Hopp til innhold

Sámi filbma sáhttá vuoitit Oscar-bálkkašumi

«Njuokčamat»-oanehisfilbma gilvala birrasiid 200:in filmmain nammaduvvot máilmmi beakkáneamos filbmabálkkašupmái.

Les på norsk.

Filmplakat njuokčamat

OLGGUŠTEAPMI: Ingir Bål Nango neavttaša «Njuokčamat»-filmmas, mii čalmmustahttá movt sámi nissonolmmoš olgguštuvvo Sámi servodagas, go sámi bárdni veagalváldá sámi nissonolbmo.

Foto: Mer film

Oappáš guovttos Márjá ja Ingir Bål Nango vuittiiga diimmá čavčča Oscarii gealbudahttin filbmabálkkašumi máilmmi stuorámus álgoálbmotfestiválas, The Imaginenative Film + Media Arts Festival, Torontos, Kanádas.

Vaikko leaba gealbuduvvon, de lea ain gilvu nammaduvvot Oscar-filbmabálkkašupmái.

Márjá Bål Nango

VUOITÁN MÁŊGA BÁLKKAŠUMI: "Njuokčamat"-filmma bagadalli Márjá Bål Nango ovttas oappáinis lea vuoitán filmmain njeallje bálkkašumi. Dál niegada Oscar-bálkkašumi fiškalit.

Foto: Kaja Smith / Kaja Smith

– Mus lea álo jáhkku mu iežan bargguide. Oainnat jus mun ieš in jáhke, gii de sáhttá jáhkkit, dadjá Márjá Bål Nango gii orru Ivguvuonbađas, Davvi-Romssas.

Davvi-Norggas leat guokte eará oanehisfilmma maid gealbuduvvon nammadeapmái ja guokte vel muđui Norggas.

Gilvu

Jahkásaččat nammada The Academy of Motion Picture Arts and Sciences Los Angelesas USA:s vihtta filmmaža oanehisfilbma-šládjii.

Dán jagi gilvalit birrasiid 200 oanehisfilmma.

Gilvu lea juhkkojuvvon golmma oassái.

  • Filbma gealbudahttá nammadan-gilvui.
  • Akademiija-joavku addá čuoggáid ja vállje čuoggáid vuođul 10 filmma «shortlistui».
  • Joavku geahččá ođđasit shortlistu-filmmaid. Addá čuoggáid ja vihtta filmma nammaduvvojit čuoggáid vuođul loahpaloahpas Oscar-bálkkašupmái.

Akademiija vállje iežas miellahtuid gaskkas olbmuid Akademiija-jovkui. Muđui gávdnojit unnán dieđut almmolašvuhtii movt akademiija-joavku meroštallá filmmaid.

Iskka máhtát go dán?

Oscar-bálkkašumi oktavuođas lea dušše okta oanehisfilbma-šládja, mii mearkkaša ahte buot máilmmi oanehisfilmmat gilvalit seammá šlájas. Sihke USA- ja olgoriikkafilmmat.

Toril Simonsen

ALLA DÁIDDALAŠ DÁSSI: Norgga filbmainstituhta dokumentára- filmmaid almmuhankonsuleanttas lea jáhkku sámi filbmii.

Foto: IDA MEYN / NFI

Norgga filbmainstituhta (NFI) dokumentára-filmmaid almmuhankonsuleanttas lea jáhkku sámi filbmii.

– Filbma muitala oppamáilmmálaš muitalusa. Dákkár dáhpáhusat deaividit miehtá máilmmi. Go filmmas lea dan muttos alla dáiddalaš dássi, de sávan filmma dohkkehuvvot shortlistui, dadjá konsuleanta Toril Simonsen.

Sámi guhkes filbma «Ofelaš» (1987), lea okta dan moatti Norgga filmmas, mat leat nammaduvvon Oscar-filbmabálkkašupmái. Nils Gaup lea bagadallan ja vuittii Amanda-bálkkašumi Norgga buoremus filbma -šlájas.

Filmma lea Nils Gaup bagadallan ja das neavttaša earret eará Sámi multidáiddár Nils-Aslak Valkeapää , Áillohaš-rohkki.

"Njuokčamat"-filbma

Vihtta jagi áigi ozaiga oappáš guovttos bargobeassái, maid Internášunála Sámi Filbmainstituhtta (ISFI) lágidii Imaginative-festiválain.

Bargobeasi bagadallit hástaledje álgoálbmot filbmadahkkiid ráhkadit searvefilmma, mas lei vuođđojurdda:

Makkár dáhpáhus sáhttá dahkat nu ahte muhtun olmmoš sáhttá olgguštuvvot ovtta servodagas.

Márjá Bål Nango

Márjá ja Ingir guđiiga searvefilbma-prošeavtta ja iskagođiiga vuođđojurdaga sámi geahčastagas, ja fuomášeigga earenoamáš servodatváttisvuođa Sámis.

(Čálus joatkašuvvá gova vuolábealde)

Njuokčamat filbma

VEAGALVÁLDO JA OLGGUŠTUVVO: "Njuokčamat"-filbma čalmmustahttá sámi servodatváttisvuođa.

Foto: Privat

– Dat lea goit leamašan nu ahte jus nissonolmmoš vásiha ahte muhtun dievdu veagalváldá su, de lea hui dávjá nissonolmmoš gii olgguštuvvo. Muhtomin son šaddá fárret sámi gilis gávpogii.

Bagadalli čilge ahte vaikko nissonolmmoš veagalváldojuvvo, de lihkká dáhpáhuvvet vel eanet fasttes dagut su vuostá.

– Sii eai jáhke sutnje. Olbmot beroštit dievddus go sus lea posišuvdna servodagas, mii dahká ahte son lea deháleabbo go nissonolmmoš. Ii duođain deháleabbon, muhto olbmot rehkenastet dievddu dego deháleabbon, čilge Márjá.

Dát olggušteapmi šattai "Njuokčamat"-filmma fáddán ja nu soai leaba almmuhan 15 minuhta guhkkosaš oanehisfilmma.

Bål Nango -oappážagat ja Johan Påve neavttašit filmmas.

– Livččii leamaš stuora dáhpáhus

Norgga filbmainstituhta Toril Simonsena mielas livččii stuora gudnin Norgga ja Sámi filbmaservodahkii jus filbma nammaduvvo Oscar-bálkkašupmái.

– Mu mielas filbma čuohcá dovdduide sihke muitalusa dáfus ja govalaččat. Filbma čájeha man rašši ja nanus nissonolmmoš lea, dadjá Simonsen.

Márjá Bål Nango sávvá iežaska filmma nominerejuvvot.

– Dat livččii somá. Dat livččii leamašan vaikko man stuora dáhpáhus sihke filbmii, munnje, Ingirii ja buohkaide geat leat bargan filmmain, dadjá Márjá.

Loga nai:

Korte nyheter

  • Buollinalárbma Sámedikkis

    Sámedikkis čuojai disdat gaskabeaivvi buollinalárbma ja buollinčáskadeaddjit manne dohko. Doppe lei buollinhádja, muhto eai gávdnan suova eai ge lieggasa, muitala operašuvdnajođiheaddji Karl Edvard Eriksen Balto.

    Dál leat biggoheame vistti, ja loahpahit ášši.

    Sámediggedirektevra Inger Máret Eira Åhren čilge ahte sii eai sáhte dahkat maidege eará go eai dieđe gos hádja boahtá.

    – Mis leat hui sensitiivvas buollinalárpmat mat dieđihit njuolga buollinčáskadeddjiide jus fas šaddá mihkkege, lohka Eira Åhren.

    Les på norsk her.

    Karl Edvard Balto
    Foto: Lasse Nils Østmo / NRK
  • Brannutrykning på Sametinget

    Brannvesenet rykket ut til Sametinget etter alarmen gikk tirsdag ettermiddag. På stedet var det verken røyk eller varme, men en svidd lukt.

    De lufter nå ut lukta, så henlegger de saken, forteller operasjonsleder Karl Edvard Eriksen Balto til NRK Sápmi.

    Sametingsdirektør Inger Marit Eira Åhren forklarer at de ikke kan gjøre noe mer når de ikke vet hva lukta kommer av.

    – Vi har veldig sensitive brannalarmer som automatisk varsler brannvesenet dersom noe skjer, sier Eira Åhren.

    Loga sámegillii dás.

    Karl Edvard Balto
    Foto: Lasse Nils Østmo / NRK
  • – Netthets truer den samiske ytringsfriheten

    – Det er en trussel mot den samiske ytringsfriheten at noen velger å avstå fra den offentlige debatten.

    Det sier sametingsråd Maja Kristine Jåma (NSR). Jåma sier de ser økende hatytringer og netthets mot samer, og tror mange kvier seg for å delta i debatten som følge av det.

    – Nå er jeg politisk aktiv, så jeg kan på en måte forvente en sånn reaksjon, men jeg tror mange, særlig yngre, ikke deltar i samfunnsdebatten nettopp på grunn av reaksjonene man får, sier hun.

    Loga sámegillii.

    Maja Kristine Jåma
    Foto: Elli-Jonna Irmelin Jannok-Joma / Privat