Gosse Arvid sov jieleden stööremes gæmhposne tjåadtjoeji, dïhte sov nïejtem dassi

Les på norsk.

Giebnie mij lea tjeehpes tjïrreste våålese vaaltasåvva sijjeste svååjpeli bijjeli, jïh kåahph prïhtjegistie dievieh.

Sjeavohth veanhtadimmie almetji luvnie mah dållebealesne tjahkasjieh.

Akte siegkies, båarasåbpoe ålma soelke vaadtsa åakeren bijjelen dej vööste. Gïeten sisnie påassenem steerie.

Hopsoe gejhkie kraeseste gosse Arvid Jåma don aadtjen sleejeldihkie ïentjen bijjelen vaadtsa Roanisnie Fovsesne. Dïhte almetjidie buarastahta.

Jeahtasovveme Jåma sæjhta maam akt soptsestidh daan biejjien, man bïjre ij leah dan jïjnjem soptsestamme aarebi.

Gosse Arvid jïh dan fuelhkie don vïerremes gæmhposne tjåadtjoejin juktie sijjen jieliemassevåaromem voebnesjidh, dellie jielede jorkesi jïh idtji guhte lij dam veanhtadamme.

Påassenen sisnie mij akt man lissie stoerre aarvoe Arvidese. Dïhte påassenen sisnie kruahka jïh maam akt påassenen sistie sigkie maam maaje sæjhta gævnjahtidh.

Dïhte 74 jaepien båeries ålma lea dïhte mij lïhkemes, tjarkemes jïh guhkemes jealeme dejnie mij daelie ajve gohtjesåvva Fovsen-aamhtese.

Demonstraanth jïh aksjovnisth

Göökte ålma aaksjojne, såemies bïltigujmie jïh rïejhpine båetieh, jïh sisvegem påassenisnie dåastoeh.

Aajmoe lea joekoen seadtoes dej ovrehte golmeluhkie almetji luvnie mah campingstovline dållen bïjre tjahkasjieh Roanisnie daan ruffiebiejjien.

Jalhts dåehkie doh minngemes biejjieh lea gohtjesovveme aksjovnisth jïh demonstraanth.

Dah leah diekie Fovsese båateme edtjieh vuesiehtidh sijjieh njuajjasjieh faamoe annje dorjesåvva gaajhkijste turbijnijste dejnie göökte vaeriedajvine Storheia jïh Roan, mej bïjre stoerre ræjhtoe.

Men daan giesieiehkeden Arvid Jåma tsåatskelesvoetem åådtje.

Arvid ånnetji jassajåbpoe tråajjam tsaaka. Jïh dle aalka soptsestidh.

Gosse nïejtebem dassi, idtji maehtieh jiehtedh daate lij Fovsen-aamhtesen gaavhtan. Ij leah dan naan våarome dam vihtiestidh.

Men nïejteben jielede jïh vuerpie leah bielie aktede stuerebe guvveste.

Dïhte daarpesje soptsestidh. Baajedh jeatjebh åadtjodh govledh guktie altese biejjieh lin gosse nïejtebe Sissel jaemieli, jïh jïjtje gaskoeh riektierååresjimmine tjåadtjoeji.

Daelie mahte luhkie jaepieh mænngan, jïh dejnie leeseldihkie tsiehkine mesnie Fovsen-aamhtese lea daelie, ij tuhtjh satne naan fåantoem utnieh daam bieliem soptsesistie oktebisnie guedtedh vielie.

Saaht guktie ij mejtegh utnieh dassedh. Dïhte sæjloes jïh aajhpehts. Dagke ånnetji heskies.

Jïh vaallah dan naan vuestieguejmie mij desnie såajohts tjåådtje dan varke goh naakede dan isveligke goh aemielueseme neebnesåvva.

Dan dïehre Fovsen-aamhtese fer gåhkese båateme jïh jeatjah boelhkem jakseme daelie.

Russlaantese edtja jïjtse bïjre soptsestidh

Jåma ïedtjem histovrijistie åtna.

Voestegh Russlaanten jïh perestroikan bïjre soptseste jïh guktie satne jïh jeatjah båatsoeburrieh Trööndelagesne bööresovvin Sibirese don galme dåaran gaskoeh, gusnie edtjin soptsestidh guktie lea nöörjen aalkoeåålmeginie årrodh.

Jïh man gijhteles goltelæjjah sïjhtin, ihke naaken dellie maaje soptsestin guktie lea aaj dejtie årrodh.

Ånnetji ånnetji altese soptsese eantan miehtjiebasse båata tïjjesne.

Jåma maadteraajjan bïjre soptseste gie aaltojde buhtji Aarehvaeresne Nordlaantesne 1800-låhkoen.

Don baelien Jåman maadtoeh jieliemassem åadtjoejin destie maam bovtsh mielhkeste jïh bearkoste veedtin.

Men iktesth tjoerin juhtiemisnie årrodh. Dah tjoerin krievviem dåeriedidh guktie dïhte iktesth gåatomem gaavni jïh hijvenlaakan utnin.

Dellie almetjh aaj hijven utnin.

Ij lij naan aelhkie laavenjasse iktegisth nuekie dajvh bovtside utnedh.

Maadteraajja Anders Andersen Fovsen gåajkoe bööti jaepietjuetiemålsomen.

Daesnie idtjin dan jeenjesh tjaakenh jïh jienebh båatsoeburrieh dejtie seamma dajvide daarpesjin.

Anders dan åvteste doh ovrehte golmetjuetie bovtsh voejehtehti dam guhkies laajroem Tråantefjovlen bijjelen. Tråanten åarjelraedtesne Trollheimen sïjse, lij stuerebe dajvh mah eah lin åtnasovveme, eatneme, vaerieh jïh hijven gåatome.

Men vaallah jielede fjovlen åarjelraedtesne lij dåeriesmoeri namhtah.

Aahka gie skaamasji

Såemies båantah eah lin dan ålvoes geerjene doh juhtije saemieh gïetskesisnie utnedh. Saemieh gohtjesovvin «finn» jïh «lapp».

Fuelhkie lij iktemearan vaanterdimmesne. Dah tjoerin dajveste dajvese juhtedh.

Muvhtene lehkesne lij joekoen leajhroes.

Arviden fuelhkie meehti unnebevyörtegs domtedh. Dahkoeh mah dej vööste dorjesovvin vuesiehtin almetjh saemide unnebevyörtegs almetjinie utnin.

Dållem nastehte, jïh jienebh dejstie mah goltelieh maam Jåma soptseste, guvvieh vaeltieh jïh filmadieh.

Dïhte mahte gåaroes plaastepåassene coopeste lea stovlen nuelesne.

Jïh dle Jåma akten veaksehks mojhtesen bïjre soptseste mestie akt maam aahkebe sutnjien soptsesti.

Dah edtjin krievvine juhtedh jeanoen bijjelen Surna Trööndelagesne.

Aarebi fuelhkie lij baajhtaldalleme Trollheimeste. Naakenh aahka gon aajjan derhviegåetiem skorkelidh mearan dah guaktah ligan gåetien sisnie.

Gosse gïjre sjïdti edtjin krievvine juhtedh daelviegåatoemistie Hemnesne Trööndelagesne. Dah tjoerin jeanoeh rastanidh krievvine.

Mearan gïehtelin krievviem bijjelen dåeriedidh, Arviden aahka vööjni tjaetsie sov bïjre rååpsehke sjïdti.

Maelie jeanosne galki. Naakenh bovtsi vööste vuetjiejin mearan dah jeanosne veedtsin krievvine.

Arvid soptseste daate lij dan stoerre traavma aahkese guktie heannadimmiem geereli jïh dam tjihti.

Dïhte skaamasji dan åvteste lij meatan orreme dagkeres isveligke heannadimmiem sjugniedidh, jalhts ij lij båajhtode dorjeme, jïh dah eah gåessie gænnah gaavnin man jeenjesh mah numhtie darjoejin jïh gïeh dah almetjh lin.

Ånnetji mænngan Jåman fuelhkie bååstede Fovsese bööti.

Dah sïejhme årroehalmetjinie sjïdtin. Jïh bovtsigujmie gïehtelin

Idtji Sissel nöörh Arviden aahkam råakedh. Dïhte lij fer noere dam darjodh.

Men Sissel båatsoem iehtsieji.

Arviden leah gellie mojhtesh nïejtebistie mij lopmeskovterinie dåeriedi bæjjese vaaran Storheiesne edtja krievviem vååksjedidh. Eevre dehtie raejeste dïhte lij onn’ohtje maanetje. Doh tjoevkes voepth dan jassijes tjohpen nuelesne.

Båatsoe lij akte bielie aaj Sisselen jieliedistie.

Govhte jaepieh eejehtalleminie

Fovse lea åakerh, skåajje, vaerieh jïh fjovlh.

Gosse doh njieljie tjïelth dajvesne edtjieh jïjtjemse åehpiedehtedh dah Fovsem gohtje «Nöörje mminiatyresne».

Stoerre bieline Fovseste vaenie skilkehtassh orreme, jïh naakenh sijhtieh Fovsem aevries gåhtjodh.

1969 staate sïjhti nasjonaale vuetjemedajvem Noerhte-Fovsesne tseegkedh.

Dajve maam ussjedamme dïsse nuhtjedh lij vielie goh vïjhtetjuetie kvadraatemeetere stoerre.

Daate Arviden voestes stoerre gæmhpoe åejvieladtji vööste sjïdti.

Gæmhpoe mij ryöhki dan guhkiem goh guhkie uktsieluhkie-låhkoen sïjse.

Easkah bijjelen dam vuastalamme bijjelen göökteluhkie jaepieh båatsoesaemieh tjaaleldh vihtiestimmiem åadtjoejin, idtji mejtegh sjïdth dejstie soejkesjijstie. Dellie Jåma aaj åvtehkinie orreme almetjeaksjovneste vuetjemedajven vööste aktem ståantem.

Arvid gohtje doh voestes jaepieh dan mænngan goh eejehtalleme.

Dah vielie prïhtjegem kåahpi sïjse gurkieh dållebealesne. Jåma jåarhka soptsestidh.

Govhte jaepieh båatsoesaemieh Fovsesne ajve åadtjoejin sijjen barkojne gïehtelidh jïh raeffiem utnedh.

Sissel byjjeni. Dïhte lij bielie aktede eadtjohke fuelhkeste, jïh sijjen roehtsh jïh aerpievuekieh garmerdi.

Jïh dle staate Fovsese tjuvtjiedi goh dïhte orre, stoerre, nasjonaale gïehtelimmiedajve bïegkefaamose.

Klondike Fovsesne

Akte såarhts Klondike-aajmoe sjïdti gusnie ahkedh orre tseegkijh 2000-låhkoen aalkoelisnie konsesjovnh vaeriej vaeriej mietie ohtsin.

Jåmese jïh altese fualhkan daate aalkovinie sjïdti akten orre, joekoen stoerre gæmhpose staaten soejkesji vööste.

Arvid lij njueniehkisnie dennie aktene dåehkesne båatsoesaemijste Fovsesne, Åarjel Fovsen sïjte.

Gosse Jollemesreaktan dåapmoe bööti Jåma-fuelhkie lij riektesne orreme bijjelen vïjhte jaepieh.

Naakenh jiehtieh saemieh ajve sijhtieh beetnegh jïh maaksoeh utnedh.

Arvid jeahta poenge iktesth orreme pryövedh mejtie gyhtjelasse lea faamosne. Daate sæjhta jiehtedh mejtie staate våaromem utnieh maehtedh eksproprieeredh, maehtedh åtnoereaktam saemijste vaeltedh mïsse vaeride Fovsesne utnin.

Maahta slæjhtoes årrodh akten fualhkan gæmhposne tjåadtjodh akten dan stoerre aktöören vööste dan gellie jaepieh.

Arvidese daate lea jïjnjen bïjre mïsse satne sov tïjjem nuhtjeme.

Sisselem ohtsele

Arviden lin golme maanah. Daelie ajve göökte mah jielieminie.

Gaajhkesh dovnesh dållen bïjre maehtieh vuejnedh Arvid ussjede maam akt soptsestidh.

Dïhte heartoeh bævta, jïh sæjhta soptsestidh don biejjien bïjre gosse edtji galhkuveprosedyrem digkiereaktesne utnedh.

Bearjadahken, ruffien 14.b. 2017.

Dïhte foajeesne tjåadtjoeji Thon hotellesne Søndre gaatosne Tråantesne. Dah tjoerin desnie årrodh, guktie hïnnin riektese båetedh fïerhten aereden tsåahka uktsie.

Daan biejjien lin ånnetji sïesseldamme.

Gosse dïhte juridihkeles raeriestæjja fuehpesne bööti traahpi våålese hotellesne jïh dah edtjin ektesne dråssjan sïjse tjihkedidh, Arviden mobijle ringki.

Sissel ij lij vielie. Idtji sïjhth meatan årrodh vielie.

Daelie eevre sjeavohth dållen bïjre Roanisnie. Arvid bæjjese alman vuajna.

Trahpa lea gævnjan sov njuenien nuelesne.

Jeahta satne ij guarkoeh guktie satne bïerkenin dan mænngan.

Sissel lij meatan facebookdåehkesne «Fosen for Folket».

Jåma daan dåehkien reerijasse ringki jïh birri sæjroem steegkedh muvhth biejjieh.

Don biejjien idtjin reaktasavkesne mïnnin.

Mojhtese påassenen sisnie

Påassenisnie coopeste akte veaksehks mojhtese Arvidese Sisselen bïjre. Naakede maam Sissel lea dorjeme.

Arvid tuhtjie daate nïejtebem ånnetji buerkeste. Altese vuekie maam akt soptsestidh.

Golken 11.b. 2021 akte ellies akteraeresne Jollemesreakta stoerrekammerisnie vihtiesti båatsoesaemiej almetjereaktah Fovsesne leah mïedtelamme, EN:n konvensjovnen mietie sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre.

Sissel lij meatan saemiej reaktaj åvteste gæmhpodh gellie jaepieh.

Jollemesreaktan stoerrekammere lea vihtiestamme konsesjovnh mah tseegkijidie Storheiesne jïh Roanisnie Fovsesne vadtasovvin eah leah faamosne.

Daelie staate tjuara orre konsesjovnh buektedh mah eah mïedtelh saemiej reaktah bovtsigujmie gïehtelidh daesnie.

Åarjel Fovsen sïjte lea iktegisth jeahteme turbijnh tjuerieh ryjvesovvedh.

Aksjonisth vienhtieh ij leah reaktoe retnoe daelie göökte jaepieh vaaseme dåapmoen mænngan, jïh ij leah saaht maam gænnah jarkelamme vaerine Fovsesne.

Dah sijhtieh tsåatskelesvoetem utnedh akten meadtese maam vienhtieh dorjesuvvieh fïerhten biejjien.

Dah åtnose vaeltieh sivijle neahkoevoetem, jïh leah geajnojde steegkeme bæjjese bïegkefaamoevearhkan Roanisnie.

Staate tjïerteste dah leah prosessesne dovne tseegkijigujmie jïh saemiejgujmie dejnie ulmine loetemem gaavnedh.

Arvid dåarjoem aksjonistijste gaarhta.

Dïhte vuartesje dejtie guaktide mah sisvegem påassenen sisnie steerieh.

Dah stoerre tyjjestuhtjem sotnen gaskem rïhpeste.

Akte bannere.

Sissel dam darjoeji 2015, jïh dïhte dam nuhtji gellien aejkien.

Idtji dååjrh aamhtese tjoeri dam guhkies geajnoem vaedtsedh abpe reakta-abparaaten tjïrrh, bæjjese Jollemesreaktan stoerrekammerasse.

Arvidese fïerhten biejjien ruffien 14.b. 2017 mænngan lyövlehke.

Baajh vaeride årrodh

– Idtjimh naan goerkesem åvtelhbodti åådtjeme satne idtji sïjhth meatan årrodh vielie, guktie daamtaj lea dagkerh aamhtesinie. Ibie fåantoem daejrieh, Arvid Jåma jeahta.

Dïhte maaje sæjhta bannere edtja åadtjodh guhkiebasse dåeriedidh.

Akte ålma boelvhjuelkien deavesne aaksjojne gællesje jïh raejkiem dorje göökte bïltide. Akte mubpie eensi tjoelmh tjualma mejgujmie edtja bannerem dibrehtidh.

Vååregevoetine dah guaktah bannerem preejrieh jïh dam lutnjieh guktie gævnjan sjædta rïekte dej göökte bïlti gaskesne.

BAAJH VAERIDE ÅRRODH!

Dam Sissel sïjhti jiehtedh.