Hopp til innhold

Deavdá 120 jagi – dál áiggošii hásttuhit nuorra lohkiid

Nuorttanaste lea ceavzán dáruiduhttima, guovtti máilmmisoađi ja máŋggalágán sámegielat čállinvugiid. Dál áigu bláđđi ceavzit digitálaáiggi maid.

Bilde av gamle utgaver av Nuorttanaste og Ammon Piera Nystad med ny utgave i hendene

NUORRA LOHKKIID OHCAMIN: Doaibmi beaivválaš jođiheaddji Ammon Piera Nystadas lea jáhku olahit nuorra lohkkiid. 25-jahkasaš lea beali nuorat bláđi gaskamearalaš bargiid.

Foto: Anne Olli / Privat / NRK / Privat

Boarráseamos sámi bláđđi Nuorttanaste deavdá borgemánu 1. beaivve dán jagi 120 jagi. Kristtalaš bláđis leat fásta lohkit, muhto olusat sis leat boarásmuvvamin.

– Ollu diŋgojeaddjit leat riegádan 1920-1930 ja ollugat vádjolit dál. Ja de lea hástalus oažžut ođđa lohkkiid, ja danne galggašeimmet olahit eanet nuoraid, dadjá Nuorttanaste doaimmaheaddji Ann Solveig Nystad.

Ann Solveig Nystad

DOAIMMAHEADDJI: Doaimmaheaddji Ann Solveig Nystadas lea jáhkku ahte buori reportášat galget geasuhit nuorra lohkkiid.

Foto: CARL-GØRAN LARSSO / NRK

Bláđis leat gaskkal 500 ja 1000 olbmo geat dollet bláđii. Ja ulbmil livčče lasihit lohkkiid logu, erenoamážit nuorat lohkiid searvvis.

Ovllá lea gullan muhto ii lohkan

NRK Sápmi deaivvai 18-jahkásaš Ovllá Revheim Østby. Son lea gullan Nuorttanaste birra, muhto ii loga iežas lohkat dan.

– Mun jáhkkán Nuorttanaste fertešii sosiála mediain oidnot. Sihke Facebookas, Instagramas ja Snapchatas, dadjá Østby.

Dál leage bláđđi bargagoahtán olahit nuorra lohkiid. Moatti jagi áigi álmmuhii Nuorttanaste sierra neahttasiiddu.

Ovllá Revheim Østby sammen holder i sykkel utenfor butikk

II LOGA: Nuorra Ovllá Revheim Østby navdá Nuorttanaste berre márkanastit sosiála meadiain.

Foto: Carl-Gøran Larsson / NRK

Nuorra doaibmi beaivválaš jođiheaddjis Ammon Piera Nystadas (25) leat plánat.

– Mun lean hui olu dan birra smiehttan, ja dieđusge eai leat nu ollu nuorra lohkit. Danne soaitá leat gelddolaš nuoraide ahte lea nuorra beaivválaš jođiheaddji guhte diehtá maid nuorat hálidit, dadjá Ammon Piera Nystad.

Erenoamážit ávvujagi oktavuođas navdá son ahte lea dehálaš márkanastit bláđi bures.

– Mii lágidat ávvudoaluid, ja skeaŋkan sihke ođđa ja boares lohkiide lea ahte mii leat vuolidan hatti. Dasa lassin leat ráhkadeamen unna filmma Nuorttanaste historjjá birra, ja dán filmma doaivvun geasuha nuoraid geahčat bláđi historjjá álggaheami rájes.

– Ii dušše kristtalašvuođa birra

Nuorttanaste lea kristtalaš bláđđi. Ovllá Revheim Østby ii daja beroštit religiovnnas.

– Mun in leat religiovnnalaš olmmoš, mu mielas gullá religiovdna ovddeš áigái, dadjá Østby ja ii jáhke dan geažil šaddat ođđa lohki.

Muhto Ammon Piera Nystad deattuha ahte Nuorttanastes lea 60 proseantta kristtalaš sisdoallu, ja danin maid ollu fállat eará lohkkiide.

– Nuorttanaste lea kristtalaš bláđđi, muhto dat ii leat dušše kristtalašvuođa birra. Dat lea maiddái kultuvra ja lea dehálaš giela hárrái, muitala nuorra beaivválaš jođiheaddji.

Son lasiha ahte bláđis leat dološ govvamuittut, mánáid siiddut ja jearahallamat reportáša hámis. Dasa lassin leat olu historjjálaš dieđut bláđis sidjiide geat atnet historjjá dehálažžan.

Ammon Piera Nystad lea doaimmaheaddji bárdni, ja maiddái su áhkku lea bargan Nuorttanastes. Son dadjá iežas bajásšaddan Nuorttanastiin.

Beaivválaš jođiheaddji virgi lea álmmuhuvvon, ja Nystad lea okta dain guhte lea ohcan virgái. Gii dan oažžu mearriduvvo geassemánus.

– Álbmot lea dárbbašan Nuorttanaste

Doaimmaheaddji Ann Solveig Nystad dadjá ahte árbevirolaččat lea nu ahte Nuorttanaste lohkit árbejit bláđi váhnemiin ja áhkuin ja ádjáin.

– Nu ahte nuorat buolvvaid lohkkiid lohku lea lassáneamen, dadjá doaimmaheaddji.

Gažaldahkii mo Nuorttanaste lea ná guhká leamaš doaimmas, vástida Ann Solveig Nystad ná:

– Mun jáhkán dan ahte sihke sámi álbmot ja servvodat lea dárbbašan Nuorttanaste. Vuosttas doaimmaheaddji Gustav Lund čálii ahte Nuorttanaste ulbmil lei olahit buot stobuide, buot vuonaide ja buot duoddariidda.

Nuorttanaste

1898: Nuorttanaste almmuhuvvui vuosttaš geardde jagis 1898. Vuosttaš váldodoaimmaheaddji lei Gustav Fridjof Lund. Okta dain guhte juolluda ruđaid bláđđái lea Sámediggi. Dán jagi juolludii Sámediggi 1.153.000 kruvnna.

Foto: Anne Olli / NRK

Dát ášši lea ráhkaduvvon ovdal Norgga Journalisttasearvi miellahtut NRK:s manne bargoheaitagii miessemánu 15.b.

Korte nyheter

  • Legger Digermulen vindkraftverk på is

    Finnmark Kraft og Fred. Olsen Renewables har besluttet å prioritere Laksefjorden vindkraftverk, mens arbeidet med Digermulen vindkraftverk stilles i bero.

    Det melder Finnmark Kraft i en pressemelding.

    – Vi retter nå fokus mot å videreutvikle Laksefjorden vindkraftverk, og dette inkluderer en tett dialog med grunneier, lokalsamfunn og andre rettighetshavere.

    Prosjektet er tenkt lokalisert på halvøya mellom Eidsfjorden og Mårøyfjorden i Lebesby kommune, og har et potensial på cirka 60–65 turbiner og en total installert kapasitet på inntil 450 Megawatt.

    – Vi har stor tro på at Laksefjorden vindkraftverk kan bli et verdifullt prosjekt for regionen. Prosjektet vil, ved å utnytte et areal som i stor grad allerede er regulert til vindkraftformål, gi store inntekter til Lebesby kommune, og en forbedret forsyningssikkerhet Nordkinnhalvøya.

  • Čiekčá vuosttas geardde Sámi ovddas

    Guhtta joavkku servet dán gease Conifa nissončiekčamiidda Bodåddjos.

    Sámi nissonriikkajoavku lea okta favorihtain vuoitit dán gease CONIFA čiekčamiid. Sii oainnat vuite 2022 CONIFA nissončiekčamiid Indias mat ledje vuosttaš stuorát gilvvut.

    Jenny Marie Mannsverk lea okta dan 18 čiekčis váldon mielde ovddastit sámi nissonriikkajoavkku dán gease.

    Son ii leat ovdal čiekčan Sámi ovddas, ja lohká šaddat hui somá ja illuda dasa. – Mun lean maid hui giitevaš go dán vejolašvuođa dál oažžu, lohká Mannsverk.

    Jenny Marie Mannsverk, FA Sápmi
    Foto: Privat
  • Buljo joatká Juoigiid searvvi jođiheaddjin

    Karen Anne Buljo vuolgá ođđasit jođihit Juoigiid Searvvi. Dát searvi lea ásahuvvon 1988;is ja lea árbevirolaš juigiid várás. Sin doaibma lea ovddidit ja seailluhit árbevirolaš juoigama juoigama.

    Buljo lohká leamaš miellagiddevaš jođihit searvvi ja son lea bidjan olu návccaid dasa. Kontinuitehta lei okta sivva manin son válljii joatkit.

    – Álggus mun ledjen jurddašan ahte in mun joatkke, muhto fuomášedjen ahte gal mun veajan. Ulla Pirttijärvi lei nubbijođiheaddji, ja moai smiehtaime ahte moai jotke.

    Ulla Pirttijärvi Länsman maiddái válljii joatkit doaimmas ja lea searvvi nubbijođiheaddji.

    Karen Anne Buljo
    Foto: Marie Louise Somby