Hopp til innhold

Ná šattai Ella Márjá lávlunnástin

Maŋŋel Sámi Grand Prix vuoittu dovddai Ella Márjá ahte sutnje lei biddjon sámi artistta bálggis man galgá čuovvut. Muhto son spiehkastii ja gávnnai eará bálgá.

Ella Marie Hætta Isaksen

STJERNEKAMP: Stjernekamp-vuoiti 2018, Ella Márjá Hætta Isaksen.

Foto: Julia Marie Naglestad/NRK

2018 čavčča šaddá Ella Márja Hætta Isaksen dovddusin olles riikkas go vuoitá Stjernekamp-gilvvu NRK:s.

NRK Urbi lea humadan olbmuiguin, geat dovdet Ella Márjjá bures, suokkardallan dihte manne son lihkostuvai artistan ja oaččui tv-gehččiid njuorrasit go juoiggai «Máze» NRK:s.

Čeahpes neavttár

Nuorra nieiddažin lei Ella Márjá viššal neavttašit. Su nubbi ruoktu mánnávuođas lei Deanu kulturskuvla, gos son lei gaskamearalaččat golmma geardde juohke vahku.

Ella Márjá čiŋadan.

Ella Márjá čiŋadan.

Ella Márjá čuoigame.

Ella Márjá čuoigame.

Ella Márjá mánnán.

Ella Márjá mánnán.

Ella Márjá mánnán.

Ella Márjá mánnán.

Ella Márjá neaskime.

Ella Márjá neaskime.

Su ovddeš kulturskuvlla oahpaheaddji, Ebba Joks, muitá bures Ella Márjjá beroštumi teáhterbargui.

– Sus lei buolli beroštupmi neavttašit, dalle juo go lei 6-jahkásaš. Son bijai olu áiggi oahppat movt galgá láhttet lávddis; sihke gielalaččat, rumašlaččat, rievttes gárvvuid gávdnat rollaide ja dramaturgiija ráhkadit miellagiddevažžan.

Teáhteris ii lean lávlun guovddážis.

– Deanu kulturskuvllas mii eat bargan nu olu Ella Márjjá lávlumiin. Midjiide lei neavttašeapmi ja lávdedáidda deháleamos. Muhto mii dieđusge diđiimet su lávlunčehppodaga birra, ja danne geahččaleimmet nu dávjá go vejolaš bidjat lávluma iežamet bihtáide, muittaša Joks.

Ebba Joks

OAHPAHEADDJI: Ebba Joks lea Deanu skuvlla oahpaheaddji.

Foto: Maret Biret Sara Oskal / NRK

Vállje musihka eallingeaidnun

Ella Márjá guođđá ruovttubáikkis Deanu ja fárre Áltái vázzit joatkkaskuvlla, musihkka-, dánsun- ja drámásuorggi. Doppe son čálligoahtá šuoŋaid, ja nu sus loktana beroštupmi musihkkii.

– Go son álggii joatkkaskuvlii, de Ella Márjá mearridii vuoruhit lávluma ja šaddat artistan, muitala su eadni, Britt Elin Hætta Isaksen.

Ella Marie og Britt Elin Hætta Isaksen

ETNEŠ-GUOVTTOS: Britt Elin Hætta Isaksen nieiddainis Ella Márjjáin.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

2016:s vuoitá Ella Márjá šuoŋain «Luoddaearru» Sámi Grand Prixa. Jagi maŋŋel vuoitá ges Liet lávlungilvvu, mii lea unnitgielaid gilvu.

Go vuoitá Sámi Grand Prixa, de son dahká mearrádusa mii hábme su musihkkaeallima viidáseappot.

«Maŋŋel Grand Prixa lei mu musihkkabálggis dego mearriduvvon. Mun galgen ráhkadit world-music šuoŋaid, čuovvut seamma njuolggadusaid go sámi artisttat. Muhto mus lei dakkár dovdu ahte in hálit dan dahkat. Mun mearridin vuordit dassážii go gávnnan soapmása, geainna duođai háliidan ovttasbargat.» Dan muitalii Ella Márjá go lei guossin Lindmo-prográmmas njukčamánus 2019:s.

2017:s álggahuvvo ISÁK joavku, mas Ella Márjá lea lávlu. Ja son oažžu Norgga dovddus musihkkáriid Daniel Eriksena ja Aleksander Kostopoulusa mielde ISÁK-jovkui.

Jierpmálaš mearrádus

Livččii go Ella Márjá vuoitit Stjernekamp jus livččii bisson Sámis ja ovttasbargan sámi musihkkáriiguin ja buvttadeddjiiguin?

Dasa vástida Jarle Savio, guhte bargá musihkka-ráđđeaddin Longyear United fitnodagas. Son gal rámida Ella Márjjá mearrádusa.

– Ella Márjá gal lei sáhttit vuoitit Stjernekamp-gilvvu vaikko vel livččiige bisson sámi musihkkabirrasis. Son han lea hui čeahpes musihkkár. Muhto jáhkán gal ahte lei jierpmálaš dahku sus go válljii iežas geainnu, ja dainna lágiin garvvii dan world-music «gilkora» man sámi artisttat dávjá ožžot, dadjá Savio.

Son maiddái rámida ISÁK-joavkku musihka.

– ISÁK-joavkkus lea hui čielga vuohki movt ráhkada musihka ja šuoŋaid. Ii leat nu ahte sii ráhkadit sámi šuoŋaid, muhto sámevuohta dahje sámi elemeanttat laktašuvvet hui lunddolaččat sin šuoŋaide.

Jarle Savio

RÁMIDA ELLA MÁRJJÁ MEARRÁDUSA: Jarle Savio lea ovttasbargan dovddus artisttaiguin nugo Karpe diemiin, Hellbilliesiin ja Lene Marliniin.

Foto: K. Bækkevold

ISÁK oažžu šiehtadusa

Ella Márjá ja su joavku ii lean guhká čuojahan ovttas ovdalgo olahedje šiehtadusa skearrofitnodagain, namalassii Little Big Sister -fitnodagain. Dat dáhpáhuvai 2018 čakčageasi, ovdalgo Ella Márjá searvá Stjernekamp-gilvui.

URBI musihkka
Grafikk: NRK

– Mii eat diehtán ahte Ella Márjá lea searvame Stjernekamp-gilvui. Muhto min mielas lei ISÁK-joavku earenoamáš dan dáfus ahte sin musihkka lei nu ođas ja šuoŋain lei alla dássi, muitala Little Big Sister -fitnodaga manager Guttorm Raa.

Sii ledje nu rámis go de oidne Ella Márjjá Stjernekampas.

– Go oinniimet man čeahppi son lea, ja movt son olahii gehččiid váimmuid juohke programmas, de mii duođai easka ipmirdeimmet makkár árvu Ella Márjjás lea.

Little Big Sister ovddasta dovddus artisttaid nugo Karpe Diem, Cezinando, Emilie Nicolas ja Gabrielle.

ISÁK ble kåret til Månedens Urbi for september 2020.

ISÁK lea golggotmánu Urbi.

Foto: akam1k3

Guorastit Ella Márjjá luottaid

Ferte go sámi artista dán áigge bargat seamma ládje go Ella Márjá, jus háliida lihkostuvvat ja olahit olggobeallái Sámi?

Jarle Savio vástida ná:

– Artisttaide lea dearvvašlaš ohcalit musihkkabirrasiidda, maid eai dovdda ovdalaččas. Oaidnit sáhttá go ráhkadit musihka eará ládje go dan masa leat hárjánan.

Vegard Bjørsmo, guhte šattai njealjádin Stjernekamp-gilvvus gieskat, lea bargan seamma ládje go Ella Márjá. Son maid guđii Sámi ja fárrii Osloi, ja nu šattai dovddus artistan.

Makkár sámi artista son boahtte jagi beassá Stjernekamp-gilvui? Lea go sus maid čujuhus Oslos...?

Korte nyheter

  • Statsforvalteren vil sanksjonere mot Per Kitti

    Statsforvalteren i Troms og Finnmark har skrevet et brev til reineier Per Lars Kitti, der han gjøres oppmerksom på at han ikke har lov til å fôre reinen sin på sine egen eiendom.

    Kittis eiendom er midt i et boligfelt på Kvaløya i Tromsø.

    «Vi har slått fast at din eiendom er definert som innmark jf. definisjon i friluftslovens § 1a. Dette innebærer at fôring av dyr på eiendommen vil være å regne som et brudd på reindriftsloven.»

    Statsforvalteren skriver videre at dersom det rapporteres om fôring på eiendommen vil det komme sanksjoner, tvangstiltak og trolig også tvangsmulkt, skriver avisa Ságat.

    Professor i rettsvitenskap ved UiT, Øyvind Ravna, sier at statsforvalteren ikke har hjemmel til å forby fôring av rein på egen eiendom.

    – Jeg ser at lovgrunnlaget mangler i rapporten, påpeker Ravna overfor Ságat.

    Per Lars Kitti
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK
  • Sápmelaččat guđđet Bargiidbellodaga: - Fovse ja Muolkkuidášši dihtii

    Unnimusat vihtta sámi álbmotválljejuvvon áirasa Bargiidbellodagas leat guođđán Bargiidbellodaga.

    – Mun gal lean heahpanan iežan miellahttuvuođa dihtii.

    Dan lohká Ramona Kappfjell Sørfjell. Son lei njealját sajis Bb listtus lullisámi válgabiirres Sámediggeválggas 2021.

    Son lea leamaš miellahttu 2020 rájes. Njeallje jagi lea sus leamašan heajos oamedovdu.

    Sørfjell lea okta dain vihtta Bargiidbellodaga áirasiin maid NRK diehtá leat dieđihan iežaset eret bellodagas maŋemus áiggi.

    Son gáhtagođii go čálihii iežas bellodahkii obanassiige.

    Dát lea danin go su mielas bellodat lea badjelgeahččan sámi áššiid dan rájes go dieđihii iežas dohko.

    – Sámevuohta lea áibbas duvdiluvvon eret dien bellodagas, ja easka maŋŋil Fosen-ášši leat sii ipmirdan ahte "sis han leat doppe daid sápmelaččain jierbme ságat?", lohká son.

    Sørfjell mielas ii galgga Bargiidbellodat leat Sámedikkis.

    – Sii han dađibahábut stivrejit politihka bajábealde vulos. Sámedikkis barget nu bures go sáhttet, muhto leat čatnon bellodatjođiheapmái.

    Bargiidbellodat lea maŋimuš jagi rahčan mihtidemiiguin ja válggaiguin, sihke Stuorradikkis ja báikkálaččat.

    Bargiidbellodaga sámepolitihkalaš ráđi jođiheaddji, Fransisca Kappfjell Herbst, jáhkká ahte okta sivva manne olbmot dovdet stuorát eahpesihkarvuođa Bargiidbellodagain sápmelaččaid bealis, lea Muolkkuid- ja Fovse-ášši.

    – Sáhttá dadjat ahte Fovsen ja miellačájáhusat ledje doarvái oallugiidda, oaivvilda Kappfjell.

    Son čilge:

    – Sámepolitihkalaš ráđi jođiheaddjis ii leat lohku das man ollu sápmelaččat leat dieđihan eret bellodagas. Bellodagas ii leat vejolašvuohta doallat loguid bellodaga olmmošjoavkkuin.

    – Lea okta dahje guokte juohke listtus, muhto mii diehtit ahte leat eambbo, dadjá Kappfjell. Son jáhkká maid ahte leat máŋggas geat eai leat máksán miellahttovuođa ja guđđe bellodaga jávohaga.

    Ipmirdat go sin geat guđđe bellodaga?

    – Na, go mun lean gal ieš árvvoštallan dan. In livčče dieđihit eret bellodagas, muhto livččen dieđihit eret sámepolitihkas.

    Bargiidbellodaga bellodatčálli, Kjersti Stenseng vástida cuiggodeapmái:

    – Bargiidbellodat lea ja galgá leat govda ja searvadahtti bellodat, ja mii bargat čađat dan ovddas ahte mii ain galgat leat njunuš fápmu Norgga sámepolitihkalaš barggus. Danin mii leat deattuhan oktavuođa nannema sámi birrasiin, čállá bellodatčálli e-poasttas NRKii.

    Ramona Kappfjell Sørfjell fra Jillen-Njaarke reinbeitedistrikt
    Foto: Anders Boine Verstad
  • Kraftig økning i nye jervekull i Norge

    Det ble født langt flere jerv i Norge i fjor enn året før. Ulvebestanden går ned, mens antall brunbjørner holder seg stabilt.

    Rovdata har sendt over sitt årlige brev til Miljødirektoratet med oppsummering av status for de største rovdyrene i Norge.

    Der fremgår det at det i 2023 ble registrert 64 jervekull, en økning på 19 kull sammenlignet med året før.

    – Bestanden er over det nasjonale bestandsmålet på 39 årlige jervekull som Stortinget har bestemt, sier fagansvarlig Henrik Brøseth i Rovdata.

    Ni av jervekullene ble fjernet ved såkalte hiuttak, hvor tispe og/eller valp(er) ble avlivet av forvaltningen.

    Tirsdag ble det kjent at nedgangen i antall ulver fortsetter.

    Det ble dokumentert 178 brunbjørner i Norge i fjor, samme nivå som året før.

    Antall gauper, dokumentert vinteren 2022/2023, viser et antall på 71,5 familiegrupper av gauper. En familiegruppe består av ei hunngaupe som går med én eller flere årsunger.

    (NTB)