«Sulis 1907»: Nils Gaup einnosta ođđa Davvi-Norgga filbmabáru

– Davvi-Norggas leat olu muitalkeahtes muitalusat, mat heivejit ráhkaduvvot filbman. Dáppe leat olu fáttát maid sáhttá válljet. Dát guoská maiddái sámi muitalusaide, dadjá beakkán sámi filbmadahkki, Nils Gaup.

Vássán vahkkoloahpa lei ovdapremieára su ođđa filmmas «Sulis 1907». Filbma muitala dáhpáhusain ruvkegávpogis Sulisjielmmás, Nordlánddas jagis 1907.

Filmmas lea almmolaš vuosttaščájálmas miehtá Norgga golggotmánu 6. beaivve.

Bearjadaga lei 56 miljon ruvdnosaš filmmas ovdapremieara Sulisjielmmá várregilis. Olgočájáhussii ledje čoagganan eambbogo duhát olbmo.

Sotnabeaivve čájehuvvui filbma Romssas.

– Dán filmma lei dehálaš ráhkadit go dán áigái leat justa seammá váttisvuođat go dalle ledje. Stuorra fitnodagat váldet riggodagaid eatnamiin. Dat geat barget eai oaččo ollus maidige dietnasis. Ruđat mannet olgoriikii, eará báikái dakkár rikkis olbmuide, čilge Gaup.

Dáhpáhusat mat rievdadedje Norgga

Árabuš dán jagi leat jo guokte Davvi-Norggas ráhkaduvvon stuorrafilmma ilbman, «Kampen om Narvik» ja «Ellos eatnu».

«Sulis 1907» lea dat goalmmát.

Filmma vuođđun leat duohta dáhpáhusat jagis 1907. Sulisjielmmá veaikeruvkke lei dego Davviriikkaid vilda oarji.

Ruvkke lei dalle Davviriikkaid stuorámus, ja doppe ii lean árbmu.

18 jahkásaš Konrad lei áibbas heađis gávdnat barggu heaggaváralaš Hanken- nammasaš ruvkkes.

– Dát lea dehálaš oassi min historjjás. Ii dušše Norgga historjjás, muhto maiddái Ruoŧa historjjás. Munnje ruoŧŧelažžan lea stuorra gudni leat mielde muitaleamen dáin dáhpáhusain, illosa Fahlgren.

Ruvkebargiin lea garra dilli, iige buorrán go vuovdnás Olof Wennström stivregoahtá ruvkefitnodaga.

Stuimmit bohciidit go sosialisttalaš aktivista Helene Ugland boahtá báikái ja ávžžuha dáistalit duolbmuma vuostá.

Wennström bealistis hutká eará vejolaš čovdosiid. Konflivtta váibmosis lea nuorra Konrad.

Sulis 1907 muitala duohta dáhpáhusain stuimmiin mat rievdadedje Norgga.

– Mu ovdagovva lea mu eadni dán filmmas

Romssa nieida Aile Viola Løkken-Haggärde (11) neavttaša unna sámenieiddaža Anna dán filmmas.

– Mu mielas lei suohtas beassat vásihit dán. Suohtas oahpásmuvvat olu ođđa olbmuide. Mus lei lihku go bessen dán vásihit, go ledje nu olu čeahpes mánát geat ohce dán rollii, lohká Aile Viola NRK:ii.

Nuorra neavttár liiko teáhterii ja lea mielde «Lille Hålogaland teater»-joavkkus. Dán joavkkus besset mánát ja nuorat oahppat teáhteriin bargat.

Dasa lassin liiko Aile Viola musihkkii. Son čuojaha cello.

– Sofia Jannok lea mu eadni dán filmmas. Son lea guhká leamaš mu stuorra ovdagovva. Danne lei masá jáhkkemeahttun deaivat su. Earát maid ledje hirbmat somás olbmot. Danne lei hirbmat fiinnis leat dás mielde, dadjá Aile Viola ja mojohallá.

Filmmas son gullo sámásteamen etniinis, ja lohká iežas skuvllas oahppamin eambbo sámegiela.

Go dáhtun su dadjat juoidá sámegillii, de ferte moadde sekundda jurdilit ovdalgo vástida čielga sámegillii.

– Mu namma lea Aile. Mun lean 11 jagi boaris.

Bargagoahtá filbmainstituhta bagadallin

Nils Gaup lea olu sihke sámi ja eará davveriikkalaš filbmadahkkiid stuorra ovdagovva.

Su vuosttaš filbma Ofelaš (1987) nominerejuvvui Oscar bálkkašupmái buoremus vierisgiel filbman.

Dasto lea son ráhkadan logi filmma ja ovtta TV-ráiddu (Deadline Torp/2005).

Gaup lea Amanda-bálkkašumi vuoitán filmmaiguin «Ofelaš» ja «Hodet over vannet».

Geassit Nils Gaup nammaduvvui «Academy of Motion Picture Arts and Sciences» dahje Oscar-akademiija lahttun.

Gaup lea maid nammaduvvon Internationála Sámi Filbmainstituhta filbmabagadallin.

Dá lea bargu maid son hui mielas bargá.

– Dál leat olu čeahpes nuorra sámi filbmadahkkit. Dat bohtet eambbo ahte eambbo. Mun lea lohkan olu giehtačállosiid mat leat hirbmat buorit. Sámi filbmabargiin lea olu energiija. Fargga bohtet olu sámi filmmat ja TV-ráiddut, diehtá Gaup.