Hopp til innhold

X-factor sámenieidda moalkás geaidnu

Dán mánu Urbi lea Dear Sara. Easkaálgi, muhto dattetge hárjánan musihkkár, gii lea gazzan oahpu Amerihká musihkkáriin.

Sara Kristina Nutti er en samisk artist.

II VÁIVVIS: Dear Sara lea gieskat almmuhan EP, man namma lea I'm not that sad.

Foto: Alexander Collin / Alexander Collin

Dear Sara lea 25-jahkásaš gárasavvonlaš, Sara Kristina Nutti. Son lea dássážii almmuhan golbma lávlaga ja dain leat guokte nammaduvvon dán mánu NRK Urbin.

Nutti almmuhii iežas vuosttaš lávlaga ođđajagimánu 2021.

Son muitala ahte livččiimet gullan su musihka ovdal, jus ii livččii leamaš nu moalkás geainnu alde vázzime.

Riidu Amerihkás

Máŋgasis lea várra leamaš niehkun vuolgit Hollywoodii čállit lávlagiid.

19-jahkásažžan dagai Nutti justa dan.

– Mun bargen musihkkačálliiguin studios ja mii báddiimet musihka, muitala son.

Sara Kristina Nutti er en samisk artist som kaller seg for Dear Sara.

SORRUI RIIDDUIDE: Sara Kristina Nutti ii beassan almmuhit musihka, maid lei bádden go earát riiddáske.

Foto: Alexander Collin / Alexander Collin

Die livččii leamaš vuosttaš vejolašvuohta almmuhit musihka, muhto nu ii šaddan.

– Badjánii veaháš riidu musihkačálliid gaskii. Danne ii šaddan das mihkkege. In dieđe riekta manin, šuohkiha Sara.

Moalkás geaidnu

Ruovttubáikkis, Gárasavvonis, váccii son musihkkaskuvlla. Go doppe gearggai de spiehkastii áibbas eará guvlui. Son álggii teáhterii.

– Mun ledjen mearridan šaddat neavttárin, muhto nu ii šaddan, čilgesta Sara.

16-jahkásažžan searvvai ges Ruoŧa X-Factor prográmmii. Vaikko ii vuoitán doppe, de dat lihkká buvttii buriid.

– X-factor lei dat mii duođai álggahii mu musihkkakarrieara, muitala Nutti.

Oappážiid gilvu

Sara Kristina Nuttis leat golbma oappá. Buot njealjis leat musihkkaberošteaddjit.

– Min ruovttus gullui álo musihkka. Jogo luohti dahje lávlla, muitala Sara stuoraoabbá, Hanna Nutti. Hanna lea maiddái beakkán artista Sámis.

Hanna Nutti er kanskje en av de mest spennende vokalistene i Sápmi akkurat nå.

BÁGGII OAPPÁ: - Mánnán lávejin bágget Sara vuolgit mu mielde lávdái, bohkosa Hanna Nutti go muittaša mánnávuođa.

Foto: privat

Nugo oappážagain juo lávege, de lei sudnos maid gaskanas gilvu.

– Moai gilvvohalaime várra dainna ahte goabbá oažžu sogas eanet rámi, bohkosa Hanna.

Ollesolmmožin lea Hanna hui giitevaš go Sara maid šattai artistan.

– Hui somá dál ahte mus lea soamis geainna sáhtán juogadit musihkkavásáhusaid. Veahkkálagaid moai čađahetne visot, muitala Hanna.

Darvánan šiehtadussii

Sara Amerihká-niegus ii šaddan mihkkige. Dál lei fas nubbi váttisvuohta. Son lei darvánan heajos šiehtadussii.

– Mun in beassan bargat Ruoŧas, nu go háliidin dalle, čilge Sara.

Vaikko sus lea moalkás geaidnu leamašan, de almmuha dál ahte sus ii leat nu váivi lihkká.

DARVÁNAN ŠIEHTADUSSII: Sara Kristina Nutti lei darvánan heajos bargošiehtadussii.

Foto: Girdit Media

Dán šiehtadusas ii beassan eret ovdalgo skábmamánus 2019. Dalle easkka beasai bargat ovttas skearrofitnodagain, mainna dál bargá Stockholmmas.

Vaikko ii mannan nu bures Amerihkás, de muitala ahte dát mátki lea leamaš veahkkin lihkká. Son lea oahppan ja ovdánan olu dieinna mátkkiin.

– Dat lea leamaš dego musihkkaskuvla. Mun lean oahppan makkár musihka háliidan ráhkadit, mun lea oahppan čállit. Mun lean maid buoridan iežan lávluma ja jiena, muitala Dear Sara.

Balus

Go de viimmat beasai Ruoŧas álggahit musihkkabarggu, de ii vuordán gal guhká. Son álggii dakkaviđe bargat.

Sara Kristina Nutti er en samisk artist som kaller seg for Dear Sara.

ILUS: Sara Kristina Nutti illuda go beasai almmuhišgoahtit iežas musihka.

Foto: Alexander Collin / Alexander Collin

– Ádjánin jagi čállit buot lávlagiid, ja dál lean beassan almmuhit, muitala Sara ja moddjesta.

Okta dain lávlagiin lea Red Hot Chili Peppers cover, Californication. Dainna šattai miessemánu Urbin.

Dakka maŋŋel go vuohččan gulai Red Hot Chilipeppers -lávlaga, de dovddai son ahte ferte iežas veršuvnna das ráhkadit.

– Muhto mun ledjen hui balus maid. Sis han lea diekkár hardcore čuovvolanjoavku, muitala Sara.

Son lea maŋimuš jahkebeali almmuhan golbma lávlaga ja dál lea vel EP almmuhuvvon, mas leat vel guokte ođđa lávlaga.

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK