Hopp til innhold

Alvin Erke (8) sávvá álgit skuvlii Supmii

Suoma ja Norgga politihkkárat árvvoštallet hukset oktasaš sámeskuvlla. Njealjemáná bearaš illuda.

Leif Erik Varsi og Agnete Utsi med sine barn

BOARES SÁVALDAT: Njealljemáná váhnema guovttos, Leif Erik Varsi ja Agneta Utsi, leaba guhká sávvan Badje-Detnui rájárasttildeaddji oktasaš sámeskuvlla. Dál dát sáhttá ollašuvvat.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Les saken på norsk

Alvin Erke (8) gal dál vuos háliida leat eanaš Sirpmá skuvllas gos son vázzá goalmmát luohká.

– Dáppe mii beassat čierastaddat juohke bottus. Dan eat sáhte Ohcejogas.

– Muhto jus Ohcejohkii huksejit áibbas ođđa skuvlla, mo dalle?

– Várra dalle. Mus leat ollu skihpárat Suoma bealde rájá, vástida Alvin Erke.

Sirpmá skuvlaoahppit luohkálanjas

LOAKTÁ GUKTUI SAJIS: Vaikko váhnemat leat duhtavaččat ođđa skuvlaplánain, de Alvin (g.b.) ii dattetge leat áibbas sihkkar maid háliida. – Loavttán sihke Sirpmás ja Ohcejogas, son lohká.

Foto: Sirma skole; Sirbmá; / NRK

Ohcejoga gielda dat lea mearridan hukset áibbas ođđa skuvlla Ohcejohnjálbmái, ja galgá plána mielde leat sisafárrenláhkái maŋit geasi.

– Deikke lea buorre sadji maiddái Sirpmá ohppiide, duođašta Ohcejoga gielddaráđđehusa jođiheaddji Ilmari Tapiola.

Sirpmá ja Ohcejoga skuvla gaska lea sullii 2,5 miilla.

Áigásaš sávaldat sáhttá ollašuvvat

Aura Pieski ja Leif Erik Varsi Sirpmá skuvlla olggobealde

DORVVASTEABA OĐĐA DOAIVAGII: – Sirpmá skuvla lea leamaš váhnemiid vuosttaš vuoruhus. Muhto leat duhtavačča maid ođđa árvalusain, lohkaba Aura Pieski ja Leif Erik Varsi.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Badje-Deanu sámi váhnemat leat guhká sávvan rájárasttildeaddji oktasaš sámeskuvlla.

– In beroš gosa skuvlavisti huksejuvvo, muhto lea dehálaš ahte Badje-Deatnu oažžu čielga sámeskuvlla mii čatná bissovaš sámi oktavuođaid riikkarájá rastá, lohká Alvin Erkke áhčči, Leif Erik Varsi.

Maiddái Ohcejoga váhnemiid áirras, Aura Pieski, lea mielas.

– Šaddá pilohtaprošeaktan

Rájárasttildeaddji prošeavtta bargojavku

BARGOJOAVKU: Sierra lávdegoddi galgá láhčit dili ovttasbargat riikkarájáid rastá maiddái eará guovlluin: G.b: Inger Anne Klemetsen, Brita Oskal, Leif Erik Varsi, Eila Tapiola, Aura Pieski,Torkel Rasmus, Jon Christer Mudenia, Ulla Aikio ja Arla Mágga.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Sii ožžot doarjaga maiddái Sámedikkis.

– Dieđusge mii sávvat ahte prošeakta čađahuvvo, lohká seniorráđđeaddi Inger Anne Klemetsen.

Su mielas Badje-Deanu sámeskuvla sáhtášii šaddat ovdagovvan maiddái eará rádjaguovlluide.

– Ovdamearkka dihtii Aarportes ja Divttasvuonas, Suoma ja Ruoŧa Gárasavvonis, Kárášjogas ja Gáregasnjárggas, ja ollu eará sajiin, Klemetsen lohká.

Váhnemiid stuorámus ballu

Badje-Deanu váhnemiid stuorámus ballu lea leamaš ahte Sirpmá skuvla heaittihuvvo almmá oktasaš sámeskuvlla fálaldaga haga, ja ahte Sirpmá mánát gártet vázzit skuvlla Deanušaldis.

– Ii doppe leat nu buorre sámi biras go min guovllus, oaivvilda Leif Erik.

– Nanne sámi iešdovddu

Badje-Deanu sámemánát leat hárjánan leat fárrolaga.

Sirpmá ja Ohcejoga ovttasbargu, mii lea bistán 1999 rájes, lea earret eará Davviriikkalaš sámekonvenšuvnnas gessojuvvon ovdamearkan dasa ahte mo rájárasttildeaddji ovttasbargu sáhttá nannet sámi iešvuođa, giela, kultuvrra ja servvodateallima.

Dát ovttasbargu lea nu bures lihkostuvvan, ahte Ohcejoga gielda háliida lávket ain dobbelii:

– Jus Deanu gielda miehtá dasa, de mis goit livččii dáhttu ásahit oktasaš sámeskuvlla, čilge Tapiola.

Gulaskuddamis

Deanu gielda lea juo sádden árvalusa gulaskuddamii váhnemiidda, duođašta Deanu sátnejođiheaddji Frank Martin Ingilæ (Bb).

– Easkka maŋŋá go leat ožžon vástádusaid, de gieldda politihkkárat sáhttet mearridit mii geavvá áššiin, čilge Ingilæ.

Son goit ieš lea mielas oktasaš sámeskuvlii.

Ja lasihastá:

– Molssaeaktun lea joatkit dálá skuvlla ovttasbargguin.

Buori vásáhusat

Sirpmá skuvllas leat ovcci máná, ja Ohcejoga skuvlla sámeluohkás ges 28 máná.

Skuvllain lea guhká leamaš oktasaš oahpahus guovtte geardde vahkus earret eará sámegielas, eaŋgalasgielas, matematihkas ja servvodatfágain. Oahppit čuvvot iežaset riikka oahppoplánaid ja lea hálddahuslaččat čadnon iežaset riikka skuvlii.

Sirpmá ja Ohcejoga skuvllat lonohallet oahpaheddjiid muhtun diimmuid.

– Diet ovttasbargu lea leamaš hui riggodahkan buohkaide, sihke ohppiide, váhnemiidda ja oahpaheddjiide, čilge Sirpmá skuvlla rektor Sonja Guttorm.

Korte nyheter

  • Helgeværet byr på utfordrende forhold for småbåter

    Helgeværet byr på stiv kuling i store deler av Nordland langs kysten, med vindkast opptil 20 meter i sekundet.

    Yr.no går ut med gult farevarsel, og advarer mot å dra ut med små fritidsbåter. Farevarselet indikerer også fare ved å ferdes i fjellet.

    Vinden forventes å øke utover lørdagen, og minke søndag morgen.

    skjermdump yr
    Foto: yr.no
  • Fievrridedje beare ollu guliid riikkarájá rastá

    Guovdageainnu duollodoaimmahus lea ikte bissehan mátkkošteddjiid geat ledje jođus Norggas Supmii. Mielde sis ledje 550 kilo menddo ollu guolit, danne sáhkkohalle sii 112 900 ruvnnu ovddas, dieđihit politiijat.

  • Ny rapport viser at språket i reindrifta har blitt dårligere

    Sametinget gir ut årlig en rapport om situasjonen for samisk språk i Sverige. Hvilke tiltak som er gjort og
    hvordan språkene utvikler seg. Språkrapporten viser at reindrifta ikke lenger er den sterke språkarenaen slik den var tidligere.

    Dette bekrefter reindriftutøver og leder i Semisjaur-Njarg fjellsameby i Sverige Anders Erling Fjällås.

    – Da jeg var barn, var det mest samisk man hørte på fjellet, men nå er det svensk. Og jeg er ikke så gammel, det er nok 30-40 år som har gått. Nå prates det svensk ispedd samiske ord. Man hører enkelte ord, men ikke språket. De som snakker språket blir bare eldre og eldre. Det er noen unge som har begynt å lære seg pitesamisk. Men det er veldig få i dag som snakker pitesamisk.

    To som jobber for å bevare samiske språk, mener situasjonen er alvorlig.

    – Det er en alvorlig situasjon fordi reindriften ikke lenger er en språkbærer. De naturlige ordene fins i naturen. Det er der samisk språk lever og hvor vi bygger under det samiske. Jeg syns situasjonen er alvorlig, sier leder i Giellagáldu Per-Eric Kuoljok.

    – Det viser hvordan språksituasjonen er i det samiske samfunnet. Stadig færre kan lese, skrive og snakke samisk. Vi må finne nye arenaer, sier ordfører i svenske Sametingets språknemnd Ulla-Karin Sarri.