Sámi filbma sáhttá vuoitit Oscar-bálkkašumi

Oappáš guovttos Márjá ja Ingir Bål Nango vuittiiga diimmá čavčča Oscarii gealbudahttin filbmabálkkašumi máilmmi stuorámus álgoálbmotfestiválas, The Imaginenative Film + Media Arts Festival, Torontos, Kanádas.

Vaikko leaba gealbuduvvon, de lea ain gilvu nammaduvvot Oscar-filbmabálkkašupmái.

– Mus lea álo jáhkku mu iežan bargguide. Oainnat jus mun ieš in jáhke, gii de sáhttá jáhkkit, dadjá Márjá Bål Nango gii orru Ivguvuonbađas, Davvi-Romssas.

Davvi-Norggas leat guokte eará oanehisfilmma maid gealbuduvvon nammadeapmái ja guokte vel muđui Norggas.

Gilvu

Jahkásaččat nammada The Academy of Motion Picture Arts and Sciences Los Angelesas USA:s vihtta filmmaža oanehisfilbma-šládjii.

Dán jagi gilvalit birrasiid 200 oanehisfilmma.

Gilvu lea juhkkojuvvon golmma oassái.

• Filbma gealbudahttá nammadan-gilvui.
• Akademiija-joavku addá čuoggáid ja vállje čuoggáid vuođul 10 filmma «shortlistui».
• Joavku geahččá ođđasit shortlistu-filmmaid. Addá čuoggáid ja vihtta filmma nammaduvvojit čuoggáid vuođul loahpaloahpas Oscar-bálkkašupmái.

Akademiija vállje iežas miellahtuid gaskkas olbmuid Akademiija-jovkui. Muđui gávdnojit unnán dieđut almmolašvuhtii movt akademiija-joavku meroštallá filmmaid.

Iskka máhtát go dán?

Oscar-bálkkašumi oktavuođas lea dušše okta oanehisfilbma-šládja, mii mearkkaša ahte buot máilmmi oanehisfilmmat gilvalit seammá šlájas. Sihke USA- ja olgoriikkafilmmat.

Norgga filbmainstituhta (NFI) dokumentára-filmmaid almmuhankonsuleanttas lea jáhkku sámi filbmii.

– Filbma muitala oppamáilmmálaš muitalusa. Dákkár dáhpáhusat deaividit miehtá máilmmi. Go filmmas lea dan muttos alla dáiddalaš dássi, de sávan filmma dohkkehuvvot shortlistui, dadjá konsuleanta Toril Simonsen.

• Loga nai: Bål Nango får en million kroner til kortfilm om overgrep i samiske miljøer

Sámi guhkes filbma «Ofelaš» (1987), lea okta dan moatti Norgga filmmas, mat leat nammaduvvon Oscar-filbmabálkkašupmái. Nils Gaup lea bagadallan ja vuittii Amanda-bálkkašumi Norgga buoremus filbma -šlájas.

Filmma lea Nils Gaup bagadallan ja das neavttaša earret eará Sámi multidáiddár Nils-Aslak Valkeapää , Áillohaš-rohkki.

"Njuokčamat"-filbma

Vihtta jagi áigi ozaiga oappáš guovttos bargobeassái, maid Internášunála Sámi Filbmainstituhtta (ISFI) lágidii Imaginative-festiválain.

Bargobeasi bagadallit hástaledje álgoálbmot filbmadahkkiid ráhkadit searvefilmma, mas lei vuođđojurdda:

Márjá ja Ingir guđiiga searvefilbma-prošeavtta ja iskagođiiga vuođđojurdaga sámi geahčastagas, ja fuomášeigga earenoamáš servodatváttisvuođa Sámis.

(Čálus joatkašuvvá gova vuolábealde)

– Dat lea goit leamašan nu ahte jus nissonolmmoš vásiha ahte muhtun dievdu veagalváldá su, de lea hui dávjá nissonolmmoš gii olgguštuvvo. Muhtomin son šaddá fárret sámi gilis gávpogii.

Bagadalli čilge ahte vaikko nissonolmmoš veagalváldojuvvo, de lihkká dáhpáhuvvet vel eanet fasttes dagut su vuostá.

– Sii eai jáhke sutnje. Olbmot beroštit dievddus go sus lea posišuvdna servodagas, mii dahká ahte son lea deháleabbo go nissonolmmoš. Ii duođain deháleabbon, muhto olbmot rehkenastet dievddu dego deháleabbon, čilge Márjá.

• Loga nai: Vuosttaš sámi guhkesfilbma mánáide

Dát olggušteapmi šattai "Njuokčamat"-filmma fáddán ja nu soai leaba almmuhan 15 minuhta guhkkosaš oanehisfilmma.

Bål Nango -oappážagat ja Johan Påve neavttašit filmmas.

– Livččii leamaš stuora dáhpáhus

Norgga filbmainstituhta Toril Simonsena mielas livččii stuora gudnin Norgga ja Sámi filbmaservodahkii jus filbma nammaduvvo Oscar-bálkkašupmái.

– Mu mielas filbma čuohcá dovdduide sihke muitalusa dáfus ja govalaččat. Filbma čájeha man rašši ja nanus nissonolmmoš lea, dadjá Simonsen.

Márjá Bål Nango sávvá iežaska filmma nominerejuvvot.

– Dat livččii somá. Dat livččii leamašan vaikko man stuora dáhpáhus sihke filbmii, munnje, Ingirii ja buohkaide geat leat bargan filmmain, dadjá Márjá.

• Loga maid: Ny krimserie styrer unna stereotypisering av samer

Loga nai: