Dáppe eai galgga šat skuvllamánát viegadit

Skuvlla heaittiheapmi leamaš jo máŋggaid jagiid ságas, go ohppiidlohkku lea unnomis unnon. Njeallje skuvllaoahppi ja guokte mánáidgárddemáná leat vel báhcán, ja dát ii leat doarvái oaivvilda gielddastivrra eanetlohku.

Diibmá gal vel gádjo heađástuvvan váhnemat dili go ovttajienalaš gielddastivra loahpas mearridii doalahit skuvlla. Muhto dál dat guit lea mearriduvvon ahte čavčča rájes eai šat rahppo Sirpmá bajásšaddanguovddáža uvssat ohppiide ja mánáidgárddemánáide.

LOGA: Jubler for oppvekstsenteret i Sirbmá

– Hui imaš dovdu lea, go diibmá maid lei mis juovlaloahpaheapmi seamma beaivvi go bušeahtta meannuduvvui gielddastivrras, ja dalle leimmet jámas illudeamen ja sallumin nubbi nuppi go bures manai. Ievttá juovlaloahpaheamis lei juste nuppeláhkai, čilge mánggamáná eadni Nancy Charlotte Porsanger Anti.

Porsanger Anti lea ieš politihkkár, muhto ii leat gielddastivrraáirras. Mannan áigodagas son lei, ja muitala mo ášši lei go geassemánus meannuduvvui gielddastivrras.

– Dalle lei aigumuš viiddidit fálaldaga Sirpmá skuvllas, ja dál leat oalát jorgalan áššis. Lea hui vuollánahtti, ii ge movttidahte gal searvat politihkkii go nie johttilit sáhttet rievdadit mearrádusaid.

– Eai doala lohpádusaid

Dálá gielddastivrras lea Bargiidbellodat posišuvnnas, ovttas Árjjain, SáBiin, ja Sosialisttalaš gurutbellodagain. Dát dat ovttasráđiid mearridedje heaittihit bajásšaddanguovddáža. Dát suhttada guovllu olbmuid ja politihkkáriid, go čavčča válgagižžus beanta dáhkiduvvui ahte skuvlla ovdii aigo bargat.

– Mun gal measta logan jo ná ahte dat leat njuolgut gielistan čakčat. Go dál jo leat heaittiheamen skuvlla, lohká opposišuvnna politihkkár Reidar Varsi (Ovddádusbellodat).

Dása ii mieđa Árjja Hartvik Hansen, gii lei okta dáin gii jienastii heaittiheami ovdii.

– Dat lea duohta ahte mii dan logaimet ahte háliidat Sirpmá skuvlla bisuhuvvot, muhto beare fal jus leat doarvái oahpit. Nu go dál lea, de gal ferte juohkehaš dan áddet ahte dálá ohppiidlohkku ii leat govttolaš. Dál han leat masá eambbo oahpaheaddjit go oahppit, ja dat ii váldde lági, lohká Hansen.

Erenoamáš ovttasbargu

Unna ohppiidlohku lea duohta, muhto ii fal juohke beaivvi.

– Ovtta beaivvi váhkus leat Sirpmá skuvllas lágabui 40 oahppi, muitala Porsanger Anti.

Dát oahpit bohtet nuppe bealde rájá, Ohcejogas. Sirpmá skuvla lea ge jáhkkimis dat áidna skuvlla Norggas mii ovttasbargá gránnjáriikkain oktasaš oahpahusain. Dán sii leat bargan jo nuppelot jagi. Ovttasbarggu áigumuš lea nannet oktavuođaid rájáid rastá ja seammás nannet sámegiela. Dát lea bures doaibman, muitala Porsanger Anti.

– Dát leamaš mu oainnu mielde dat buoremus vuohki giela nannema dáfus. Sámegiella lea daid oktasaš giella, ja dainna dat gulahallet. Mun imaštalan manne dát ii ba namuhuvvon ge ievttá gielddastivrras, hálle beare dan njeallji viđa oahppis, dahje galle dal de ležžet. Orrot dego duššin dahkamin dan ovttasbarggu mii mis lea Suomain.

Váillahit politihkkálaš dáhtu

Maiddái Suomabealde leat hirpmástuvvan go sin ovttasbargoskuvla dál galgá heaittihuvvot.

– Geassit bidje Deanu gielddas johtui bargujoavkku mii galggai guorahallat lea go vejolaš oktasaš sámeskuvlla cegget, dat bargujoavku illá lea ba geargan ge deaivvadit ovdal go Sirpmá skuvla lea jo historjá. Imašlaš áššemeannudeapmi, orrot dego soaittáhagas mearridan ášši, oaivvilda Kati Eriksen.

Eriksen muitala maid ahte Ohcejogas livččejit su dieđu mielde jo sullii logi oahppi geat áinnas ledje Sirbmái álgit skuvllii, go beare ledje lobi oažžut.

LOGA: Her kan elever fra norsk side måtte gå på skole

– Dát lea dieđusge veahá byrokratiija duohken, muhto eanemusat jáhkan dasa atno buorre politihkkálaš dáhttu, go mii geat leat dan bargujoavkkus leamaš leat oaidnán ahte oahppoplánain ii leat nu stuorra erohus ahte oktasaš skuvlla livččii nu váddása duohken.

Dáid ohppiin maid Eriksen hállá ii dieđe Árjja Hartvik Hansen maidege, go NRK jearrá leat go sii guorahallan ahte sáhtašedje go Suomabealde viežžat mánáid dahje earáláhkai loktet ohppiidlogu ja dáinna lágiin garvit heaittiheami.

– Jo, dat leamaš ovttas dat mánát muhtin beivviid ja bargan dihto prošeavttaid ovttas, muhto dađi eambbo konkrehta oktasaš skuvlla ektui ii leat vel boahtan áigái dán ovttasbarggus ja gielda lea jo olu ruđa bidjan dán ovttasbargui. In ge mun jáhke Ohcejotgieldda leat miige rikkis gieldan, ja illá jáhkan dain ge lea várri ráhkadit vel eambbo goluid go sis leat.

Dása gal jáhkká Eriksen čovdosa gávdnot, go suomabealde leat veahá earálágan sámeoahpahusa ruhtadanvuogádat go Norggas.

– Dát buktá aibbas uhcán lassegoluid, ja stáhta máksá 100 % sámegielat oahpaheddjiid bálkkágoluin. Lassegollu mii dás boađašii lea sáhttošapmi Ohcejotnjálmmis Sirbmái. Ja dása lea Ohcejohka ožžon stáhtadoarjaga ovdalge. Mun baicce oainnán ahte dás livččii gielddaekonomiijai buorre váikkuhus, lohká Eriksen.

– Ii ge Suomas leat miige apmasiid oktasaš skuvlla gránjjáriikkain. Ovdamearkkadihte lea Durdnosis dakkár skuvlla gosa sihke suomabeal ja ruoŧabealmánát bohtet. Dát ášši gal lea baicce dáhtu duohken, lasiha Eriksen.

Gielddastivrra opposišuvnna bealis eai gal oainne čovdosa áššái.

– Go eanetlohku lea mearridan, ja hilgon min evttohusa bisuhit skuvlla, de min árbmu ii šat ole, dadjá ovddádusbellodaga Varsi.

Máŋggabealat ášši

Okta gii lea jo gártan sirdit nuppi skuvllii, lea nuoraidskuvlla oahppi Nina Margrethe Balto Hansen (14). Son gárttai mannan čavčča álgit Deanu Sámeskuvlla nuoraidskuvlii go Sirpmás ii šat gávdnon nuoraidskuvllaoahpaheaddji.

– Váikko vel gárttan busses čohkkát 45 minuvtta goappašiid guvlui, de mun ankke vállješin dan. Munnje dagai buori boahtit stuorát birrasii, eat han mii lean go golmmas nuoraidskuvllas, ja eatnašat mu skiihppáriin ledje Deanu Sámeskuvllas. Muhto daid unnoraččaid ektui gal soaitá dát guhkes mátki šaddat veahá liigin, oaivvilda son.

Justte dás ballá ge eatneolmmoš Porsanger Anti.

– Mu mánát hirbmasit liikojit asttoáiggefálaldagaide nugo heaibumiid, muhto dál gal balan dát ravget eret min argabeaivvis. Illá jáhkan mánát vedjet guktii beaivái johtit Deanu Šaldái, dat han lea 10 miilla oktiibuot ovdán ruoktut, loahpaha Porsanger Anti.