Les saken på norsk: Fosen-aksjonistene møter kongen
Vuossargga deaivvadedje Fovse-akšunisttat gongasain.
Ingke Jåma muitala ahte dovde gonagas ja ruvdnoprinsa berošteigga sis.
– Dovddaimet oadjebasvuođa ja ahte sáhtiimet čájehit dovdduid.
Fovse-akšunisttat čálle reivve mannan vahkku gonagassii ja sávve oažžut audienssa Gonagaslaš Šloahtas
ákšunisttat deaivvadedje gonagasain ja ruvdnoprinsain diibmu 12:15.
– Hui erenomáš
NRK deaivvadii akšunisttain iđđes ovdal go vulge šlohttii.
- Lea buorre go Gonagas vástidii nu jođánit ja ahte beassat deaivvadit suinna. Dat han mearkkaša ahte Gonagas maid oaivvilda ahte dát lea dehálaš ášši, dadjá Ingke Jåma, son gullá Matta-Fovsen Njaarkii.
DEAIVVADEDJE GONAGASAIN: Elle Nystad, Elle Rávdná Näkkäläjärvi, Ella Marie Hætta Isaksen, Mihkkal Hætta, Petra Laiti, Nella-Stina Wilks Fjällgren ja Ingke Jåma olggobeal šloahta vuossargga.
Foto: Dan Robert Larsen / NRKSon lea goalmmát olmmoš bearrašis gii sávai beassat Gonagasa ságaide.
– Lea hui erenomáš munnje leat dáppe odne, dadjá son.
– Maid don áiggut dadjat Gonagassii ja Ruvdnaprinsii?
– Lea dehálaš geassit ovdan dan olmmošlaš beali dán áššis. Lea stuorra psyhkalaš noađđi daidda, geat dáistalit dán ášši ovddas juohke beaivvi.
Geahča maid akšunisttat muitaledje ovdal go vulge šlohttii:
Audeana mearkkaša vejolašvuođa guldaluvvot.
Gonagas váldá vuostá audiensii vai sii besset čilget ja ovdanbuktit iežaset ášši dahje organisašuvnna.
Dát Fovse-akšunisttat deaivvadit gonagasain ja ruvdnoprinssain vuossárgga:
- NSR-nuoraid njunuš Elle Nystad
- Elle Rávdná Näkkäläjärvi
- Ella Marie Hætta Isaksen
- Suoma Sáminuoraid njunuš Petra Laiti
- Nella-Stina Wilks Fjällgren
- Ingke Jåma / Ingrid Maria Jåma
- Mihkkal Hætta
Demonstrašuvnnat Oslos
Bivdet Gonagasas veahki
Bearjadaga golggotmánu 13. beaivve bivde Fovse-akšunisttat audieanssa gonagasas.
Sii dorvvastedje dološ sámi árbevirrui ahtebivdit gonagasas veahki go buot eará vejolašvuođat leat geahččaluvvon ja dat lea maŋemuš čoavddus.
Seamma beaivve ožžot vástádusa Gonagasviesus. Akšunisttat ožžot audieanssa Gonagasas.
Majestehta Gonagas Harald og Gonagaslaš Allavuohta Ruvdnaprinsa Haakon váldiba vuostá akšunisttaid vuossárgga golggotmánu 16. b. dii. 12.15 šloahtas.
Akšunisttat loahpahedje siviilajeagohisvuođa akšuvnnaid bearjadaga. Lávvardaga čoahkkanedje badjel duhát olbmo miellačájeheapmái váldogáhtiii Karl Johanii Osloi čájehit doarjaga Fovse-áššái.
Muhto ávkkuha go Gonagasa lusa mannat?
Maid sáhttá Gonagas dahkat?
Dološ árbevierru
– Dál eat oainne eará vejolašvuođa go dorvvastit dološ sámi árbevirrui ja bivdit gonagasas veahki, dajai Ella Marie Hætta Isaksen mannan bearjadaga akšuvnnain šloahta olggobealde.
Bivdit veahki gonagasas lea doložis jo leamaš vierrun, ii dušše sámiid gaskkas. Goit 1500-logu rájes sáddejedje ja dolvo olbmot ánuhanreivve dahje váidalanreivve gonagassii.
Audieansa mearkkaša «vejolašvuođa oažžut soapmása guldalit».
Oažžut audieanssa gonagasas mearkkaša ahte oažžu vejolašvuođa deaivvadit gonagasain.
Gonagasa bearaš vuostáiváldá olbmuid audiensii vai besset čilget dihto ášši dahje organisašuvnna dili dahje giitit dan ovddas go leat ožžon árvomearkka dahje medálja.
Geahča mat sápmelaččat leat bivdán gonagasas veahki.
Álttá-akšunisttat ge gonagasa luhtte
Álttá-akšuvnnaid áigge, jagis 1981, ožžo sámi akšunisttat audieanssa Gonagasas.
Ođđajagimánus 1981 dáhtto sámi nealgudeaddjit deaivvadit Gonagasain vai besset bidjat ovdan akšuvdnajoavkku oainnu Áltá-Guovdageainnu-eanu dulvadeamis.
Moatte diimmu maŋŋá oaččuiga Mikkel Eira ja Nils Gaup vástádusa Gonagasviesus. Gonagas Olav dáhtui beaivvi maŋŋá jo váldit vuostá akšunisttaid šloahtas.
- Gonagas Olav lea maid sápmelaččaid gonagas, dajai Mikkel Eira dalá maŋŋá audieanssa NTB:i.
- Mis sápmelaččain lea buorre ustit Šloahtas. Dat bođii nannosit ovdan ságastallamis. Mun ožžon čielga ipmárdusa ahte sus lea čiekŋalis áddejupmi min hástalusaide ja ahte son dovddai dili, logai Eira.
Gonagas ja sápmelaččat
Gonagasas ja gonagasbearrašis lea erenoamáš mearkkašupmi sápmelaččaide.
Gonagas Olav rabai vuosttaš Sámedikki 1989:s. Gonagasa dahku lei mielde dohkkeheamen Sámedikki sajádaga álbmotválljen orgánan Norggas. Juohke njealját jagi rahpá Gonagas ođđa álbmotválljen Sámedikki, seamma lunddolaččat go son rahpá Stuorradikki.
Sámedikki rahpamis 1997 šállošii gonagas Harald ovddeš áiggiid dáruiduhttinpolitihka Norgga eiseválddiid bealis:
«Norgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga eatnamiidda - dážaid ja sápmelaččaid. Sámi historjá gođđása čavgadit oktii dáža historjjáin. Odne fertet šállošit dan vuoigatmeahttunvuođa, man Norgga stáhta ovdal lea dahkan sámi álbmogii, garra dáruiduhttinpolitihka bokte.»
Muhtin sápmelaččat audieanssas
1904:Elsa Laula audieanssas Gonagas Oscar II luhtte. Son válddii ovdan boazosápmelaččaid guohtuneatnamiid massima ja čujuhii ovtta boazosápmelažžii gii lei vuoittahallan buhtadusáššis buot riekteásahusain.
1906: Lullisápmelačča guoktás Ole Thomassenis ja Martin Jonassenis lei reivve mielde gonagaspárrii mas daddjui: «de fortvilet vanskelige Forhold, hvorunder Lapperne for Tiden udøver sin ældgamle Næringsdrift i Norge». Reivve ledje máŋga čuohte sápmelačča vuolláičállán.
1908: Lullisámi boazoeaiggádat Daniel Mortenson, John Eliassen Boere ja Martin Jonassen ledje audieanssas Gonagas Haakona luhtte. Sii bivde ahte sápmelaččat galge guldaluvvot ovdalgo ođđa boazodoalloláhka mearriduvvui, ja ahte sápmelaččat galge ovddastuvvot láhkaválmmaštallanlávdegottis.
1996: Peder Pedersen (Mikkel-Petter) bivddii Gonagasas veahki gádjut julevsámi gili Moskkis Divttasvuonas eretfárreheamis.
Gonagasa formálalaš rolla
Gonagasas ii leat ovddasvástádus politihkalaš áššiide, muhto sáhttá iežas virggálaš rolla bokte jearrat ja fidnet dieđuid áššiin.
Juohke bearjadaga deaivvada Gonagas ja ráđđehus Gonagas stáhtaráđis mii lea alimus hálddašanorgána Norggas.
Ráđđehus ovddida dás deháleamos áššiid mearrideapmái gonagaslaš resolušuvdnan. Go áššit meannuduvvojit Gonagas stáhtaráđis, de mearkkaša dat ahte olles ráđđehus lea dan mearrádusa duohken.
Gonagas stáhtaráđis mearrida erenoamáš dehálaš áššiid nu go ođđa lágaid, stuoradiggedieđáhusaid ovddideami, hálddašanváidagiid, stáhtalaš ámmátvirggiid nammadeami jna.
Ráđđehusas lea ovddasvástás daidda mearrádusaide.
Muhto Gonagas oažžu stáhtaráđi bokte čiekŋalis dieđuid dain deháleamos áššiin mat gusket ráđđehussii ja riikii, ja sus lea vejolašvuohta gažadit.
Golggotmánu 11. beaivvi ledje gollan guokte jagi das rájes go Alimusriekti ovttajienalaččat celkkii ahte Fovse bieggafápmorusttegiid huksen rihkku sámiid olmmošvuoigatvuođaid.
Ráđđehus dáhttu gávdnat čovdosa mii mielddisbuktá ahte bieggafápmorusttegat eai gaikojuvvo.
Fovsen njaarke orohat ges cealká ahte sii dáhttot eatnamiid ruovttoluotta, ja ahte rusttegat fertejit gaikojuvvot.
Dološ sámi árbevierru
– Mii sávvat ahte guldalivcčče min ja sápmelaččaide lea juo don doloža rájes leamaš lunddolaš bivdit gonagasas veahki, dadjá Ella Marie Hætta Isaksen.
Stádaarkiivva historihkkár Harald Lindbach, duođašta ahte lea sámi árbevierru bivdit veahkki gonagasas.
– Dan leat dahkan hui guhká, 1600-1700 jagi logus válde olbmot ieža oktavuođa gonagasain. Láve maiddái sáhttit leat sáhka čielggadit eananvuoigatvuođaid, dadjá Lindbach NRK:i.
Son čilge ahte sáhttá leat váttis olahit maidege gonagasa luhtte dál, muhto dat sáhttá mearkkašit olu symbolalaččat.
Dilli lei eará ládje dolin go gonagas mearridii ieš visot, muhto nu go otná demokratiija doaibmá de ii leat gonagasas nu olu fápmu mearridit. Muhto dat lea dieđusge dehálaš historjjálaš symbola mii dahkko.
