ferte ásahit listtu Sámediggái. Son logai alddis leat máttuid davvin ja ahte son roahkka sáhtášii geahččalit mannat listui.

– Nu mun de sáddejin ohcamuša beassat šaddat sápmelažžan, ja dan mun ožžon.

Dat olmmái, gii su oaččuhii dan dahkat, lea dál jápmán.

2017 oaččui Bente reivve boasttas, mas čuoččui ahte muhtin lei váidán dan go son lea mielde Sámedikki jienastuslogus. Dat lei Anita váidda. Bente mearridii ahte ii vástit dasa.

– Vurden ahte gal dat árvvus ge njulgejuvvo ovdal boahtte válggaid, jogo eai dohkket mu dahje ahte bohtet eambbo gažaldagat. Muhto in leat gullan šat maide dan rájes.

– Nu ahte don leat ain Sámedikki jienastuslogus?

Juo, de lean, ja oaččun maid jienastanlihpuid boastta bokte.

Jienastat go?

In.

Manne it?

– Mun jienastan juo dábálaš suohkan- ja stuoradiggeválggain. In ge mun dovdda nu fávdnádit dan mii Sámedikkis dáhpáhuvvá. Dan gal ferten dušše dovddastit. In ge leat nu ollu beroštan ge das. Lean nu gáidan ahte munnje lea váttis čiekŋudit Sámedikki doaimmaide.

Bente ii suhttan ii ge loavkašuvvan go gulai váidaga birra.

– In obanassiige. Jurddašin ahte lei sihkkarit juoga ággan go juo muhtin lei sádden váidaga.

Leat go sápmelaš?

In ge leat. Ii leat oktage mus jearran... Juo, mun lean sápmelaš dál, goit báhpira alde, muhto mun in dovdda guđege láhkai iežan sápmelažžan. Dan gal sáhtán lohkat.

Maid áigu Ovddádusbellodat dasto bargat sámepolitihkalaččat?

Heaittihit Sámedikki

Ovddádusbellodaga deháleamos sámi váibmoášši lea heaittihit Sámedikki. Dan sii leat árvalan juo guovtte geardde Stuoradikkis, maŋemus lei diibmá.

Sii oaivvildit Sámedikki badjelmearálaš stuora gollun. Sámediggi hálddaša badjel 580 miljovnna ruvnno 2023:s. Dáinna ruđain galget doarjut sámegiela, kultuvrra ja ealáhusaid sámi guovlluin. Sámedikki bušeahtta lea unnit go dat maid máksá Opera doaimmahit Oslos.

Goitge lea dat dárbbašmeahttun stajideapmi, oaivvilda Bente Øyan Sveum.

– Mu mielas manná hirbmat olu vearroruhta dása. Dat dat vuorjá mu. Buot sápmelaččat han sáhttet beassat Stuoradiggái, dadjá son.

Bente Sveum fra Frp, i hagen sin på Kambo utenfor Moss.

Lei go du mielas váttis julggaštit ahte anát go iežat sápmelažžan, go duohtavuođas it daga dan?

– Eh, juo. Lea nu go ovdal jo lean dadjan: In ipmir manne Sámediggi oba gávdno ge.

Bente oaivvilda ahte lea eahpevuoiggalaš go dušše sápmelaččat besset Sámediggái, go buohkat han sáhttet válljejuvvot Stuoradiggái.

– Diekko šaddá mu mielas boastut. Oaivvildan ahte mii leat okta álbmot Norggas. Manne mis de leat guokte dikki?

Plenumssalen i Sametinget i Karasjok.

Heahpat leat sápmelaš

Norga lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga eatnamiidda, dáččaid ja sámiid.

Goitge čájehii Norgga stáhta badjelgeahččanvuođa ja hábmii politihka mainna dulbme sihke sámi kultuvrra ja giela. Sápmelaččat adnoje primitiivvalažžan ja amasin. Sin lei dárbu siviliseret dáčča eanetlogukultuvrii.

Sámi mánát sáddejuvvojedje internáhttaskuvllaide, gos ferteje aivve dárustit.

Dáruiduhttinpolitihkka formálalaččat loahpahuvvui 1960-logus. Aŋkke jotke ollu sápmelaččat eallit eanemus lági mielde dáččan, vai garvváše rasismma ja vealaheami.

Go Anita Persdatter Ravna bajásšattai Juovlavuonas Deanus, de lei son okta sis.

Vaikko vel su áhčči lei ge sápmelaš ja sus lei sámegiella eatnigiellan, de sin ruovttus hupme dušše dárogiela.

Oahpaimet johtilit ahte eat galgan hupmat ahte mii leimmet sápmelaččat, muitala Anita.

Anita Persdatter Ravna foran speilet.

Son muitá ahte sis lei mánáidskuvllas oahpaheaddji, gii bođii lulde. Son cuigii geográfalaš guovllu gielddas gos sápmelaččat orro. Anita diđii iežas siste ahte son lei sápmelaš, muhto dan sadjái go dadjat maide, de son hirbmadit illosii go oahpaheaddji “gájui” su. Son han ii orron dan guovllus maid oahpaheaddji lei cuigen. Son sáhtii luoitit olggiid ja bosihit. Leat dáčča.

Muhto čoavjji čárvii. Son ja eará mánát eai geahčastan guhtet guoibmáseaset oppanassiige.

Dađistaga go servodaga oaidnu sápmelaččaide rievddai, de jávkkai heahpatvuohta. Sadjái bohte bákčasat, buot maid sii leat massán, dat bávččastahtii. Mot dan váldit ruovttoluotta?

Okta konkrehta doaibmabidju lei go Sámeláhka ja Sámediggi ásahuvvojedje.

Áigumuš Sámedikkiin lei ásahit álbmotválljen orgána sápmelaččaide.

Ulbmilin lei addit sámi beroštumiide čielga jiena Norgga almmolašvuođas.

Sametinget i Karasjok. Eksteriør.

Anita mielas lei dehálaš ahte su mánát vázze sámi mánáidgárddi ja ohppe sámegiela skuvllas. Dál lea son gába go su nieidda guovttos leaba ovtta giela riggát.

Bearaš lea sámegiela váldán ruovttoluotta.

Naba son Ovddádusbellodaga sápmelaččat? Ledje go sii maid dáruiduvvan sápmelaččat?

Ledje go earát go Bente Øyan Sveum geat ledje dieđihan iežaset Sámedikki jienastuslohkui boasttudieđuid vuođul?

Sátnejođiheaddjievttohas

Michael Byrding Torp lea dat nubbi gean Anita váiddii. Son lea dál Mossa Ovddádusbellodaga sátnejođiheaddjeevttohas.

Torp ii háliit kommenteret váidaga NRK:i. Son ii háliit muitalit manne son dieđihii iežas Sámedikki jienastuslohkui, iige manne son ii leat šat das mielde.

NRK lea guorahallan Ovddádusbellodaga válgalisttuid guovtti lulimus válgabires. Čájehuvvo ahte leat máŋggas, geat leat searvan sámediggeválggaide vaikko eai ane iežaset sápmelažžan. Okta sis lea Nils Petter Tonning. Son orru Surnadalas Møre ja Romsdalas. Son lea Surnadala Ovddádusbellodaga jođiheaddji ja suohkanstivrra joavkojođiheaddji.

Son muitala ahte muhtin, geas son ii šat muitte nama, riŋgii sutnje ja jearai searvvašii go son evttohassan Ovddádusbellodaga listui sámediggeválggaide. Son jurddašii ahte go juo muhtin oaivvilda ahte son berrešii leat das mielde, de son gal lei mielas searvat dasa.

Muhto sápmelaš, dat son ii gal leat.

– In sápmelaš gal leat. Guhkkin eret. Orun Gaska-Norggas, ja lean dáppe orron eallinagi. Nu ahte sápmelaš gal in leat, in ge šatta danin.

Nils Petter Tonning

Nils Petter Tonning

Nils Petter Tonning

Dovddat go eavttuid ahte sáhttit searvat sámediggeválggaide?

In dovdda.

Tonning čilge ahte ii muitte iežas dieđihan jienastuslohkui, ja ii loga iežas deavdán skovi mas son julggašta ahte atná iežas sápmelažžan. Goitge lea son leamaš Sámedikki jienastuslogus – ja bellodaga evttohassan ovddit ja mannan sámediggeválggain.

Son jáhkká ahte Ovddádusbellodaga válgalisttuin leat eanebut, geat eai ane iežaset sápmelažžan, muhto ii son háliit almmuhit ovttage nama.

Skjermdump fra Frps sametingsgruppes Facebookside, der det står at Frp jobber for å stille liste i alle kretser til sametingsvalget. Vider står det at: Hvis du, eller noen du kjenner har lyst til å stille på lista for Frp, ta kontakt.

FB šearbmagovva.

FB šearbmagovva.

Ohcá sápmelačča

Nubbi gii ii ane iežas sápmelažžan, muhto gii goitge lea vuolgán bellodaga listoevttohassan válggaide, lea Johan Fredrik Walle.

Son muitala ahte su báikkálaš searvvis šattai sáhka lea go doppe oktage geas lea sámi duogáš ja gii vuolggášii evttohassan sámediggeválggaide.

Mus lea duogáš ja mus lei miella searvat, lohká Walle.

– Anát go iežat sápmelažžan?

Vástádus diesa lea áibbas čielgasit, in.

Johan Fredrik Walle sitter i en sofa, intervjusetting med NRK.

Johan Fredrik Walle

Johan Fredrik Walle

Walle áigu goitge deattuhit ahte dovdá sámi gullevašvuođa. Su máttarváhnemat ledje aktiivvalaš sápmelaččat, nugo son ieš čilge, ja dainna son lea rámis.

– Mun dovddan ahte mus lea gullevašvuohta kultuvrii ja mun doarjjun maid dan ollásii, muhto dat lea kultuvra maid in dovdda nu bures, čilge Walle.

NRK lea hupman olbmáin, guhte Walle oaččui válgalistui. Son čilge ahte doaivvui Walle lei juo jienastuslogus dalle go jearai searvvašii go sámediggeválggaide listaevttohassan Ovddádusbellodaga ovddas.

Sápmelaš, Sápmelaš

Áidna Ovddádusbellodatpolitihkkár gii dál lea Sámedikkis, lea ráisalaš Arthur Tørfoss.

Stuoradiggi dat lea gii sáhttá heaittihit Sámedikki, muhto Tørfoss dahká maid sáhttá váikkuhit siskkáldasat Sámedikkis.

Arthur Johan Tørfoss fra Fremskrittspartiet på Sametinget.

Arthur Tørfoss

Arthur Tørfoss

Son čilge ahte bellodagas oaivvildit ahte ii berre leat makkárge erohus dáččain ja sápmelaččain.

Dan dihte lea su mielas áibbas dohkálaš ahte olbmot, geat eai ane iežaset sápmelažžan, čálihit iežaset jienastuslohkui, nu guhká go sis leat sámi máttut.

Juo, jus sis leat máttut geat leat sámástan, eadni dahje áhčči ja visot diet, de han sii sáhttet dieđihit iežaset Sámedikki jienastuslohkui.

Dahkágo maidege ahte olbmot dieđihit iežaset jienastuslohkui vearu dieđuid vuođul? Lea go dat lobálaš?

Ii makkárge ráŋggáštus

Jus áigu dieđihit iežas Sámedikki jienastuslohkui, de ferte deavdit goappašiid eavttuid. Nu čállá Gieldda- ja guovlludepartemeanta e-boasttas NRK:i.

Departemeanta deattuha ahte atnit iežas sápmelažžan lea duohta eaktu. Dakkár julggaštus eaktuda ahte olbmos lea albma sámi identitehtadovdu.

Lea goitge eahpečielggas ráŋggáštuvvo go jus gielista go dieđiha iežas jienastuslohkui. Sámelágas eai leat mearriduvvon makkárge njuolggadusat ráŋggášteami hárrái.

Justiisadepartemeanttas eai háliit kommenteret ovttaskas áššiid, muhto dadjet ahte sáhttá ráŋggáštuvvot jus addá boasttu dieđuid almmolaš eiseválddiide.

Politiijat dat fertejit dutkat vejolaš láhkarihkkumiid.

Leat go dat áššit, maid dás namuhat, lobiheamit, dan hárrái eat sáhte dadjat maidige, čállet departemeanttas e-boasttas.

Dárkkista go Sámediggi devdet go olbmot eavttuid go dieđihit iežaset jienastuslohkui?

It don bálkestuvvo gal eret

Lea váttis bidjat eavttuid maid čuođi proseanta sáhttá dárkkistit. Dat ii leat vejolaš, lohká Sámedikki dievasčoahkkinjođiheaddji Tom Sottinen.

Son muitala ahte dát ii leat mihkkege ođđa čuolmmaid. Dárkkistanhástalusaid birra digaštalle juo dalle go ráhkadedje eavttuid, njealjelogi jagi dás ovdal.

Dalle sohpe ahte lei doarvái buorre go jienastuslohku biddjo almmolaš dárkkisteapmái. Nugo dalle go jienastuslohku lei olámuttos girjerádjosis go Anita Persdatter Ravna gávnnai namaid maid imaštallagođii.

Tom Sottinen lasiha vel ahte dás lea luohttámušas sáhka; galgá sáhttit luohttit ahte sii, geat dieđihit iežaset Sámedikki jienastuslohkui, duođai leat sápmelaččat.

Anita lea ilus go son ii luohttán daidda namaide mat ledje listtus. Son lea gába go duosttai váidit. Ii leat nu álki skurbagoahtit earáid identitehta.

Dan oaidná čielgasit das man oallugat leat váidojuvvon jienastuslogus: 2005 rájes lea Sámediggi ožžon dušše guokte váidaga, oktiibuot viđa olbmui.

Ii oktage leat sihkkojuvvon.

Anita Persdatter Ravna utenfor Moss industrimuseum.

Dalle go Anita Persdatter lei sámediggeáirras, ovddastii son Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR).

Dalle go Anita Persdatter lei sámediggeáirras, ovddastii son Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR).

Ođđa áigi?

Anita váidda heaittihuvvui, dan dihte go bođii maŋŋil váidináigemeari.

Lea mu iežan sivva go in iskan váidináigemeari. Vuorddán gal ahte Sámediggi ieš dárkkista jienastuslogu, ja ahte sii isket ahte olbmot geat leat mielde jienastuslogus duođai devdet eavttuid, dadjá Anita.

Jus Sámediggi galggaš maidege dahkat dán hárrái, de ferte dárkileappot iskat, lohká Sámedikki dievasčoahkkinjođiheaddji Tom Sottinen.

Mot galgá dárkkistit subjektiivvalaš dovddu ahte anát iežat sápmelažžan? Dat han lea persovnnalaš oaivil mii dus lea, lohká son.

Anita Persdatter Ravna oaivvilda ahte lea áigi fas geahčadit eavttuid ođđasit, ja árvvoštallat dárbbaša go rievdadit maidige.

Lea go Sámediggi dat, mii dat galggai leat? jearrá son.

Su mielas orru juoga háisume. Ii fal Mossas, muhto Sámis.

Karasjok og Sametinget, bilde tatt fra lufta.

NRK dieđiha ahte journalista Marie Elise Nystad orru ovttas NSR čállingotti jođiheddjiin, Thomas Myrnes Nygårdain. Son ii leat seahkanan journalisttaid bargui dainna áššiin.

Govvejeaddjit: Benjamin Fredriksen, Gyda Hesla, Roald Marker ja Morten Waagø.

Hei!

Giitu go lohket ášši!

Leat go dus jurdagat dahje cavgileamit, sáddes áinnas midjiide e-poastta.