Hopp til innhold

TIFF 2022: Njeallje sámi vuosttaščájálmasa

Oktiibuot 12 sámi filmma čájehuvvojit dán vahkus. Eai goassige ovdal leat ná olu ođđa sámi filmma čájehuvvon TIFF:s.

Kímmapiiyipitssini: The Meaning of Empathy

GARRA DUOHTAVUOHTA: Elle-Máijá Tailfeathers filbma «Kímmapiiyipitssini: The Meaning of Empathy» čájeha man láhkái Kainai First Nation servodat lea rievdan.

Foto: Elle-Máijá Tailfeathers / Presselbide

Les på norsk

Tromssa Internationála Filbmafestivála (TIFF) álgá ihttin ja bistá gitta sotnabeaivái.

11 sámi filmma čájehuvvojit dán jagi. Filmmain lea viidodat fáttáid, muitalanvuogi ja sisdoalu dáfus.

Dasa lassin vel Sámi-Blackfoot filbmadahkki Elle-Máijá Tailfeathers ođđa filbma.

Anne Lajla Utsi

BUORIT SÁMI FILMMAT: Internationála Sámi Filbmainstituhta (ISFI) direktevra, Anne Lajla Utsi leat duhtavaš dán jagi sámi filmmaiguin.

Foto: Jan Harald Tomassen

Dán jagi leat njeallje sámi vuosttaščájálmasa. Dát leat Yvonne Thomassen filbma «Imagine», Liselotte Wajstedt filbma «Jávohisvuohta Sámis», John Erling Utsi filbma «Rádji» ja Sunna Nousuniemi filbma «Boso mu ruovttoluotta».

– Dát lea olahusjahki das man olu ođđa sámi filmmat čájehuvvojit. Sámi filmmat dollet alla dási. Dat gilvalit dain buoremus filmmaiguin máilmmis ja vuitet bálkkašumiid.

Dan dadjá Internationála Sámi Filbmainstituhta (ISFI) direktevra, Anne Lajla Utsi.

Dá lea dán jagi sámi filmmat:

Empatiija mearkkašupmi

Mii čuovvut mo dovddus Sámi-Blackfoot filbmadahkki Elle-Máijá Tailfeathers (36) ráhkadii iežas ođđa filmma «Kímmapiiyipitssini: The Meaning of Empathy».

Filbma lea lahka portreahtta Kainai First Nation servodagas Albertas Kanádas. Son čájeha mo servodat rievdá ja makkár váikkuhusat leat mirkkogeavaheamis ja badjelmearálaš mirkkogeavaheami epidemiijas.

Gáktepolitiijá

Egil Pedersen lea ráhkadan oanehisfilmma golmma sápmelaš almmáiolbmo birra, geat mátkkoštit Norgga oaivegávpogii.

Ovttas sis lea badjelis gákti, vai geasuhivččii rivguid. Filbma muitaluvvo humoriin ja politihkalaš deaivilisvuođain.

Koftepolitiet. Still fra filmen
Foto: Tonje Louise Finne / Rein Film

Imagine

Anna deaivá dáiddára Kim neahtas. Sutnos šaddá lagaš, luohttevaš oktavuohta. Anna áibbaša deaivat Kim, ja iđista dieđitkeahttá Kim čájálmasa «Imagine» rahpamii. Anna lea dalle njunnálagaid Kimain, muhto maiddái alddisiin. Oanehisfilmma lea Yvonne Thomassen ráhkadan. Neavttárat leaba Petronella Barker ja Adrian Angelico.

Háldi

Ann Holmgren lea ráhkadan ovttalunddot oanehisfilmma. Filmma vuolggasadji lea sámi eananvuložiid máilbmi, gos sáhttá viežžat duvdosiid dahje inspirašuvnna ja givrodaga. Dán máilmmis lea Háldi buot ealli luonddugáhppálagaid veahkki.

Filmma fokus lea oktavuhtii ja givrodahkii nissonolbmuid oktavuođain sámi árbevierus ja mytologiijas.

Divrras gálvu

Maria Fuglevaag Warsinska-Varsi muitala dokumentáras Brit Fuglevaag birra, gii njuoratmánnán jagis 1939 eváhkuerejuvvui Girkonjárggas maŋŋá go su eadni jámii riegádahttinseaŋggas.

Šattai dramáhtalaš mátki, mas njamaheaddji nissonolbmot vurde juohke sajis gos fanas finai gáttis Troanddimii jođidettiin.

Rádji

Georg Götmark ja John Erling Utsi muitaleaba dokumentáras davimus Ruoŧa ja Norgga gaskasaš nákkuin, mat orrot dego agálaččat bistimin. Simon ja Beatrice Marainen ja sudno golbma máná leat oassi sámi beallenomádalaš boazodoalloservodagas.

Boazodoallit leat luđolaččat johtán Davvi-Sámis, ja leat čuvvon ealuideaset lunddolaš johtimiid. Dán áigái nationalisma, bábermillu ja politihkka áitet sin árbevirolaš eallinvuogi.

Jávohisvuohta Sámis

Filbmadahkki Liselotte Wajstedt váldá min fárrui máŋgga dáfus váivves báikái. Filbma geahččala čujuhit dohkketmeahttun daguid, ja dás váldojit vuhtii nissonolbmot geat muitalit vásáhusaideaset birra.

Seksuála illasteamit dáhpáhuvvet miehtá máilmmi, eaige dušše eamiálbmotservodagain. Jávohisvuohta lea vuohki mo ceavzit. Nuorra nissonolbmo guovttos Ida ja Marion muitaleaba maid leaba vásihan. Soai diehttiba, ahte jávohisvuohta ii leat duddjo buriid.

Tystnaden i Sápmi

Marion Anne Knutsen lea nubbi dan guovtti nissomolbmos geat muitaleaba iežaska vásáhusain.

Foto: Paranord Film

Eatnameamet

Eatnameamet lea Suvi West politihkalaš dokumentára, mii čalmmustahttá Suoma ráđđehusa assimileren- ja koloniserenpolitihka sámi álbmoga vuostá. Filmmas čájehit sápmelaččat mo dát politihkka čuohcá sin árgabeaivái.

Sii beroštit álbmoga čálggus ja sii ovddidit Suoma sámi álbmoga morálalaš ja juridihkalaš vuoigatvuođaid. Eatnameamet muitalus gullá olles máilbmái, go máŋga eamiálbmogis lea justa seammá gižžu.

Boso mu ruovttoluotta

Sunna Nousuniemi filbma lea muitalus filbmadahkki ja váldoolbmo Sunna iežas giččus ceavzit, maŋŋá go lea vásihan seksuála veahkaválddi.

Filbma čuovvu Sunna mátki dan beaivái go son viimmat sáhttá geahččalit joatkit eallit.

Maŋŋá kapitalismma huksen-TV: Gumpi

Ken Are Bongo ja Joar Nango leaba ráhkadan filmma gumpi birra. Dát lea ruovttus ráhkaduvvon barta jálásiid alde. Soai ohcaba dan vuosttaš gumpi, ja hálešteaba gielladutki sáni mearkkašumis.

Mii lea dat stuorámus gumpi ja mo lea muohtaskohterteknologiija váikkuhan boazodollui? Huksema dáfus leat dát unna ássanovttadagat miellagiddevaš ja guoddevaš ovdamearkkat.

Filbmakonsearta: EALÁT

Ovttas Riddu Riđu riemuin čájehuvvo erenoamáš audiovisuála Elle Márjá Eira konsearta. Eira musihkas lea luohti lunddolaš oassi ja filmmas oaidnit govaid ja muitalusaid su ruoktobáikkis. Son ráhkadii filmma ovttas Ken Are Bongoin pandemiija áigge.

Musihkkárat geat čuojahit filbmakonseartta leat čállán musihka. Dan áiggis go servodat lei giddejuvvon, leat musihkkafiillat sáddejuvvon ovdan ruoktot Guovdageainnu, Romssa, Stuorrabritannija ja Irlándda gaskkas.

Boazovázzi

Dán dokumentára leaba Joonas Mattila ja Jeffrey Roekens ráhkadan. Sullii mihcamáraid áigge čohkke Ávžžášjávrri gilli Suomas bohccuideaset ja merkejit misiideaset. Sii čuohpastit misiid beljiid, ja dát árbevierru lea ovdal gullan almmáiolbmuide.

Ellen-Maaret Juuso váldá bottu gávpoteallimis ja girdá Giehtaruohttasii, vai beassá oassálastit dán sámi árbevierus.

Korte nyheter

  • Hábmeme vuosttaš sámi mediadieđáhusa

    Sámediggi áigu hábmet vuosttaš sámi mediadieđáhusa, ja bovdii sámi mediaásahusaid seminárii mánnodaga 23.05, gullat movt sin mediagovva lea, ja makkár hástalusat sis leat.

    Ávvira váldodoaimmaheaddji Kari Lisbeth Hermansen oaidná dárbbu dákkár seminárii, ja muitala ahte sámi mediain leat ollu hástalusat. Justte dál lea erenoamáš váttis rekrutteret sámi mediabargiid.

    – Ollu surggiin sámis lea hástalus gávdnat fágabargiid geain lea sámegiel máhttu, ja dan seamma mediasuorggis.

    Sametinget skal komme med en samisk mediamelding. Samiske medieaktører og medieforskere er med for å komme med innspill på hvordan de kan styrke den uavhengige samiske pressen.
  • Ble nektet å registrere på samisk

    Foreningen Guovdageainnu historjásearvi, Kautokeino historielag, ble nektet å registrere protokoll på samisk i Brønnøysundregistrene. Det skriver Ságat.

    Etter årsmøtet sendte historielaget inn opplysninger til de offentlige registrene i Brønnøysund. Nylig fikk de til svar at dersom opplysningene ikke ble sendt inn på nytt på bokmål, vil etaten avbryte registreringen. Beskjeden var underskrevet av saksbehandler og fagdirektør.

    – Vi er både overrasket og skuffet over å bli møtt med en slik nedlatende holdning til bruk av samisk språk i offentlig virksomhet i 2022, sier leder i historielaget Nils Johan Heatta til Ságat.

    Han har sendt brev til registrene, med påpekning om at samiske språk etter loven er likestilt med norsk. Det vises til språkloven, sameloven og grunnloven.

    Nils Johan Hætta
    Foto: Ole Kaland / NRK
  • Čearru geassá stáhta dikki ovdii

    Dálbma čearru geassá Ruoŧa stáhta diggái go oaivvildit sis lea okto vuoigatvuohta bivdo- ja guolástusrivttiid hálddašit čearu eatnamiin. Čearu ságadoalli Aslak Allas duođašta, ahte leat geassán stáhta dikki ovdii, muhto ii kommentere dađi eanet ášši. Norrbottena leanastivrras dadjet diehtit Girjása duomu sisdoalu, muhto jotket vuovdimis meahcástanlobiid guvlui nu guhká go ráđđehus eará dieđuid addá. Nu čállá SVT Sápmi.

    Hagle og rype
    Foto: Privat