NRK Sápmi – sámegillii

Hopp til innhold
Ungdommer fra Natur og ungdom deltok i markeringen av ettårsdagen for Fosen-dommen.
Foto: Mette Ballovara / NRK

Saernieh - Åarjelsaemien

  • Tuhtjie maanah maehtieh gïele musihken tjïrrh lïeredh

    Artiste Kajsa Balto jeahta daaroen learohkh maehtieh gïele laavloegujmie lïeredh, movhte lohkehtæjjah jiehtieh ij leah dan aelhkies.

    Dïhte saemiengïelesne laavloe, jïh laavloegujmie gïelem lïeri.

    – Gosse maanagiertesne eelkim barre saemiengïelem soptsestim. Baakoelæstoem meatan utnim juktie dah jeatjh edtjin guarkedh maam jeehtim, Balto jeahta.

    Movhte gosse tïjjem vaasi gaajhke åajaldehti. Gosse skuvlesne eelki tuhtji aelkebe daaroengïelesne soptsestidh.

    Menh gosse båarasåbpoe sjïdti eelki gïelem ohtselidh.

    – Lea dan åvteste tjidtjie sjïdtim. Dan åvteste manne vuelie maanabaeleste utneme, sïjhtim mov maanah aaj edtjieh vuelie lïeredh, dïhte jeahta.

    Daelie Balto håhkesje laavloe maahta saemiengïelem daaroe learoehkidie aaj lïeredh.

    Movhte lohkehtæjjah jiehtieh ij leah dan aelhkie, jïh laake ij dam sjïehteladth.

    Nora Bilalovic Kulset lea musihkedotkije NTNUsne. Dïhte jeahta laavloe lea buerie vuekie gïelem lïeredh. Menh ij leah nuekie barre laavlodh jïs edtja gïelem lïeredh. Daarpesje akte goh maahta gïelem soptsestidh goh maahta gïelem tjïelkestidh.

    – Menh maahta saemien laavloeh laavlodh jalhts eah gïelem maehtieh. Dellie maehtieh gïeletjoejh saavredh, jïh vihkeles kultuvregoerkelimmie åadtjoeh, Kulset jeahta.

    Menh mij learohkh ussjedieh?

    – Vïenhtem lea jeatjahlaakan gïele. Jïs dam lïerem maam joem lusten tjïrrh, goh musihke, vïenhtem maahtam vielie lïeredh, Erlend Riksheim jeahta.

    Dïhte maahta «buerie biejjie» jïh «lahkoe biejjine» noerhtesaemiengïelesne jiehtedh, menh jeatjh gïeline goh tyskelaanten jïh englaantengïelesne maahta jiehtedh gïen dïhte lea.

    Learohke Kristian Iversen maahta seamma baakoeh saemiengïelesne jiehtedh Jalhts saemien gïelereeremedajvesne årroeminie idtji dan jïjnje ussjedh man åvteste ij vielie saemiengïelem maehtieh.

    – Menh lea kultuvreaerpie Nöörjesne. Byörebe saemiengïele vaarjelidh, jïh dellie aaj byörebe saemiengïelem skuvlesne lïeredh, Iversen jeahta.

    Iversen vienth hijven orreme saemiengïele lïeredh, dan åvtese gellie saemieh Nordlaantesne årroeminie. Aaj ussjede dïhte maahta saemien aassjoe unniedidh.

    Menh laake dorje juktie ij leah aelhkie. Risten Turi Aleksandersen, direktööre saemien gïeline Saemiedigkesne, ij darjoeh juktie gaajhke maanah laantesne edtjieh gïelem lïeredh.

    – Ööhpehtimmielaake jeahta tjuara saemie årrodh jis edtja reakta utnedh saemien ööhpehtimmie åadtjodh. Jïh dan åvteste daaroen maanah eah reakta utnieh saemien ööhpehtimmie åadtjodh, Aleksandersen jeahta.

  • Simon Issát Marainen kultuvrebaalhkam åadtjoeh

    «Gunborg och Sten Rosenströms för norrländskt kulturstöd» nænnoestamme Simon Issát Marainen lea akte dejstie mij kultuvrebaalhkam dan jaepien åadtje, SVT Sápmi tjaala. Marainen jïh dïhte mubpien ålma mij baalhkam åadtje, Pär Hansson, gåabpatjahkh 25 000 kråvnah åadtjoejægan.

    Simon Issát Marainen – Iežáhuvvon áiggit
    Foto: Mads Suhr Pettersen / Sámi musihkkafestivála
  • Staare gusnie jeenjemes Taiwanen aalkoealmetjijstie årroeminie, garremes aejhteme

    Uktsie almetjh jaameme Taiwanesne eatnemesalnjemen mænngan. 800 almetjh slæjraramme. Eatnemesalnjemen faamoe lij 7,7.

    Hualien, Luvlie Taiwanesne, lea akte staarijste mij garremes aejhteme. Medtie 9000 aalkoealmetjh Hualiensne årroeminie.

    – Maahta eatnemesalnjem abpe Taiwanesne damtedh, veaksahkammes eatnemesalnjeme 25 jaepiej juassah, direktööre seismolåågeles jarngeste Tapeisne jeahta.

    Aaj tsunamibæjhkoehtimmie golme laantine seedteme.

    yJQKYkwv2c4
    Foto: AFP
  • Orre gærja åarjelsaemiengïelesne båateme

    Les saken på norsk.

    Dallahmasten maahtah gærjam «Soptsesh mumivuemeste» åarjelsaemiengïelesne lohkedh. Gærjesne maahtah 9 ovmessie vaajesh mumivuemeste lohkedh, tjaebpies illustrusjovnigujmie orre maanaj-tv raajroste mij jaepie 2019 bööti. Dïhte noerhtesaemiengïelesne gååvnese.

    Lea Anja Labj gie gærjam åarjelsaemiengïelese jarkoestamme.

    – Maam joem almetjigujmie darjoeminie, gosse gærjah vaajmoegïelesne gååvnesieh, seniorraeriestæjja Tröödelaagen fylhkentjïeltesne, Morten Olsen Haugen jeahta.

    Daate lea dïhte gåalmeden gærjam mij dan jaepien åarjelsaemiengïelesne båateme. Dan jaepien ulmie lea 14 gærjah maanide- noere- jïh geerve almetjidie jarkoestehtedh.

    Ny sørsamisk bok. «Soptsesh mumivuemeste».
    Foto: Trøndelag fylkesbibliotek
  • Trööndelagen Barkoekrirrie: Sijhtieh saemiengïele Trööndelaagen learoehkidie faaledh

    Les på norsk.

    Daan hïeljen lij Tröndelaagen Barkijekrirrien jaepietjåanghkoe. Daesnie dah nænnoestamme ihke sijhtieh mierietsiehkieh saemien kultuvrese, jieliemasse, ektievoetejieliemasse jïh gïelide bueriedidh.

    Aaj vaajtelieh gaajhkh learohkh noereskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne edtjieh maehtedh saemiengïeleööhpehtimmiem programmefaagine, ammesgïeline jallh veeljemefaagine veeljedh.

    – Gaajhkh learohkh Trööndelaagen noereskuvline jallh jåarhkeskuvline byöroe reaktam saemiengïeleööhpehtæmman åadtjodh, programmefaagine, ammesgïeline jallh veeljemefaagine.

    Dam evtiehtassesne tjåådtje goh Trööndelaagen Barkijekrirrie nænnoestamme.

    Kjerkol på talerstolen årsmøte Trøndelag Ap
    Foto: Bjarte M. Johannesen / Bjarte Johannesen / NRK
Lulesamisk kofte
Foto: Laila Durán Foto Laila Duran

Ådåsa - Julevsábmáj

  • Gávnnin tjihtan 250 miehttara tjiegŋalisán – galggi nuorrebådnes dav viedtjat

    Gávnnin goavsos tjihtan 250 miehttara tjiegŋalisán. Dálla galggá politijja dav nuorrebådnes viedtjat.

    Politijja Nordlándan gávnnusav Sisnuoren Hábmerin guoradalli, sæmmi suohkanin gånnå Stian Hole gádoj biehtsemáno jagen 2023.

    Nágin biejve dás åvddåla ájtsaj akta vidnudahka gávnadisáv ROV:ajn, gå bargaj Cermaq-biebmadimásadusá åvdås.

    ROV la tjátjevuolvanntsa mij stivrriduvvá stivrrimlanjás hávsan jali ásadusán.

    Gåvvidum la tjáhtjevuolen, ja gåvå galggi vuosedit tjihtan la aj gæhttjalam sinidahtedum.

    – Gáddalussjap ja sihtap dav nuorebådnes viedtjat, javllá politijjaadvokáhtta Nordlánda politijjan Torjei Imøy.

    Bulke ruvva diededuvvin gå gávnnusav gávnnin.

    Imøy tsuojggi e jur dálla dáv Stian Hole-ássjáj tjanádi.

  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK
  • Samehets.no la rabáduvvam

    Les på norsk.

    Uddni Sámedikken lij sierra dållam gå næhttabielle samehets.no rabáduváj.

    Sámedikkeráde Runar Myrnes Balto rahpamsárnen gijtij gájkajt gudi li rádijt vaddám ja viehkedam næhttabielijn barggam.

    Guoradallama vuosedi juohkka niellja sáme nálsodimev ja vasjev vásedi, ja danen le dát næhttabielle ásaduvvam.

    Åssudakdirekterra politijjadirektoráhtan Bjørn Vandvik javllá sijáj mielas li ilá binná ássjijs ma politijjaj diededuvvi.

    – Mijá ulmme l nav vaj sáme dán næhttabiele baktu vuojnni unugis vásádusájt la máhttelis gujddit, javllá Vandvik.

    Bagádallam la oarjjel-, julev- ja nuorttasámegiellaj ja dárogiellaj, ja danna oattjo diedojt gejna máhtá guládallat gatjálvisáj sáme nálsodime ja rasisma birra.

    Bjørn Vandvik på Sametinget. Han er avdelingsdirektør i Politidirektoratet
    Foto: Wenche Marie Hætta / NRK
  • Kråvnnåprinssa Haakon gånågisá birra: – Galla måj aktan vuorbástuvvin

    Kråvnnåprinssa Haakon moalget majt ájádallá gå gånågis Harald barggodåjmajt binnet.

    – Galla måj aktan vuorbástuvvin. Dav de buoremus láhkáj tjoavddin. Barggin juohkusin, javllá kråvnnåprinssa NRK:aj.

    Dijstagá ja gasskaváhko lij Kråvnnåprinssa guossen Råmsån, gånnå gånågisá bargodile birra moalgedij.

    Mánnodagá lij gånågis Harald vas ruoptus bargon. Sjattaj skibás Malaysian, ja la skibás læhkám vargga gáktsa vahko.

    Valla gånågisviesso diededij gånågis galgaj binnep bargov dahkat.

    – Gånågis la riek ávon gå la bargon vas. Mij iehtjáda lip nav ávon gå la máhttelis. Ja de viertti sihke álldarav ja lassjánimev vieledit, javllá kråvnnåprinssa Haakon NRK:aj.

  • Guovdátjin la ruhtabáhtso

    Árran julevsáme guovdásj Ájluovtan la jårggålam millijåvnnåvuollájbáhtsov ruhtabáhtsuj.

    Guovdátjin la vargga akta millijåvnå badjelbátso.

    2023-ruhtalågo vuoset 987 487 kråvnå badjelbátson, ja jage åvddåla lij 1 475 477 millijåvnå vuollájbáhtson.

    Ruhtbátsujn máksá åvdep massemav, mij ij la gåbtjåduvvam.

    Vuododum direkterra Beate Ráhka-Knutsen subtsas NuorttaSálto avijssaj oajvvesivva la gå li nahkam maŋedim prosjevtajt tjadádit.

    – Miján li læhkám gålmmå maŋedim prosjevta, guokta dájs li tjadáduvvam jagen 2023 – E-åhpadus ja gietjav julevsáme mánájgirje almodime. Maŋemus prosjækta, Bååstede, tjadáduvvá dán jage. Mij lip organisasjåvnån buoragit barggam, ållu buorre láhkáj, tjuottjot direkterra.

    Det lulesamiske senteret Árran
    Foto: Helge Lyngmoe / NRK
Konfirmanter Kautokeino 2014
Foto: Ewa-Mari Hedman

Ođđasat - Davvisámegillii

  • Háliidit priváhta dearvvašvuođafálaldaga Áltái

    Álttá Bargiidbellodat, Guovddášbellodat ja Gurutbellodat lea bargagoahtán oččodit priváhta dearvvašvuođafálaldaga, Aleris bokte.

    Dát ii soabat ráđđehusa strategiijain. Ráđđehus áiggošii uhcit priváhta dearvvašvuođabálvalusaid.

    – Buot buoremus livčče dieđusge jos mis livčče almmolaš dearvvašvuođafálaldat mii nagoda buohkaid dikšut, muhto nu ii leat. Álbmoga bálvalusat leat buot deháleamos, ja mun sávan dat duohtandahkko, dadjá Álttá Bargiidbellodaga Ole Steinar Østlyngen, ja čujuha priváhta dearvvašvuođafálaldahkii.

    Altaposten muitalii áššis vuosttažin.

    Ráđđehusas eai ge doarjjo dán barggu.

    – Geavahit resurssaid hukset priváhta fálaldaga, ii atte buoret dikšofálaldaga álbmogii. Dušše sidjiide geain lea ráđđi máksit iežas lupmas, čállá Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeantta stáhtačálli Karl Kristian Bekeng e-poasttas NRK:i.

    Kantar iskos čájeha ahte gávccis logi olbmos háliidit priváhta ja almmolaš buohcciviesuide eanet ovttasbarggu, čoavdin dihtii dearvvašvuođabálvalusa hástalusaid, muitala Anita Tunold, Aleris hálddašeaddji direktevra.

    Ii ge leat vuos mearriduvvon ahte Aleris ásahuvvo Álttá gildii.

    – Jus mii áigot ásahit fálaldaga ođđa báikái, de fertet mii ásahit fálaldaga mas lea buorre dássi, ja ahte dat lea ekonomalaččat gánnáhahtti. Dat leat min prinsihpat, beroškeahttá gosa mii galgat, dadjá Tunold.

  • Davvi-Norgga áibmolatnja fas rabas: – Šállošat boasttuvuođaid váikkuhusaid

    Davvi-Norgga áibmolatnja rahpasii fas ikte bearjadaga, maŋŋá go Avinor šattai girdijohtolaga bissehit guhtta diimmu. Sárasneahtas dat lei sivva. Avinor šálloša buohkaide geaidda áibmolanja gidden váikkuhii.

    – Buot vuogádagat leat dárkilit iskojuvvon, ja mii sáhttit máhccat dábálaš doibmii. Mii šállošat dáid boasttuvuođaid váikkuhusaid sidjiide geat eai leat ollen dohko gosa galge dán eahkeda, ja buohkaide earáide geaidda dát lea čuohcan.

    Sárasneahtas lei sivva Bådådjo rájes ja davás.

  • Válljejit dušše ovtta bieggafápmoprošeavtta – dáhttot earáige čuovvulit

    Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhttii (NČE) leat 26 bieggafápmoprošeavtta dieđihuvvon logi gildii, fápmo- ja industriijalohpádusa olis.

    Finnmark Kraft (FK) ja Fred. Olsen Renewables (FOR) leat maŋidan Gáŋgaviikka prošeavtta, vuoruhan dihtii Laksefjorden bieggafápmorusttega.

    Preassadieđáhusas ávžžuhit eará fitnodagaid čuovvulit sin vuogi.

    – FK/FOR oaivvilda ahte huksejeaddjit, geain leat máŋga prošeavtta seamma gielddas dahje orohagas, berrejit ieža árvvoštallat ja vuoruhit prošeavttaid nu ahte šaddá unnimus noađđi gielddaide, eanaeaiggádiidda, boazodollui ja eará guoskevaš beliide, čuožžu FK/FOR preassadieđáhusas.

  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • Odne ávvuduvvo kveanaid giellabeaivi

    Odne ávvuduvvo kveainaid giellabeaivi, kväänin kielipäivä, miehtá riikka.

    Beaivi dollo muitun dasa go kveanagiella almmolaččat dohkkehuvvui giellan cuoŋománu 26. beivve jagis 2005.

    Les på norsk

    Det kvenske flagget, kvenflagget
    Foto: Anders Fehn / NRK