NRK Sápmi – sámegillii

Hopp til innhold
Ungdommer fra Natur og ungdom deltok i markeringen av ettårsdagen for Fosen-dommen.
Foto: Mette Ballovara / NRK

Saernieh - Åarjelsaemien

  • Trööndelagen Barkoekrirrie: Sijhtieh saemiengïele Trööndelaagen learoehkidie faaledh

    Daan hïeljen lij Tröndelaagen Barkijekrirrien jaepietjåanghkoe. Daesnie dah nænnoestamme ihke sijhtieh mierietsiehkieh saemien kultuvrese, jieliemasse, ektievoetejieliemasse jïh gïelide bueriedidh.

    Aaj vaajtelieh gaajhke learohkh noereskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne edtjieh maehtedh saemiengïeleööhpehtimmie programmefaagine, ammesgïeline jallh veeljemefaagine veeljedh.

    – Gaajhke learohkh Trööndelaagen noereskuvline jallh jåarhkeskuvline byöroe reaktam saemiengïeleööhpehtæmman åadtjodh, programmefaagine, ammesgïeline jallh veeljemefaagine.

    Dam evtiehtassesne tjåådtje goh Trööndelaagen Barkijekrirrie nænnoestamme.

    Kjerkol på talerstolen årsmøte Trøndelag Ap
    Foto: Bjarte M. Johannesen / Bjarte Johannesen / NRK
  • Dam baalhkam almetjh daarpesjieh

    Almetjh Nöörjesne jeahta dah medtie 700.000 kråvnah daarpesjieh jis edtjieh buerie jieleme utnedh, stoerre pryövenasse vuesehte.

    – Jis vïjhte millijovnh vielie åadtjoeh, im vienth aavobe sjædtam, Grethe Wittenberg Meier jeahta.

    Vïenhtem lea vihkielommes ekonomije utnedh juktie ih daarpesjh tjomperdidh. Jïh gïehtjedimmie åadtjoeh juktie maahtah njaelkieslaakan åeredh dan åvteste daajrah maahtah dov reeningh maeksedh. Dellie maahtah aelkedh ussjedidh maam maahtah darjodh juktie buerie jieleme åadtjoeh, Meier jeahta.

    Maahtah abpe aamhtesem daesnie lohkedh:

  • Seamma tsiehkie göökte aejkien ruevtieraajroste vuajahtalleme

    Les på norsk.

    Laila Bergstrøm lea akte dejstie goh barkijh uvteraajrosne gellie jaepiej gaskesadteme, gosse ruevtieraajroe bovtsh ruevtieraajroste vuajahtalleme.

    Aadtjegh åadtjoeji govledh raajroe tsiehkiem vuajahtalleme, menh idtjih asth sæjjan båetedh aarebi seamma raajroe seamma tsiehkie bijjelen vihth vööji. Aajmene barre sluekieh lij.

    Deahpadimmien åvteste måarehks sjïdteme.

    – Ih edtjh dan eajlohths årrodh juktie krievvien bijjelen vuajah goh jielieminie, dan åvteste dam joe dorjeme. Im guarkah guktie almetjh maehtieh numhtie darjodh. Lea maam joem alvas båajhtode aarvoejgujmie.

    Dajve gusnie jeenjemasth djuvrh raajroste vuajahtalleme, lea medtie göökte mijlh guhkie ruevtieraajroegïeje gaskesne Kopperå Stasjovne Trööndelaagesne, jïh Storlien stasjovne Sveerjesne.

    Taalh Bane Nor åtna vuesehte raajroeh dan daelvien 45 bovtsh dan gåhkaldahkesne vuajahtalleme. Lea vielie goh dah evtebe 10 jaepiej ektesne.

    Lea gåatomeaehpien gaavhtan. Bovtsh tjuerieh våålese skåajjedajvide gusnie ruevtieraajroe lea. Båatsoealmetjh gellie aejkien pryöveme bovtsh ruevtieraajrojste juhtedh, bene bååstede båetieh dan åvteste lea dïhte aajnehke sijjem gusnie maehtieh gåatome gaavnedh.

    Tjïelteåejvie Meråker tjïeltesne, Kari Anita Furunes båatsoealmetjh dåarjele.

    – Dah pryöveme nuepieh gaavnedh. Sijhtieh edtjieh soejmebe ruevtieraajrosne vuejedh, menh eah sijhtieh goltelidh. Ij maehtieh jåerhkedh. Joekoen makabere lea, jïh dallahmasten tjuerieh aelkedh guarkedh dah tjuerieh mojhteleslaakan dajvesne årrodh.

    Bane Nor jeahta tsiehkie dan daelvien vïerrebe goh evtebe jaepiej orreme.

    – Lea akte goerpe tsiehkie. Ibie sijhtieh djuvrh vuajahtalledh, jïh abpe tïjjem råajvarimmie darjobe juktie ibie edtjieh dam darjodh, Elling Halseide goh lea gåhkaldahkeåejvie Bane Nor Trööndelaagesne jeahta.

    Påasken mænngan edtjieh dajvese vuelkedh jïh ovmessieh råajvarimmieh goerehtidh.

    – Tjoerebe båatsoealmetjigujmie digkiedidh, jïh råajvarimmieh gaavnedh goh dåeriesmoerem bueriedehteme, Halseide jeahta.

  • Noerhte-Fovsen sïjte jïh Roan Vind latjkoem tjaaleme daan biejjien

    Les på norsk: Fosen-saken: Enighet mellom Nord-Fosen siida og staten.

    Latjkoe jeahta Noerhte-Fovsen sïjte edtjieh lissiegåatome åadtjodh. Eah edtjh naan bïegketurbijnh ræjvodh, tjaala pressebïevnese Terje Haugen, Elise Holtan Pavallen jïh Sissel Holtan luvhtie.

    Noerthe-Fovsen sïjte jiehtieh prosesse jïllemesreaktadåapmoen mænngan lij geerve.

    – Tuhtjem rovnege ihke mijjieh tjoerebe digkiedidh jïllemesreaktadåapmoen mænngan,Terje Haugen jeahta.

    – Håhkesjem dah lïeremem åådtjeme, juktie ij vielie jieneben aejkien heannedh, dïhte jeahta.

    Roan Vind maahtah dajvine Roansne konsesjovneboelhkine nuhtjedh. Mænngan Noerhte-Fovsen sïjte vetoreakta åadtjoeh, jïh nænnoestieh mij edtja bïegkefaamoevierhkine heannadidh.

    Latjkosne aaj tjaala Roan Vind tjuerieh tjihtje mijleovnh kråvna jaepesne Noerhte-Fovsen sïjtese maeksedh raajan jaepie 2043.

    – Manne aavone latjkoem buektiehtamme, juktie båatsoeburrie maahtah soejkesjidh guktie båateme biejjie sjidtieh. Stoerre gæmhpoe orreme Noerhte-Fovsen sïjtese, saemiedigkiepresidente Silje Karine Muotka jeahta.

  • Niilas maahtah Spellemann åadtjodh

    Niilas er nominert til Spellemannprisen.

    Dan jaepien Spellemann-baalhka voerhtjen 4. biejjien sjædta. Saemien artiste Niilas maahta baalhkam sov laavlojne «River of Noise» elektronika såarhtesne åadtjodh.

    Dæjsta NRK bæjjoehti ij edtjieh Spellemann-baalhkam vielie vuesiehtidh, goh dah evtebe 50 jaepiej dorjeme. Dan aejkien dah edtjieh dam TikTok:sne vuesiehtidh, dan åvteste sijhtieh dah noere almetjh edtjieh dam vuejnedh.

    Daesnie maahtah vuejnedh dah artisth goh nomineereme sjïdteme.

    Peder Niilas Tårnesvik.
    Foto: Fabio Enzo
Lulesamisk kofte
Foto: Laila Durán Foto Laila Duran

Ådåsa - Julevsábmáj

Konfirmanter Kautokeino 2014
Foto: Ewa-Mari Hedman

Ođđasat - Davvisámegillii

  • EU háliida leat iešbirgejeaddji minerálaid olis

    På norsk

    EU-riikkat leat soabadan ja ásahit direktiiva mas daddjo ahte EU ii galgga leat nu gitta eará riikkain, nugo Kiinnás, mii guoskka minerálaide.

    Dát guoská minerálaide nugo veaiki, nihkkel ja litium, mat leat dehálaččat earret eará el-biillaid, beaivvášseallaid ja báhtteriid buvttadeamis.

    Ođđa lágaid áigumušaid gaskkas daddjo maiddái ahte EU ieš galgá roggat 10 proseantta das mii dárbbašuvvo kritihkalaš ávdnasiin ovdal jagi 2030. 25 proseantta galgá ođđasit adnot ja 40 proseantta galget reidet EU-riikkain.

    Direktiiva lea merkejuvvon EEO-guoskevažžan ja nu dat guoská Norgii maid.

    Slik ser kobberet ut, nede i gruvene, før det er smeltet og blir mer rødlig i fargen.
    Foto: Sara Høines / NRK
  • Ii leat ovdal ná divrras elrávdnji leamašan

    På norsk

    Ná divrras elrávdnji hattit njukčamánus go dál leat Davvi-Norggas, eai leat goassege ovdal leamašan, čállá NTB.

    Dál go leat joavdan juo gaskamutto njukčamánu, de lea mánnohaddi Davvi-Norggas dássážii 55 evrre kilowattdiimmus. Njukčamánu olahus lea 2011 rájes, dalle lei mánnohaddi 50 evrre, dieđiha Europower.

    Disdaga lassánit hattit Davvi-Norggas ain eambbo, dalle šaddá gaskamearálaš haddi badjelaš 57 evrre kilowattdiimmus

    Dássážii njukčamánus lea erohus Oslo ja Davvi-Norgga gaskkas leamašan dušše 14 evrre kilowattdiimmus, Europower dieđuid mielde.

    Den nye 420 kv-linjen fra Balsfjord til Skaidi nærmer seg ferdig. Her kan man se linjen på Sennalandet.
    Foto: Allan Klo / NRK
  • Sámi nuorat vuite olu

    Sámi nuorat lihkostuvve hui bures Árktalaš dálveriemuin, sihke vásáhusaid ja medáljaid dáfus.

    26 medálja faskiide dán jagáš gilvvuin.

    Sámi nuorat oassálaste čuoigamiidda ja futsal čiekčamiidda.

    Futsal čiekčamiin bártnit vuite golli, nieiddaid faskiide bronsa.

    Čuoigiid ledje hui duhtavaččat.

    – Orro jáhkitmeahttun, ii lean goassige sávvan ná olu. Lei garra gilvu, ja mihttun lei logi buoremusa searvái. Mii leat bures hárjehallan sihke Ruoŧas, Norggas ja Suomas, ja mii leat čeahpit doarjut nubbi nuppi.

    Nu dadjá Ebba Stina Rimpi Ođđasiidda.

    Freja Partapuoli mielas lei suohttaseamos earáid doarjut.

    – Earáid hejjjet lei somámus, sávvat ahte sii birgejit bures. Leamašan jáhkkemeahttun fiinna vásáhus, eai leat máŋggas geat deike besset. Lean lihkolaš go bessen dán vásihit, livččen áinnas guhkit orrut dáppe, dadjá Partapuoli Ođđasiidda.

    AWG-NY-070324-SA
  • Vuovdán unnibut go ovddit vahkku

    Norgga Råfisklag dieđiha ahte áhpedorski mii lea Bárentsábis vuolgán lea ollen gođđubáikkiide Lofuohtas.

    Lea vuosttaš geardde dán jagi go buktojuvvui eanet dorski guollevuostáiváldiide go eará šlájat dien guovllus.
    Råfisklaga gávpejohtu mannan vahkus lei 595 miljovnna ruvnno, mii lea arvat unnit go ovddit vahkkus, dalle vuvdojuvvui guolli 767 miljovnna ruvnna ovddas.

    Dán rádjai dán jagi leat vuovdán 66.340 tonna varas dorski, mas lea 2,4 miljárdda ruvnna árvu. Seamma áiggis diibmá ledje vuovdán 63.690 tonna, mas lei 2 miljárdda ruvnna árvu.

  • Heajos guohtundilli Davvi-Norggas

    Norgga boazoealáhusas vásihit fas heajos guohtundili, čállá ráđđehus iežaset neahttasiidduin.

    Gassa muohta, geartnit ja bodneskárti dagaha ahte birrasiid 60.000 bohcco eai beasa borrosa rádjai.

    Nordlánddas, Tromssas ja Finnmárkkus lea olu siiddain ja orohagain guohtunroassu.

    Boazodoalloeiseválddit ja gearggusvuođalávdegottit čuvvot dili dárkilit.

    Loga eambbo dás.

    Tamrein på vidda
    Foto: Landbruks- og matdepartementet