Deanu gielddastivra dat lea otne bušeahttaregulerema oktavuođas mearridan doallat Sirpmá bajásšaddanguovddáža uvssaid rabasin maiddái boahtte skuvlajagi. Nu skuvla ii heaittihuvvo čavčča rájes nu movt gielddastivrra eanetlohku juovlamánus lei mearridan.
Sirpmá skuvla lea ge jáhkkimis dat áidna skuvlla Norggas mii ovttasbargá gránnjáriikkain oktasaš oahpahusain. Oktiibuot dáppe leat badjelaš 40 oahppi.
Porsanger Anti lohká Sirpmá ja Ohcejoga mánáid, váhnemiid ja servvodagaid gieldagasas vuorddašan ahte maid son gielddastivrra dán vuoro ges mearrida.
– Mánát leat beassan vásihit ja oahppat mo gieldda proseassat doaibmet, muhto ii daga maidige go dát loahpahuvvojit positiivvalaččat. Dál sávvat ahte gielda áŋgiruššagoahtá ásahit skuvlla bistevaččain, ja ahte dat šaddá oktasaš rádjaskuvlla, Porsanger Anti lohká.
- Loga maid:
- Loga maid:
1.4 miljovnna kr
Ovttajienalaš gielddastivrra juolludii otne miljovnna kruvnnu doaimmahit skuvlla 2018 giđđii.
– Dan mii leat sáhttán dahkat maŋŋá go Norgga Sámediggi lea rádjen 400.000 kruvnnu seamma doibmii. 1,4 miljovnna kruvdnu lea doarvái doalahit Sirpmá skuvlla boahtte skuvlajagi, muitalii sátnejođiheaddji Frank Martin Ingilæ (Bb).
– Lean hui ilus go opposišuvdna lea jorggihan dán áššis 180 gráda, logai Ovddádusbellodaga gielddastivraáirras Reidar Varsi.
Dattetge su mielas gieldda ovddos-maŋás-politihkka lea dagahan ollu vahágiid Sirpmá ja Ohcejotnjálmmi ohppiide ja váhnemiidda.
– Dál sii eai šat sáhte eallit dakkár eahpeoskkáldasvuođas gos skuvla measta juohke jagi áitojuvvo heaittihuvvot, Varsi logai.
Válgajahki
Dálá gielddastivrra eanetlohku lea goit guovtte geardde ovdal čuoččuhan ahte eai gávdno doarvái oahppit ja ruđat doalahit skuvlla.
– Dál sii leat fáhkkestaga fuomášan ahte diet čuoččuhusat dattetge eai doala deaivása. Muhto manne son nu, jearai Varsi.
Ja lasihasttii:
– Vástádus dán jorggiheapmái lea čavčča sámediggeválggat, ja dát lea nu stuorra sámeášši ahte opposišuvdna válgajagis ii duostta heaittihit skuvlla, logai Varsi.
Sátnejođiheaddji Frank Martin Ingilæ biehttalii eanetlogu juolludit ruđaid dan geažil go lea válgajahki.
– Sámedigii ii leat ovdal lohpidan nu ollu ruđaid go leimmet vuordán, ja danin mis váilo ruđat doalahit skuvlla, čuoččuhi Ingilæ.
– Ođđa sámediggeráđis buoret áddejupmi
Olgešbellodaga Nils Kristian Winter logai ruhtadoarjaga boahtán dan geažil go Sámedikkis dál lea ođđa ráđđi ja presideanta.
– Muhto dieđán bures ahte eai Sámedikkis leat buohkat nu mielas vuoruhit dušše Sirpmá skuvlla seammás go eará skuvllat maid dárbbašit doarjaga, logai Winter.
- Loga maid:
Sorjjaskeahtes bellodaga gielddaáirras, Hartvik Hansen, lea maid jorggihan áššis ja doaivu dál Sirpmá skuvla šaddat bistevaččain.
– Lean giitevaš go ođđa sámediggeráđđi ja sámediggepresideanta leat mielas doalahit Sirpmá skuvlla ja ná maid ovttasbarggu mii lea Ohcejotnjálmmi skuvllain, oaivvildii Hansen gii maid lea sámediggeáirras.
Ovttasbargu lea bistán logi jagi, ja ulbmil lea ahte dat galgá šaddat oktasaš rádjaskuvla.
– Mu dieđu mielde Norgga sámediggepresideanta Vibeke Larsen ja Suoma sámediggepresideanta Tiina Sanila-Aikio gulahallaba bures dáinna áigumušain, muitalii Hansen.
Ovttasbargu doaibman logi jagi
Nancy Porsanger Anti oaivvilda Sirpmá ja Ohcejoga ovttasbarggu lihkostuvvan bures dan logi jagis maid dat lea bistán.
– Dál livččii áigi ahte dát šaddá bistevaččain ja doaibmagoahtá 100 proseantta. Jus galgat sáhttit ohcat ruđaid dása olggobealde, de ferte gieldat leat formálalaš ohcci, ii ge gilisearvi nu movt dál, Porsanger Anti oaivvilda.