Hopp til innhold

Vuosttaš sámi guhkesfilbma mánáide

Filmmat mánáide ja nuoraide vuoruhuvvojit go Internašunála Sámi Filbmainstituhtta (ISFI) dál juolluda buvttadandoarjagiid sámi filmmaide.

Sáve - samisk spillefilm for barn

«SÁVE» lea bargonamahus vuosttaš sámi guhkesfilmmas mánáide. ISFI lea dasa dál juolludan doarjaga. Dál álgá bargu ruhtadit olles filbmaprošeavtta.

Foto: Preassadieđáhus / ISFI

– Mii illudit sakká ođđa sámi mánáidfilmmaide, ja erenoamážit vuosttaš sámi guhkesfilbmii mánáide ja nuoraide. SÁVE lea guhkesfilbma maid Jens Martin Mienna lea čállán ja Khalid Maimouni, Storyline Pictures áigu buvttadit, muitala ISFI direktevra Anne Lajla Utsi.

Filbmabuvttadeaddjit áigot giehtačállosa vel válbmet ja ohcat loahppabuvttadeami.

– ISFI:s mii illudit dan beaivái go sáhttit sámi ja eará mánáid bovdet historjjálaš vuosttaščájálmassii. Filmmas «SÁVE» deaivá oahpes sámi muitaluskarakteraid, dego stálu ja ulddaid, čilge Utsi.

Direktør for Internasjonalt Samisk Filminstitutt Anne Lajla Utsi er fornøyd med nytt statsbudjettt

ISFI-direktevra lohká sii dán vuoru leat vuoruhan mánáid ja nuoraid.

Foto: Internasjonalt Samisk Filminstitutt

11 ohcamuša

ISFI oaččui 11 filbmabuvttadanohcama njukčamánus ja oktiibuot ohce 2.5 miljon ruvnnu sámi filmmaide.

Dán vuoru vuoruhii ISFI filbma prošeavttaid mánáide ja nuoraide, go gávdnojit nu unnán sámegielat filmmat dán gehččiid jovkui. Boahtte juolludeapmi lea čakčamánus 2017.

Internašunála Sámi Filbmainstituhtta lea juolludan čuvvovaš filbmadoarjagiid cuoŋománus 2017:

Vuosttaš sámi guhkesfilbma mánáide ja nuoraide

200 000 ruvnnu

Vuosttaš sámi mánáid guhkesfilbma, buvttadan ovdánahttin doarjja.

Čálli: Jens Martin Mienna, buvttadeaddji: Khalid Maimouni, Storyline Media

Jens Martin Mienna

Jens Martin Mienna lea girjás olmmoš. Dá lea son Deanu girjerádjosis nuoraide muitaleamen mo čállit buori giehtačállosa.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Mun lean áibbas vissis das ahte dát erenomaš muitalus šaddá sihke fámolaš ja somá olu gehččiide sihke Norggas ja muđui máilmmis. Dál mii váldit mielde prošeavtta Cannes filbmariemuide, vai gávnnašeimmet ovttasbargoguimiid geat sáhtášedje leat veahkkin midjiide ollášuhttit dán ehpalaš filmma, čilge buvttadeaddji Khalid Maimouni.

GUMPE oanehisfilbma

70 000 ruvnnu

GUMPE lea oanehis filbma dramáhtalaš deaivvadeami birra ávdin lávus duoddaris. Buvttadeaddji: Davas Film Ken Are Bongo

MOOMINS AT CHRISTMAS guhkesfilbma dubben davvi sámegilli

150 000 ruvnnu

Ođđa Moomi guhkesfilbma dubbejuvvo davvisámegillii ja galgá čajehuvvot sámegillii maid kinoin. Buvttadeaddji: Filmkompaniet Alpha AB Oy, Tom Carpelan, dubben bagádalli: Sara Margrethe Oskal.

BEAIVVI BÁRDNI - sámegielat teksten

30 000 ruvnnu

Beaivvi Bárdni dokumentára filmma teksten davvisámegilli. Giraff Film AB, buvttadeaddji Anna Bjørk bokte.

MÁINNASGIISÁ - animašuvdna ráidu mánáide 200.000 ruvnnu

Animašuvdna ráidu árbevirolaš sámi muitalusain, mánáide 7 jagis bajás.

Buvttadeaddji: John Erling Utsi, Sámi Kompania AB

SÁNIT babyfilmmat 300.000 ruvnnu

7 x 7 sátnefilmmáža davvisámegillii unnimus mánáide. Buvttadeadji ja bagádalli: Ann Film/Ann Holmgren.

Oktiibuot juolludii Internašunála Sámi Filbmainstituhtta 950.000 ruvnnu doarjagiid ođđa sámi filmmaide.

Dasa lassin leat čuvvovaš filmmat ožžon ovdanahttin doarjagiid dán radjái 2017is.

  • UTSI guhkesfilbma manus, Susanne Hætta 30.000
  • FAAMOE drama ráidu, Bauta Film AB 60.000
  • NUORTALAČČAT dokumentára , Siivet AS 60.000
  • BIELLU NJUOVČČA, Marja Bål Nango/Ingir Bål Nango 30.000
  • GIITU ÁNUT, oanehisfilbma, Olve Aslaksen 25.000
  • EN MANN I ET FUKTIG TELT I HAGEN, Egil Pedersen, guhkesfilbma manus 60.000
  • Ovdanahttin doarjagat 2017: 265.000

Korte nyheter

  • NRK gáldut: Sivertsen Næss nammaduvvo guolástusministtarin

    NRK dieđuid mielde nammaduvvo jáhkkimis Hámmerfeastta ovddeš sátnejođiheaddji, Marianne Sivertsen Næss, ođđa guolástusministtarin. Dasto lea NRK ožžon dihtosii ahte dálá guolástusministtar, romsalaš Cecilie Myrseth, gis nammaduvvo ealáhusministtarin.

    Moadde beaivvi dassá beakkehii ahte stáhtaministtar Jonas Gahr Støre dáhtošii dálá ealáhusministara, Jan Christian Vestre, ges dearvvašvuođaministtarin.

    Ráđđehusas gártet molsašumit go bargiidbellodaga Ingvild Kjerkol gieskat bákkus fertii geassádit stáhtaráđđin.

    Nu son gárttai go guorahallan lea čájehan ahte su masterčálus Nord universitehtas, sulastahttá menddo olu čállosiid maid earát ovdal leat čállán ja almmuhan.

  • Avslutter vindkraftplaner: – Vi var veldig tydelige

    Loga sámegillii.

    I går kom beskjeden om at Trøndelag-baserte Aneo AS avslutter vindkraftplanene i Måsøy i Finnmark.

    Prosjektet var planlagt på Nipfjellet, hvor reinbeitedistrikt 16 Marbolon har beiteområde.

    – Det var en god nyhet. Det var godt å høre at de stopper planen, iallfall for nå.

    Det sier reindriftsutøver John Mathis Utsi. Han sier at hvis turbinene hadde blitt satt opp på Nipfjellet, hadde de mistet beiteområder.

    – Det er et utstrakt fjell, og vi hadde mistet beiteområdet. Fjellet er såpass høyt, at hvis det hadde kommet industri dit, så hadde de unngått hele området. Det var vi tydelige på.

    Et enstemmig planutvalg stemte imot vindkraftplanene, forteller Utsi, og de har opplevd god dialog med vindkraftselskapet.

    – Det må jeg si, dialogen har vært god. Vi har hatt dialog per telefon og e-post, og et dialogmøte. Så kom den beskjeden i etterkant, at de avslutter planene.

    John Mathis Utsi
    Foto: Åse M.P. Pulk/Sametinget
  • Loahpahit bieggafápmoplánaid: – Leimmet hui čielgasat

    Les på norsk.

    Ikte bođii diehtu ahte Trøndelaga fitnodat Aneo AS ii áiggo šat bargat viidáseappot bieggafápmorusttetplánaiguin Muosáin Finnmárkkus.

    Plána lei cegget bieggaturbiinnaid Niipavárrái, gos Marbolon siiddas leat guohtuneatnamat.

    – Lei hui buorre ođaš. Gal mii liikuimet go bođii diet diehtu ahte bissehit, goit dán vuoru, dien plána.

    Dan muitala boazodoalli John Máhtte Utsi. Utsi dadjá ahte jus ledje ceggen turbiinnaid Niipavárrái, de ledje sii massit boazoguohtuneatnama.

    – Dat lea viiddis várri, ja dat livčče buot manahuvvot dat boazoguohtuneana, go dat lea dan mađe alla eana ahte jos dohko lei boahtit diekkár industriija, de ledje garvit jo olles dan guovllu. Dainna mii leimmet hui čielgasat.

    Ovttajienalaš plánalávdegoddi jienastii bieggafápmoplánaid vuostá, muitala Utsi, ja bieggafápmofitnodagain lea maid leamaš buorre gulahallan.

    – Dan gal ferten dadjat ahte gulahallan gal lea leamaš buorre. Mis lea leamaš gulahallan sihke telefovnna ja e-poasttaid bokte, ja okta gulahallančoahkkin. Ja de bođii dan maŋŋá diet diehtu, ahte sii loahpahit plánaid.

    John Mathis Utsi
    Foto: Åse M.P. Pulk/Sametinget