Duohta dárbu eanet sámegielat fágabargiide skuvllain ja mánáidgárddiin

Les saken på norsk.

Unnán bargiid geažil šattai Diddi mánáidgárdi Deanu gielddas olles mánnui giddet uvssaid.

Muhto dat ii leat dušše báikkálaš váttisvuohta.

Eanet bargit oahpu haga

Romssa ja Finnmárkku stádahálddašeaddji gullá ahte suohkaniin lea váttis leamaš oažžut bargiid sihke koronapandemiija áigge ja maŋŋel.

Erenoamáš váttis lea gávdnat sadjásaččaid skuvllaide ja mánáidgárddiide.

Romssa ja Finnmárkku stádahálddašeaddji bajásšaddan- ja mánáidsuodjalusdirektevra Hilde Bremnes vuorjašuvvá mánáid ja nuoraid dili dihte, go šaddá váddásit rekruteret fágabargiid.

Sihke fágalaš ja sosiála čuovvoleapmi sáhttá šaddat váilevaš, go eai leat doarvái bargit, geain lea gelbbolašvuohta.

– Vel stuorát gávpotsuohkaniinge, gosa ovdal ii leat leamaš váttis rekruteret sadjásaš oahpaheddjiid, leat rahčan oažžut ohcciid, geain lea oahppu, dadjá Bremnes.

Váilu sámegiel gelbbolašvuohta

Dilli lea maid hástaleaddji guovlluin, gos suohkaniin lea dárbu rekruteret fágabargiid geain lea sámi giella- ja kulturmáhttu.

Juste dan maid Diddi mánáidgárdi vásihii ođđajagimánu 7. b go šattai giddet. Bargit ledje buohccin dieđihuvvon ja sadjásaččat eai lean fidnemis.

Mánáidgárddi jođiheaddji Lemet Niillas Helander muitala ahte lea váttis gávdnat sihke sámegielat pedagogaid ja assisteanttaid.

Su dieđu mielde ii leat mánáidgárddis leamaš ná heajos dilli ovdal. Son oaivvilda bálkká sáhttit leat okta sivva dasa go lea váttis oažžut bargiid.

– Mii eat nagot gilvalit biebmorámbuvrra bálkkáiguinge. Nuorat geat ovdal leat min luhtte bargan, mannet eará bargguide gos lea buoret bálká, muitala son.

Eaktodáhtolaš searvi, Deanu Sámiid Searvi dat eaiggáduššá ja jođiha Diddi mánáidgárddi, muhto geassái giddejit mánáidgárddi oalát.

Nu čállá Ávvir.

Dasto šaddá Deanu gieldda bargun fállat sámi mánáidgárdesaji mánáide.

Dárbbašit eanet pedagogaid

– Mis lea stuora priváhta sámi mánáidgárdi Giellavealgu, mainna ovttasbargat. Ja sis leat doarvái sajit buot Ditti mánáide ja daidda geat ohcet sámegiel mánáidgárdesaji čavčča rájes.

Nu muitala Deanu gieldda bájašaddanjođiheaddji Heidi Wilsgård.

– Muhto Giellavealggus váilot pedagogat, čilge son.

Deanu gielddas ii leat go okta sámegielat ossodat, muđui leat gielddas priváhta sámi mánáidgárddit.

2020:s mearridii Deanu gielddastivra geatnegahttit sámegiela vuođđoskuvllain. Danin leage gielddas dárbu ain eanet pedagogaide.

– Mis váilot sihke dárogielat ja sámegielat pedagogat. Nu ahte leat virggit maidda leat bidjan olbmuid geain ii leat oahppu, muitala Wilsgård.

Deanus ja muđuige eará suohkaniin lea dárbu eanet pedagogaide. Gielda fállá oahpaheddjiide virgelobi bálkkáin sámegiel oahpu háhkat.

-Mii sávvat ahte gielddas ohcet eambbo oahpaheaddjit dán fálaldahkii, vai bisošedje min luhtte, dadjá Wilsgård ja oaivvilda dehálažžan bisuhit pedagogaid mat sis juo leat.

Wilsgårdas lea jáhkku oažžut eanet olbmuid Detnui go mánáidgárdesajit šaddet nuvttá čavčča rájes ja go Finnmárkku ja Davvi-Romssa oahpaheaddjit sáhttet jahkásaččat oažžut 50 000 ruvnno máksot oahppoloanas.

– De mii oaidnit go almmuhit virggiid, leago dat ávkin midjiide. Ahte bohtetgo midjiide oahppan olbmot, go mii dárbbašit bargiid sihke sámeskuvlii ja dárogielat skuvllaide.

Unnán beroštupmi oahpaheaddjeohppui

Logut čájehit ahte 2013 rájes leat 53 studeantta gárven sámi oahpaheaddjeoahpu ja 34 studeantta fas leat gárven sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpu Sámi allaskuvllas.

– Mis lea stuora ovddasvástádus go mii leat sámi alit oahppo- ja dutkanásahus, dadjá Sámi allaskuvlla rektor Laila Susanne Vars.

– Mii bargat nu beaktilit go sáhttit sihke dainna ahte rekrutteret studeanttaid oahpaheaddjeoahpuide ja maiddai sihkkarastit ahte min studeanttat čađahit oahpuid, čilge son.

– Min studeanttaide fállo bargu olu ovdal go leat geargan iežaset oahpuin, dat muitala ahte lea stuora dárbu sámi oahpaheddjiide miehtá davviriikkaid, deattuha Vars.

Beroštupmi oahpaheaddjeohppui lea njiedjan, ii dušše sámi allaskuvllas. Riikka dásis oaidná ahte oahpaheaddjeoahput eai geasut studeanttaid.

Váttis olahit studeanttaid

Allaskuvllas lea sierra rekrutterenjoavku mii márkanfievrrida oahpu Norggas, Suomas ja Ruoŧas.

– Erenoamáš hástalus lea nagodit rekrutteret sin, geat bohtet njuolga joatkkaskuvllas, dadjá Vars.

– Makkár váikkuhusat leat sámi servodahkii go váilot pedagogat?

– Juohke beaivvi rihkkut mii Norgga bealde ja sihkkarit miehtá Sámi oahpahusgeatnegasvuođa, ahte sámi mánáin galgá leat vuoigatvuohta oahppat sámegiela, vástida son.

Ahte váilu gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras lea juoga maid ráđđehus váldá duođalaččat.

Boahttevaš stuoradiggedieđáhusas sámi giela, kultuvrra ja servodaga birra, guorahallet movt rekruteret eanet sámegielat oahpaheddjiid. Doppe gehččet movt dilli lea mánáidgárddiin, vuođđooahpahusas ja alit oahpuin.