Dát ášši rievdaduvvui čakčamánu 8. beaivvi. Áššis ledje moadde fáktáboasttuvuođa ja boasttusitáhtta St1:s. Dat lea dál divvojuvvon. NRK šálloša. Dasa lassin leat lasihuvvon eanet detáljat Davvi Bieggapárkka váikkuhusguorahallamis.

Les på norsk.

– Dieđusge sáhttet vuoigŋafámut reageret luonddusisabahkkemiidda dáppe. Sáhttá ovdamearkka dihte boahtit eanandoarggástus.

Noaidi bálku čázi buot almmiguovlluide.

– Válddán dán bassi čázi ja buressivdnidan guovllu stuorakapitála vuostá. Dát lea bassi guovlu maid galgat hálddašit luondduin ovttas, unnimusat čieža buolvva min maŋŋel, dadjá Olav Sara Nikkinen.

– Boahtte buressivdnádus manná lulás ja galgá suodjalit eanadaga bieggamilluid ja ruvkedoaimmaid vuostá.

Olav Sara Nikkinen bálku čázi buot almmiguovlluide. Nu buressivdnida sámi noaidi sápmelaččaid bassi eatnama sisabahkkejeddjiid vuostá.

Riikka davimusas, duohtatkeahtes duoddarat nu guhkás go čalbmi oaidná, leat guovddážis dálá áiggi stuorimus eksistensiála dilemmain.

Dás fertet válljet juogo ođasmahtti energiija.

Dahje duohtatkeahtes luonddu ja sámi kultuvrra.

Maid don válljet?

Vuoiŋŋalaš, kultuvrralaš ja dovduičuohcci árvvut

Don guhte leat vánddardan čáppa luonddus leat sihkkarit jurddašan dan ovdal. Dál nannejit maiddái máilmmi njunušdutkit dan: Luonddus lea stuorát árvu go dan maid ruđaiguin sáhttá mihtidit.

ON luonddupanela (IPBES) loahppaboađus lea áibbas čielggas:

Vuoiŋŋalaš, kultuvrralaš ja dovduičuohcci árvvut fertejit váldojuvvot vuhtii go galgat dahkat mearrádusaid luonddu birra.

Okta dain deháleamos sivain luonddumassimii, lea movt mii árvvoštallat dan, nannejit dutkit.

Gieskat dohkkehedje 139 riikka, okta dain Norga, raportta. Dat vároha ahte ii galgga diktit oanehisáiggi dietnasa ja ekonomalaš stuorruma leat áidna stivrejeaddji árvun.

– Luonddu árvu rehkenastojuvvo vuosttažettiin buktagiid oastima ja vuovdima mielde márkaniin. Muhto márkanhattit čájehit dušše unna oasáža luonddu árvvuin.

Arild Vatn Norgga biras- ja biodieđalaš universitehtas (NMBU) lea okta raportta váldočálliin. Son buktá ovdamearkkaid:

– Vuovdi addá dimbariid maid sáhttá vuovdit. Muhto dat lea dasa lassin ruoktu olu šlájaide. Dat mudde dulvvi, áibmokvalitehta ja guovlludálkkádaga. Dat vurkkoda čađa, lea genabáŋku, ja lea sadji luondduvásáhusaide.

Raporta čájeha movt vuoiŋŋalaš ja kultuvrralaš árvvuid sáhttá váldit vuhtii mearridanproseassain. Earret eará sáhttet eamiálbmogat ja báikki álbmot váldojuvvot mielde ráđđádallamiidda.

Dutkit oaivvildit ahte mii fertet geahččagoahtit váikkuhusčielggademiid erenoamáš dárkilit: Movt ja man dihte lea čielggadeapmi dáhkkojuvvon, ja gii lea čađahan dan? Dat váikkuha dan ahte geaid ja guđemuš árvvut deattuhuvvojit, ja movt mearrádusa ovdamunit ja noađit čuhcet.

Bassi várri

1 066 mehtera meara bajábealde. Ii oktage sápmelaš mana Rásttigáisái. Gáisá lea dušše ipmiliidda.

Thoralf Henriksen gohčoda dan sápmelaččaid katedrálan. 67-jahkásaš riegádii sámi johkafatnasis Deanus. Son lea dan rájes atnán stuora osiid eallimis kártet sámi kulturmuittuid ovttas ovtta UiT-arkeologain.

– Mainna bat mii sáhttit duođaštit iežamet eananrivttiid? Eai mis goit leat báhpirat. Min báhpirat leat luonddus, ja dat lea kulturmuittut.

Oktiibuot leat dán guovllus registrerejuvvon 1029 automáhtalaš ráfáiduhtton (boarráset go 100 jagi) kulturmuittu.

Lea sáhka ássansajiin, goahtesajiin, biergovuorkkáin, oaffarsajiin ja árransajiin.

Deanus gávdnojit maiddái bázahusat das mii sáhttá leamašan stuora sámi gávpot gitta 2000 jagi áigi.

Guovdu Vuonjalrášša, dan bassi vári ovddabealde mii oidno doppe guhkkin almmiravddas, muitala Henriksen movt sápmelaččat leat duháhiid jagiid oaffaruššan dálke- ja bivdoipmiliidda Rásttigáissá vuolde.

Nu guhkás go čalbmi oaidná, lea duohtatkeahtes luondu. Norgga nubbin stuorimus luondduguovlu sisabahkkemiid haga.

Dás, sullii 5 kilomehtera eret Rásttigáissás, áigu Grenselandet AS -fitnodat hukset Davvi bieggapárkka. Párka boahtá váldit gitta 78 kvadráhtakilomehtera. Ohcamuš lea dál meannudeamis NVE:s.

– Jurddaš jus muhtun boađášii ja áigu cegget 200 mehtera alu bieggamilluid njuolga Oslo Duopmogirku báldii ja Nidarosdomena báldii Troandimis? Dáppe áigot juste dan dahkat, sápmelaččaid buot eanemus bassi guvlui.

Bieggamillut, biilaluottat, transformáhtorat bohtet muosehuhttit sápmelaččaid bassi guovllu: Sihke riedja ja visuála nuoskkideapmi. Bieggamillot bohtet oidnot juohke bassi váris dakko birrasis. Ja fápmolinjját sáhttet boahtit njuolga daid ráfáiduvvon sámi kulturmuittuid badjel.

Áitojuvvon kultuvra

– Mánát eai dáidde beassat vásihit seamma go maid mun lean dahkan. Jus bieggapárkka boahtá. Gal dat leat olu dovddut.

Geir Ánde Gaup hupmá siivvožit. Son lea okta sis geain lea buoret sámegiella go dárogiella. Son lea orohaga 13 ovdaolmmoš. Doppe leat sullii čuođi boazodoalli geat juohke čavčča ovttasbarget čakčačohkkemiin.

Dat vuojehuvvojit gárdái. Misiid dohppejit. Gehččet áldduid. Miessi oažžu seammalágan mearkka go áldu, moadde sáni minstaris mii muitala gii dan eaiggáduššá.

– Ledjen várra jahkásaš go ožžon iežan mearkka. Dat lea nu persovnnalaš, lea árbi maid oaččut. Mun ožžon iežan máttarmáttarádjá mearkka. De šaddet buot mu miesit mu árbi.

Boazodoalli Máret Láilá Anti muitala ahte juohke mearkkas lea namma, daidda gullá olles terminologiija.

– Olmmoš ferte sámástit vai sáhttá ipmirdit. Boazodoallu guoddá sámi kultuvrra ja giela.

Jus boazodoalu giellabiras nohká, de dat boahtá čuohcat davvisámegiela oba duođalaččat, ballá Anti.

Vuostálas árvvut

Lulliolbmot oidnet dušše geđggiid doppe gosa Grenselandet áigu hukset bieggapárkka. Sápmelaččat oidnet liige guohtuneatnamiid ja bálganguovlluid bohccuide, mat bálget go geasit šaddet ain báhkkaset.

Doppe eai ge leat muohkirat ja čuoikkat. Dálvet borret bohccot jeahkáliid (eksterna leanka) mat šaddet geđggiid gaskkas, go muđui lea váttis gávdnat borramuša muohttaga vuolde doppe vuollelis.

Jeagelbihtát maid boazu gaiku luovos šaddet maid dálveborramuššan rievssahiidda.

– Bieggapárka boahtá háddjet olles dán orohaga. Ja bohccot garvet bieggapárkkaid olu kilomehteriiguin, muitala Gaup.

Son ballá ahte nu olu boazodoallit fertejit heaitit ahte loahpas eai leat šat nohkka oallugat ovttasbargat doaluin.

Juohke háve go lullidáččat jerret man olu bohccot sus leat, de gevvet guokte goabbatlágan máilmmioainnu vuostálaga.

– Mii eat goassege muital man olu mis leat. Lea veaháš dego jinxet iežas. Jus rámpot man olu bohccot dus leat, de sáhttá bahábeallji gullat. Dan dihte go boazu adnojuvvo oassin luonddus, ja dan ii galgga badjelgeahččat.

Dálkkádatgižžu

Grenselandet AS oaivvilda bieggapárka boahtá oppalaččat háhkat árvvuid 356 miljovnna ruvnno ovddas. Fitnodat hástala bargosajiiguin, logenáre miljovnnaid opmodatvearuin Davvesiidda gildii, ja industriála ovdánemiin guovllus.

Davvi fápmu sáhttá adnojuvvot buvttadit ammoniáhka ja hydrogena mat sáhttet boahtit skiippaid, guorbmebiillaid ja girdiid fossiila boaldámušaid sadjái.

– Mii oaivvildit ahte dát guovlu lea okta dain buoremusat Norggas gos sáhttit oažžut eanemus lági mielde ođasmahtti fámu seammás go leat unnimus lági mielde negatiiva váikkuhusat. Mii ipmirdit ahte eai buohkat leat ovttaoaivilis min árvvoštallamiiguin. Dan dihte ávžžuhit buohkaid cealkit iežaset oaiviliid NVE:i mii galgá čađahit gulaskuddamiid čakčat, dadjá Wilhelm Kiil Rød váldofitnodagas St1 NRK:i.

– Jus mii galgat olahit Norgga dálkkádatmihtuid, de mii dárbbašit dákkár stuora bieggapárkkaid go Davvi. Ja jus mii leat ovttaoaivilis ahte mii dárbbašit ođasmahtti fámu, de mii fertet digaštallat gosa mii galgat daid bidjat, vástida Kiil Rød.

– Maid St1 jurddaša dan birra ahte bieggapárka boahtá billistit sihke sámi kultuvrra ja boazodoalu?

– Davi bealátkeahtes váikkuhusguorahallan čájeha ahte lea dušše luodda dohko mii váldá guohtuneatnamiid. Leat čađahuvvon máŋga čielggadeami, dárkilis jearahallamat boazodoaluin, gieddebarggut ja geahčadeamit kárten dihte nu dárkilit go vejolaš movt dien guovllus barget boazodoaluin. Kulturmuittut leat maid dárkilit čielggaduvvon ja dat eai leat gávdnon plánaguovllus. Muhtin olbmot oaivvildit ahte bieggafápmu ja sisabahkkemat oppalaččat sámi guovddášguovlluin eai oba soaba ge sámi kultuvrrain oktii, eai ge sáhte gávdnot oktanis. Mii eat leat ovttaoaivilis dainna, lohka Kiil Rød ST1 fitnodagas.

Váikkuhusguorahallamis čuoččuhuvvo ahte doppe ii leat beare olu ávkkálaš luondu.

Bieggapárkka guorahallit oaivvildit ahte boazodoallu ja bieggapárka sáhttet birget bálddalagaid. Dat čuoččuhit ahte guovlu ii leat dehálaš, ii bálganguovlun, guohtunguovlun iige johtalusguovlun bohccuide.

Sápmelaččat leat áibbas eará oaivilis. Sii oaivvildit váikkuhusguorahallamis leat olu boasttuvuođat ja giellásat. Dan dihte leat sii ieža guorahallan movt dat čuohcá sámi kultuvrii ja boazodollui.

Davvi áigu váldit guovllu mii lea 22 geardde stuorát go Álttá-huksehus. Das mielddisbuktá dan ahte masset boazodoalloguovlluid gitta 16 300 bohccui juohke jagi, loahpaha Protect Sápmi.

Galget go sápmelaččat máksit?

Grenselandet AS lea geatnegahttán addit jahkásaččat 10 miljovnna ruvdnosaš movttiidahttinpáhka báikkálaš ealáhuseallimii.

Davvesiidda gielda boahtá maid dinet 55 miljovnna ruvnno opmodatvearuin juohke jagi. Dat vástida ovtta njealjádasoasi gieldda bušeahtas.

– Álbmotloguin mii njiedjá, mii fertet jurddašit movt sáhttit hábmet boahtteáiggi ja movt mii sáhttit ain fállat liikká buriid fálaldagaid min ássiide, oaivvilda Bb-sátnejođiheaddji Sigurd Rafaelsen.

Grenselandet lea fállan Davvesiidda gieldda ássiide elrávdnjehatti maid earát Norggas ožžot dušše niegadit: 10 evrre juohke kilowáttadiimmu. 30 jagi. Jus sii besset hukset Davvi bieggapárkka. Boazosápmelaččaide leat fállan 122 miljovnna ruvnno buhtadussan masson guovlluid ovddas.

Fálaldagaid leat olu sápmelaččat hilgon.

– Dát leat sápmelaččaid kollektiiva eatnamat. Eai ovttaskas boazodolliin leat váldi vuovdit dáid guovlluid, maiguin min maŋisboahttit galget eallit olu buolvvaid, dadjá Thoralf Henriksen.

Sámedikkis reagerejit máŋgasat dasa ahte oaffaruššat sámi kultuvrra dálkkádatrossui mii ii leat sápmelaččaid sivva ge.

Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka čujuha riidduide Álttá-čázádagas, bieggamillopárkkaide Fovsenis, bieggapárkii Øyfjellet, Elkema plánaide álggahit kvártsaruvkke Sáltoduoddarii ja Nussira veaikeruvkii Riehpovuonas.

– Eamiálbmogiin leat guoddevaš čovdosat váldočulbmii, mii lea ahte mii golahit eanet go maid planehta gierdá. Mii lea dál eallán ovtta guovllus badjel 10 000 jagi, eat ge leat bálljo guođđán luottaid iežamet maŋis, nu ahte mii sáhttit lohpidit sihkkarastit juste fal luonddu ja biologalaš máŋggabealatvuođa, dadjá Muotka.

Stuora, vilges geađgejuova badjel jávká noaidi luohti biekka mielde. Ii oidno ii oktage bieggamillo, ii mihkkege eará go luondu, nu guhkás go čalbmi oaidná ja veaháš vel dobbelii.

Noaiddi lávlla lea rievssaha birra. Lávlu olbmuid birra geat áigo váldit buot «muhto mu čábbodaga gal ehpet oaččo»

Loga eanet áššiid dán fátta birra dá.